Talv Peatselt saabumas talveaeg uus, kadumas värvid ja lehised puud, üle metsade laotub nüüd valge loor, kõrsi ja oksi katab kohev lumekroon. Mets vaikseks on jäänd,ühtki hingelist, kes magama jäänd,kes lõunasse läind. Paar jälge vaid lumes,needki kadumas vist, ei tea,kes seal olnud või ringi käind. Lund langeb ja langeb,maa valgeks on saand, valges vaikuses,uinumas mets ja laas, kõik puhkab,et uuesti ärgata taas. Taevas süttivad tähed,peagi tõusmas kuu. Külm,sädelev lumi ja härmatand puud. Kõik see kokku on Eestimaa talvekuul. (Leeni Rahu)
Liis Tiks Tep09 Mardipäev Sisukord Mardipäev Maskeerimine Mardipere Mardilaulud Mardipidu Marditoidud mardipäev Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev mida tähistatakse 10. novembril. Mardipäeva tähistatakse ringijooksmisega. Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud tumedasse riietusse. Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne. Mardipäevast algas töö ja talveaeg. maskeerimine Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, rohtu, sammalt, oksi, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Väga oluline oli end muuta tundmatuks. 20.sajandi keskpaiku maskeeriti end tavaliselt kas loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks
· argoo · zargoon · erikeel Tänapäeva eesti keele sõnavara HARVAD JA JUHUSÕNAD. Harva esinevad sõnad on sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem kasutamata sõnad, mida kõneleja, kirjutaja tarvitab ühe korra. (emakeelepäevasoobilik) Hinnangusõnad annavad hinnangut. 1. deminutiivid vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõnad. 2. augmentatiivid suurendussõnad, suurendava tähendusega sõnad. Naljatlevad sõnad annavad humoorika hinnangu ümbritsevale elule. (hirekuningas kass, nõelakuningas rätsepp, eluvesi
aeg sama. GREENWICHI MERIDIAAN Iga 15 kraadi järgi lääne Iga 15 kraadi järgi ida poole peab kella tund aega poole peab kella tund tagasi keerama aega edasi keerama Eesti kuulub idapikkuse järgi teise ajavööndisse. Seda aega mida me kasutame, nimetatakse Ida-Euroopa talve- ja vastavaks suveajaks. Talveaeg vastab vööndiajale, suveaeg on talveajast tunni võrra ette lükatud, s.t. tähendab nagu elaksime 15° võrra ida pool. Meteoroloogilised mõõtmised teosatakse üldjuhul Greenwichi aja järgi selleks, et andmeid viia rahvusvahelisse tarbimisse. Kohalikku kliima uurimiseks tehakse ööpäeva kokkuvõtteid kohaliku päikeseaja järgi ööpäeva esimene meteoroloogiline vaatlus peab olema kõige lähemal kohalikult ööpäeva algusele, s.o. talveajal kell 22 ja suveajal
Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks ja samatähenduslik on ka meie hingekuu või kooljakuu, mis tähistab aga hoopiski oktoobrit. Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed
taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Antropogeen- inimese kujunemise lugu Ruunikivi- taplustele viitavad kivid Alepollundus- algeline põlluharimine (maa väetamine jne) Kahe ja kolmevaljasusteem- Iga aasta külvatakse täis umbes pool põllumaad ja teine pool jäetakse keskaja puhkama, kolme- kolmeks jaotatud pold, talveaeg, suveaeg, kesa aeg Peitleid- muistsed esemed mis on leitud maast, veekogust jne Tšuudid- Läänemeresoome rahvad Jurjev- Eesti küla Venemaal Kemerovo oblastis Muinasaeg- Eesti esimese asustatutest kuni keskajani Valdemar 2.- Taani kuningas aastatel 1202-1241 Meinhard- augustiinlaste mungaordu liige Bethold- Liivimaa piiskop Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik
PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem
Iga vaatleja peab tegema omad märkmed ja täitma oma isikliku aruande. 5.1 Mida üles märkida Vaatluste korrektne registreerimine on tähtis. Seda tuleb teha salvestades infot diktofonile või kirjutades paberile ilma pilku taevalt pööramata. Märkmed peavad sisaldama vaatluse järgmisi üksikasju: kellaaega vaatluse alguse, lõpu ja vaheaegade kohta; kasutage ainult maailma-aega (UT, universal time). Maailma-aeg on sama, mis kohalik aeg nullmeridiaanil [Meie talveaeg - 2tundi = UT] piirtähesuurus ja selle muutused vaatluse ajal (vt. punkt 5.2) andmed nähtud pilvede kohta (vt. punkt 5.3) ajamärgid iga poole tunni järel; pole oluline, et need oleks täpselt iga 30 min. tagant, aga nad peavad olema tehtud umbes pooletunniste vaheaegadega. Kui meteoore on palju, tehke ajamärgid iga veerandi tunni järel üksikasjad kõigi nähtud meteooride kohta (vt. punkt 5.4) vaatevälja keskpunkt; märkige selle otsetõus ja kääne 10° täpsusega või jätke
Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Maskeerimine Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu,
Rahvakalendri vanim kihistus • Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni ( noorkuust kuni järgmise kuuni). • Võib eristada kahte suuremat rühma: • Suurte tööde tegemise algus ja lõpp. • Suuremate looduseülemineku pühitsemine. • Nii jagunes aasta suviseks ajaks (5 kuud), oli aeg, mil tehti põllutööd ja kari oli väljas, ja talveaeg(7kuud), millal loomad olid laudas ja põld lume all. • Suve aega arvestati jüripäev (23.aprill) kuni mihkli päevani (29.september). • Peresiseselt arvestati söömiskordade vaheline aeg (töö pidi saama kolmandaks söögikorraks valmis) ja erinevus oli selles veel, et suvel söödi 3x ja talvel söödi 2x. Rahvakalendri uuem kihistus • Seotud kirikukalendri tulekuga 13. sajandil. • Esimesed mõjutused pärinevad 11. sajandist.
Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks ja samatähenduslik on ka meie hingekuu või kooljakuu, mis tähistab aga hoopiski oktoobrit. Maskeerimine Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole
annaabi.ee 
