Samuti luges kohtus tihti vaid suurem rahakott, mis oli mõisnikul kindlasti suurem. Tänu Rootsi riigile paranesid haridus- ja kirikuolud. Reduksiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi riik raha, millest investeeriti ka hariduse arenguks. Rootsi võim tõi kaasa Eestisse luteri usu, seega jumalateenistus oli emakeelne, samuti inimene sai õndsaks tänu usule ( piibli lugemine) , mis tõi kaasa eesti keele arengu. Selle tõttu hakati õpetama talupoegi lugema talurahvakoolides. Hakkas tegutsema õpetajate seminar, mis koolitas välja koolmeitreid, samuti õpiti seal ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Ilmusid ka esimene eesti keel grammatika, mille koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. 1693. aasatl ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keelne grammatika, need raamatud ühtlustasid eesti keelt, muutsid lihtsamaks eesti keelest arusaamise ja õppimise. Rootsi ajal 1632.aastal avati ka Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu ülikool
nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima Revisjoni käigus esitati talle kaebusi nii baltisakslaste kui ka eestlaste ja lätlaste poolt Valitsus võttis kaebused vastu ja kasutas need venestusreformide läbiviimiseks 2) hariduse ümberkorraldused Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile 1887. aastast tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles (v.a. usuõpetus). Peagi muudeti kogu õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud omavahel suhelda emakeeles karistati. Tagajärjed: Kirjaoskuse tase hakkas langema. Vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolmeistrid. Vallandati vene keelt mitte oskavad õpetajad. Tõelist Aleksandrikooli ei saadud (avati kogutud rahva raha eest 1888 Põltsamaal venekeelsena).
Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna B.G.Forselius õpetas lastele lugemist talurahvakoolides; organiseeris rahvakoolmeistrite seminari; seal sai õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 õpetajat; käis Rootsi kuninga juures oma kahe parima õpilasega (I.Jaak ja P.Jürri); hukkus tormis Heinrich Stahl baltisaksa pastor; Tallinna toomkiriku õpetaja; koostas esimese eesti keele grammatika (sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga); esimene Narva ja Ingerimaa superintendent
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema
Muidugi püsis feodaalkord Eesti alal kogu Rootsi mõjuvõimu aja. Kroonumõisates muutus talupegade olukord siiski kindlamaks. Eesti talurahva seosukohalt oli eriti suure tähenduse Rootsi suurvõimu perioodil kavandatud ja teoks tehtud talurahvakoolide asutamine. Mainimist tasub Forseliuse asutatud seminar, mis oma lühikese toimimsaja jooksul suutis hariduse anda umbes 160 eestlasele, kellest umbes üks neljandik töötas hiljem talurahvakoolides õpetajana. Tänu Forseliuse seminarile hakkas rahva hulgas levima lugemisoskus. See sai omakorda eelduseks eestikeelse kirjasõna levikule 17. sajandi lõpul. Põhjaeestikeelseid raamatuid hakati Riias trükkima 1690. aastail. Talurahvakoolide püsimist toetas Rootsi kirikuseaduse maksmapanek. Kindlasti ei tasu ära unustada ka Tartu Ülikooli avamist Rootsi suurvõimu sajandil 1632. aastal. Ülikoolis valmistatud Eesti ja Läti jaoks ette üsna palju pastoreid umbes 250. Ülikooli esimene
sajandi lõpuks saavutatud lugemisoskuse tase tolle aja kohta muljetavaldav: Põhja-Eestis oskas lugeda 40%, Lõuna-Eestis 55% ja Saaremaal 62% lugemisealisest rahvastikust. Need arvud on lähedased Kesk-Euroopa näitajatele ning ületavad suuresti Venemaa omi: suurem osa vene talupoegadest oli veel 20. sajandi alguses kirjaoskamatud. Kuid elementaarse lugemisoskusega talupoegade haridus 18. sajandil enamasti piirduski, kirjutamist ja arvutamist õpetati vaid väga vähestes talurahvakoolides. Tagastades baltisaksa aadlile Rootsi ajal riigi poolt võõrandatud mõisad, tühistas Peeter I sellega ka koos mõisate riigistamisega toimunud talupoegade pärisorjusest vabastamise. Talurahva olukorrale tähendas see mõistagi suurt tagasilööki, ent on vähetõenäoline, et talupojad seda endale teadvustasid: pärisorjusest vabastamisele kohe järgnenud näljahäda ja Põhjasõda ei olnud lasknud Rootsi krooni poolt kavandatud reformidel õieti rakenduda
Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aasta paiku Harjumaal kirikuõpetaja perekonnas. Ta pani tähele, et talurahvakoolides õpetati vananenud põhimõtete järgi.Nende põhimõtete järgi võttis lugema õppimine aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja oli erinev hääldusest. Ta hakkas talupoegi õpetama omal viisil. Ta lasi tähti valjult hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida. Nii edenes lugemaõppimine kiiremini. Forselius mõistis,et tuleb kirjutada nii, nagu loetakse ja hääldatakse. Uues kirjaviisis aabits ilmus 1684.aastal.
Nii näiteks kostis ta ülemkonsistooriumis noorte armunute eest, kes soovisid varem abielluda, kui kirikuseadus seda neile võimaldanuks. Järelevalve koolide üle Pastori tähtsaim ülesanne oli järelevalve oma kihelkonna koolide üle. Kooliõpetus oli seotud usuõpetusega. Lugema õppimiseks kasutati vaimulikku kirjandust. Põltsamaal oli kõrge lugemisoskus-74%. Piirduti vaid lugemis-ja lauluõpetusega, kus tähtsamateks õpetusvahenditeks olid katekismus ja lauluraamat. Kirjutamist talurahvakoolides üldse ei õpetatud. Põltsamaal oli üks kihelkonnakool ja 12 külakooli ning enamik lapsi sai õpetust kodus. Nende teadmisi kontrollisid koolmeistrid ja hiljem pastor isiklikult. 1786. aastal avas uksed Hupeli palvel rajatud Põltsamaa saksa rahvakool. Põltsamaa rahvakool andis haridust kohaliku keskkihi lastele, aadlike lapsed said tavaliselt koduõpetust. Hupel püüdis hoolitseda pastorileskede saatuse kergendamise eest. Lasi tartusse ja Viljandisse rajade pastorileskede toetuskassad
ja lätlaste poolt kaastundmist ega tuge oodata. Reformid Venestamise läbiviimiseks saadeti 1885. a Baltimaile uued kubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjen ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovski ei varjanud oma eesmärki, milleks oli,et eesti emad äiutaksid oma lapsi magama venekeelsete hällilaulude saatel. Esimeseks tähtsamaks reformiks oli koolireform. Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.aastast tuli talurahvakoolides alatest 3 kl lapsi õpetada vene keeles(v.a usuõpetuse tundides); peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud kõneleda emakeeles ka omavahel ja vahetundides. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati. Koolireformi tagajäreks oli,et kirjaoskuse tase hakkas langema. Lisaks vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolimeistreist. 1888.a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas venekeelne linnakool. 1886
selge korraldus. Igas teatava suurusega vallas pidi olema vallakool, igas kihelkonnas kihelkonnakool, mis moodustas teise astme. Kihelkonnakooli minek polnud lastele kohustuslik, küll aga oli kohustuslik kooli olemasolu kindlaksmääratud minimaalse õpilaste arvuga. Vabatahtlike puudumise korral pidi õpilaskohad oma kulul täitma mõis või kogukond. Olulise tendentsina tuleb märkida kirjutamise ja arvutamise õpetuse algavat levikut talurahvakoolides (sh. vallakoolides). 1851. aastal sai kirjutamise ja rehkendamise õppimine poisslastele sunduslikuks kõikides vallakoolides, tüdrukud pidid selle asemel õppima käsitööd. Lugemise, piibliloo, katekismuse ja kirikulaulu kõrvale sugenes peale kirjutamise ja arvutamise teisigi uusi õppeaineid maateadus, noodist laulmine jm. 1840. aastail ilmusid esimesed eesti lastele mõeldud vene ja saksa keele õpikud. Probleemideks olid:
annaabi.ee 
