Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................
17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi päritolu haritud mees. Forselius õppis eesti keele ära juba lapsena. Lõpetas Wittenbergi ülikooli, tema elutööks sai eesti talurahvahariduse edendamine. Hakkas ka väljatöötama sobivamat kirjaviisi. Ta tegi ettepaneku u.k. mitte kasutada c;f;q;x;y;z. Ning jätta ära pikendusmärk h. Alguses tekitas see vastuolu, kuid ta koostas oma kirjaviisiga aabitsa ning asus selle järgi õpetama. 18. saj alguseks oli tema kirjaviis üldkasutatav. Forselius lõi esimese järjekindla kirjaviisi, mis tuntud vana kirjaviisi nime all. Peale kirjaviisi lõi veel kooliõpetajate seminari. Suri Stockholmi naastes 28- aastaselt (uppus).
Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna ringis, Pärnus kahanes see sõja tingimustes 30-40 tudengini. Forseluise seminar: Talurahvahariduse edendamise võttis enese südameasjaks B.G.Forselius, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Seminar, mis asus Piiskopimõisas, Tartu külje all, mille õppeaeg 2 aastat; õpetus oli tasuta. 4 aastaga ~160 lõpetajat. Tuntumad õpilased- Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, kes Forseliuse eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist
oluliselt eestlastest talupoegade olukorda. · Hakkasid kujunema manufaktuurid (e. käsitööl põhinevad suurettevõtted). · Rahvaarvu vähendas oluliselt nn. suur nälg (1695-1697), mille tulemusena suri nälga ~75 tuhat inimest ja rahvaarv langes ~300 tuhandele. · Valitsevaks usundiks muutus luterlus. · Tartu külje alla Piiskopimõisa rajati.Forseliuse seminar (1684-1688) talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks; see aitas oluliselt kaasa talurahvahariduse edendamisele ning lugemisoskuse levimisele eestlaste hulgas. · 1686 anti välja lõuna-eesti murdeline Uus Testament (Andreas ja Andrian Virginius). · Koostati eesti keele grammatikad. · 1630 ja 1631 rajati Tartusse ja Tallinasse gümnaasiumid. · 1632 avati Tartus Ülikool (Academia Gustaviana). · Valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks oli barokk. Peep Reimer 3
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Probleemiks oli aga: 5 - koolide vähesus. 17.sajandini olid Eestis ainult linnades tegutsevad koolid, mistõttu võimalus haridust saada talupoegadel praktiliselt puudus. - pole õpetajaid; köstrid (kirikuõpetaja abilised) olid liiga madala haridustasemega ning neid oli vähe. - puudus kirjandus, millest lugemist õppida. · Forseliuse seminar (1684-1688): Talurahvahariduse edendamise võttis enese südameasjaks B.G.Forselius, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Seminar: - asus Piiskopimõisas, Tartu külje all. - õppeaeg 2 aastat; õpetus oli tasuta. - 4 aastaga ~160 lõpetajat. - tuntumad õpilased- Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, kes Forseliuse eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale.
Eesti Agenda 21. Oja, A. (Koost), Raukas, O. (Toim.) . Tallinn http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_29maarahvakultuur.html, 11.11.2010 7. Kruus, H. (1927). Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu: Loodus 8. Pärdi, H. (2008). Eesti taluhäärberid oma ajastu märgid. Ettekanne 6.12.2008 Eesti Genealoogia Seltsis, http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/taluhaarberid.htm 9. Sirk, V. (2008). Talurahvahariduse eesmärgid ja vormid. Rootsi aja lõpust pärisorjuse kaotamiseni. Acta Historica Tallinnensia, 13, 25-47, http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta-2008-13-25-47.pdf, 11.11.2010 10. Vanamölder, K. (2009) Eesti kultuurilugu. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10225/1/Eesti_kultuurilugu_KaarelVana molder.pdf (11.11.2010) 11. Vikipeedia. (2010). http://et.wikipedia.org/wiki/Hernhuutlus 11.11.2010
5 Tema alustatud kalendrisari jäi ainsaks eestikeelseks peaaegu terve 18. sajandi jooksul (Vahtre 2000). Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne. Selle avaldas 1737 Urvaste pastor. Siiski ei kujutanud tema jutustused ega teised sellelaadsed väljaaanded endast meelelahutuslektüüri, vaid olid suunatud talurahva harimisele ja õpetamisele luterlikus vaimus (Vahtre 2000). Talurahvaharidus 18. sajand oli Eesti hariduselus, eeskätt just talurahvahariduse arengus vaevaline, ent oluline. Põhjasõda ei hävitanud haridusvõrku ega eestlaste kirjaoskust täiesti. Siiski oli tagasilöök tuntav, sest sõjast, näljast ja katkust vaevatud talupojad lihtsalt ei jaksanud koolimaju ja kooliõpetajaid üleval pidada ning isegi koolilapse varustamine leivakotiga võis osutuda üle jõu käivaks. Sellegipoolest hakati 18. sajandi teisel kümnendil koolivõrku taastama. Esialgu avaldas tuntavad mõju Halle ülikool Saksamaal . Halle
Ka Põhja-Eestist pärist Otto Wilhelm Masing sõdis nii trükiteid kasutades, erakirjavajetuses kui ka 11 ametlikke teid kasutades tartu keele vastu ning püüdis igati takistada 1819. aasta talurahvaseaduse lõunaeesti keeles avaldamist (Laur, 2003). Otto Wilhelm Masing on teisisõnu tuntud ka kui õ-tähe eesti keelde tooja. 12 4. HARIDUS 18. sajand oli Eesti hariduselus, eeskätt just talurahvahariduse arengus vaevaline, ent oluline. Põhjasõda ei hävitanud haridusvõrku ega eestlaste kirjaoskust täiesti. Näiteks on teada, et Forseliuse üks parimaid õpilasi, Ignatsi Jaak, töötas köstri ja kooliõpetajana ka pärast sõda. Siiski oli tagasilöök tuntav, sest sõjast, näljast ja katkust vaevatud talupojad lihtsalt ei jaksanud koolimaju ja kooliõpetajaid üleval pidada ning isegi koolilapse varustamine leivakotiga võis osutuda üle jõu käivaks (Vahtre, 2000). Talurahvakoolid
annaabi.ee 
