1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister
ning talupojad. Igal seisusel oli oma koht ja oma määratud ülesanded. Suurem osa inimesi elas keskaja Euroopas maal ja haris põldu. Maa kuulus valitsejale või maaisandale kes läänistas sellest ühe osa aadlikele, et need teda kaitseksid, ja rentis teise osa talupoegadele , et need teda toidaksid. Suurmaavaldused oli jaotatud mõisateks, mida juhtis mõisavalitseja. Mõisad kogusid talupoegadelt andamit.Talupojad pidid tasuma ka kirikukümnist, mis kulus kiriku ülalpidamiseks. Enamus talupjad olid keskajal n-ö sõltuvad talupojad, kes harisid oma isanda maad ja pidid selle eest koormisi kandma. Oli ka pärisorjasid, kes ei tohtinud isanda loata elukohast lahkuda. Katkuepideemia levis Euroopas 1347.-1351. Aastani ja seda nimetati ka Mustaks Surmaks. Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi
üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek.tartu liberaalid-häälekandja Postimees, eestvedaja Jaan Tõnisson,teised ühisk.tegelased Oskar Kallas,Villem Reiman,Peeter Põld, Karl August Hindrey.toetajaskond jõukad lõuna-eesti talupojad, haritlaskond.kohalikud probleemid,eestlaste õiguslik võrdsud baltisakslastega,haridusküs.,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski.toetajaskond Põhja-eesti vaesemad talupjad ja linnatöölised.probl-sots. Lähestatus,rikkad ja vaesed eestl. Endi hulgas.I erakonnad-eesti rahvameelne erakond, eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus.I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritannia,Prants,Venemaa+USA),Kolmikliit(Saksa,Austria,Ungari,Itaalia(vahetab poolt).võitis Antant.sõja mõju-töötus-ei saanud venemaalt tooraineid ja ingl.sütt.paljud spetsialistid saadeti rindele,ettevõtted purustati või evakueeriti.põllumajandus-rekvireeriti
paremaks, kaasnes sellega ka halba. Kui enne oli talupoegade kohustusteks abiteod, mis olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati. Vaatamata sellele, et alguses said talupojad vakuraamatu abil mõisniku peale kaevata, maksid hiljem mõisnikud riigile selle eest, et nad oleks niiöelda süüst vabad ning seetõttu jäid ka talupjad enamasti süüdlasteks. Seega eksisteeris ka korruptsioon, mis talupoegade suhtes oli väga ebaaus. Suur roll oli usul, nimelt luteri usul. Kõik teised usud ning tõekspidamised olid riigi poolt rangelt keelatud. Kui leidus keegi, kes mõtles luteri usu kombekohaselt teisiti, ootas teda kohe karistus, milleks oli siis kas riigist välja saatmine või mõni muu karistus. Vaatamata osadele negatiivsetele külgedele, mis selle ajastuga kaasnesid, oli uuendustel ka helgemaid külgi
Kõrgkeskaeg 11-13saj: 9-10saj oli Prantsusmaa feodaalselt killustatud; võimul Karolingide dünastia; hiljem Kapetingide dünastia (valduste suurendamine); 1302-kutsuti kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid, kuna kuningal oli tähtsate küsimuste jaoks abi vaja; keskpaigal Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing). Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism, anglikaani kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse;
Vastu reformid pidurdasid Venemaa arengut. TEEMA NR. 11 -- Tollal oli Eesti jagatud kaheks kubermanguks. Kummaskis kubermangus kehtisid omad seadused, kohtu ja koolisüsteem. Eestis ol 9 maakonda(Tartumaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa; võrumaa.) Maakonna jagunesid kihelkondadeks. Kihelkonnad jagunesid valdadeks. -- Peale eestlaste elas Eestis veel venelelasi, juute, sakslasi ja rootslasi. -- *Pärisorjuse kaotamine * Talupjad ei pidanud enam mõisa heaks tööd tegema vaid maksis toerenti * Talupjad võisid omada vallasvara. *Talupjad said mõisnikult maad rentida. -- -- Usuvahetus liikumine- Eesti talurahavas hakkas luteri usust minema Vene õigeusku, kunu jutud käisid, et kui lähed tsaariga ühte uskus siis tsaar annab sulle viljaka maatüki. Väljaraändeliikumine- Nad läksid Venemaa poole elama , sest tsaar lubas maad anda ja nad läksid viljakamaid maakohti ja õnne otsima.
neile ka mõningad õigused. Lepingud mis sõlmiti erinesid seetõttu et eestlased omavahel läbi ei saaks. Ristimisega kaasnesid ka ,,ristiusuliste kohustused" *kümnis : 10nes osa talu saagist.(algul tasuti viljas ,hiljem tekkis ka karjakümnis ja muid lisamakse) *hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks.(kergem varjant), seal pidid ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma erilist kirikumaksu , ehk kümnendikku kümnisest. Kuna maksud olid nii suured siis jäid talupjad mõisnikele tihti võlgu ja selleeest piirati talupoegade vabadust ja pandi talle lisakohustusi. Tagajärjeks oli 1315. A Ikaldus ja Näljahäda Lisaks oli vääl töömahuka kohustusena kirkute , linnuste , teede rajamine. Teotöö- Töötamine mõisa juures isandate käsul (algul paarkorda aastas hiljem rohkem) Kõik See koormus viis üha rohkem mõttele kuidas vabadust taastada. 11§ Kodusõda- protestsõda linnas või riigis nõudmaks ,kas õigust , töökoorma vähendamist vms.
jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline, olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest. Sellliseid talude peremehi nimetati üksjalgadeks. Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad Vabatalupoeg- need kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud Vabadik- külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud- maata vi vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupjad, olid peremehe eestkoste all. Trääl- orjad, kelleks võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärisorjus-talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks Raad linnavalitsus.. valitses linna, suurus sõltus linnasuurusest. Juhtis raehärra Bürgermeister- linnapea Linnafoogt- maaisanda määratud seaduslik esindaja rae juures Tsunft- ametialade kaupa koondusid linnakäsitöölised nendesse ühendustesse Skraa- tsunfti põhikiri
Ariaanlus 7 4 sajandil levinud kristlik õpetus Kirikuriik üks itaalia tähtsamaid riike alates 6.sajandist Naturaalmajandus Majandussüsteem kus tootja varustab end ise vajaliku kaubaga Feodaalkord Aadlist sõjameeste elukorraldus Senjöör suurfeodaal, kes Vasall väikefeodaal, läänimees, kes valitses lääni Lään maa Feood lään, maalapp mis on saadud senjoorilt valitsemiseks Pärusvaldus maaomad, mida omanik võis piiramatult kasutada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: talupjad pidid alluma oma isandale Katedraal peakirik Preestervaimulik kel on õigus riituste läbiviimiseks Visitatsioon piiskopi külaskäik kirikutesse ja kloostritesse, et jälgida vaimulike tegevust Eremiit üksiklane, isik kes jumala teenimiseks kõrvaldub tsivilisatsioonist KloosterMunkade või nunnae kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Misjon kristluse kuulutamine karolingide renessanss Kultuuriline edasiminek karolingide dünastia ajal, eesmärgiks oli saavutada Antiik Rooma tase
Et kaitsesõjas edukas olla, on vaja suurt armeed ja armee ülevalpidamine nõuab head maksusüsteemi, mis omakorda vajab hästitoimivaid võimustruktuure ja tegusat ametnikkonda. Sõjaväkke ei võetud germaanlasi. Elav kaubandus ja Bütsanti kuldmündi suur kasutusala. Maksud ja toll võimaldasid sõjaväge üleval pidada. - Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj). Sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse. Armee tuumikuks olid vabad talupjad, said teenistuse eest pärandatava maatüki. 11. sj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile). Justinianus surus maha Nika ülestõusu, lastes surnuks raiuda üle 30 000 inimese aastal 532. Võidukates sõdades vallutati uusi maid, nt Itaalia, Aafrika põhjarannik jms. Kaubandus tõi sisse tohutuid kasumeid (orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jms arvelt). Koostas
- aadliprivileegid kinnitati (1562) - Saaremaa aadel organiseerus rüütelkonnaks: - oma valitsusorgan maapäev ja neli maanõunikku (täitevvõimu esindajad maapäeva vaheajal) - lojaalsus Taani kroonile - Kuressaare sai 1563 linnaõigused (Riia linnaõigus) · Eestlaste olukord oli parem kui mujal: - sõda laastas vähem, kroonumaade osakaal oli suur, talupjad kaasati haldusesse. III Rootsi Eestimaa hertsogkond sõdade perioodil (1561-1629) · Lähtekoht Viru-, Harju- ja Järvamaa vabatahtlik allumine ja Tallinna ja vasallide vanade privileegide kinnitamine (1561): - + 1581 juurde veel sõjaliselt vallutatud Läänemaa · 1581 need Rootsi alad ühendati üheks haldusprovintsiks: Eestimaa vürst- ehk hertsogkonnaks · Eestimaa provintsi valitsemine dualistlik: A. Kuningavõimu-kroonu administratsioon B
Kus talupeg sai õiguse vallasvarale Põllumajandusjääke võis vabalt turustada. Mõisakoormist ei saanud enam suvalt tõsta. Karistuse ülempiirikus oli 30 piitsa/kepi hoopi. Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. Ulatuslikud talurahva rahutused (e nn pearaharahutused) puhkesid 1784. Asehalduskorra ja pearahamaksu kehtestamist tõlgendasid talupjad kui mõisakoormisest vabastamist. Puusõda toimus, sest talurahva korralekutsumiseks kasutati mõisate väeosi. Pietism Saksamaalt algusesaanud uus usuvool ehk pietism Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720-30 ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.
annaabi.ee 
