Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest-"Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust
Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab kunagi iseseisev riik ja kõik muutub paremaks. Iga eht südamelöök sinu eest, oh Eestimaa, minu elu võtab ta sinu eest!
on liikvel aja sees. Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus- ei mind mitte iganes! ("Noor-Eestile") Noorte ja tarkade kiitmine Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. ("Noor-Eestile") ...ja tema aja nägu Eesti halb majanduslik olukord Lagunud talumajasid! Oh kui rammetud rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! ("Eile nägin ma Eestimaad") Raske ja lõputu venestamisaeg Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka sa soovide siniranda. ("Kui tume veel kauaks ka sinu maa") Karm valistuskord Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema,
Kalju Lepik ,,Eile nägin ma Eestimaad" ,,Eile nägin ma Sindi linna" Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Nägin hurtsikuid, saunasid, Nägin konisid, pudeleid, nägin bagaazi ja paunasid, nägin bomse ja kaabakaid, väljal kivivõsa aunasid väljas pingipeal aelesid - eile nägin ma Eestimaad! eile nägin ma Sindi linna! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Lagunud talumajasid! Lagunenud kutsekooli! Oh kui rammetuid rajasid! Oh jalgu murdvaid kõnniteid! Kadaka-, lepavõsasid! Mürgiseid marjapõõsaid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Põõsastikud ja võsad kõik Alaealised võsas kõik suikumise ja näotuse paik, suitsetamise ja joomise paik, vaimusilm nii hämaras, vaik suhu tulev vastik maik - eile nägin ma Eestimaad
ema juure ussike. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Me tunneme, kuidas luuletaja hing ihkab isamaa poole nagu mesilane mesipuu poole. Kas olen kodus või võõral maal, alati on mul isamaa sügaval südames ning tõttan selle poole. Juhan Liiv oli realist, ta ei ilustanud ega pannud midagi juurde, vaid kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Luuletuses ,,Eile nägin ma Eestimaad!" on poeet luuletanud kõigest, mida ta nägi enda ümber iga päev. Lagunenud talumajasid, kadaka-,lepavõsasid, hurtsikuid ja saunasid. Täpselt sellisena kirjeldas ta meie maad nagu ta seda nägi. Tema armastus me kodumaa vastu oli nii õils ja puhas. Ta oli alati valmis Eesti riigi eest seisma ja tema õnn sõltuski justkui meie isamaast. ,,Isamaale" Ja sinu häda mu häda, su õnn on minu õnn ka, ja sinu viga mu viga, ja sinu iga mu iga oh kallis ismaa! Juhan Liiv, oli hea poeet, tema luulet ei saa sõnades väljenda. Hea luuletaja
Tolle aja kohta ebasobilik luule leidis tänu Noor-Eesti loomeseltsi trükistele siiski laiema rahva tähelepanu. „Nad hirmsad on, mu laulud,/ ja hirmus mu süda sees,/ nii hirmus nagu mu saatus-/ ei, mind mitte iganes!“ Mees kartis üle kõige oma luule üle hindamist ja suurmehe staatust. “Eile nägin ma Eestimaad” jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja sau- nadest- ” Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik”. Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses oli. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvasta- sid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus “Hommik” räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust.
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ..
Eestist lahkuma, mis mõjutas väga tugevalt tema mõtteid ning loomingut. Naine igatses kodumaad. ,,.. Kodu poole! K o d u magus sõna! / Süda, kannata! Ei sinagi / kaua enam oota! ../" Hingehaavu süvendas veel see, et Lydial avastati vähk. Naise unistuseks oli surra kodumaal. ,,.. Sinu põue tahan heita / ma kord viimse unele / .." Juhan oma kodumaad nii hellalt ei armastanud, kui Lydia. Mehe arvates on Eestimaa lagunenud ning korrapäratu. ,,Eile nägin ma Eestimaad! / Lagunud talumajasid! / Oh kui rammetuid rajasid! /.." Lisaks oma isamaa kritiseerimisele, Liiv ei salli ka eesti rahva loomingut. Oh sa unustud, oh sa põlatud, Oh sa meelega mahatallatud, Oh sa sapist ülekallatud, Oh sa eeslitest i i a- tud eesti kunst! Koidula seevastu kiidab eestlase töökust ning ühtekuuluvustunnet. Kirjanik väidab, et
Oh kanarbik, oh lilleke, nii kõle, kõle sügise! Nii väsinud, nii kurb on meel, sa pehmelt, õrnalt õitsed veel, oh lilleke! „Eile nägin ma Eestimaad“ Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid - eile nägin ma Eestimaad „Eile nägin ma Eestimaad Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid - eile nägin ma Eestimaad Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik - eile nägin ma Eestimaad! Kõige rohkem meeldis mulle luuletus „Eile nägin ma Eestimaad“, sest selle kaudu saab välja lugeda milline oli Eestimaa neil aastatel kui J.Liiv veel elus oli ja kuidas tema seda nägi. Luuletus räägib sellest milline oli Eestimaa siis ning kuidas Juhan Liiv seda nägi
Kasutatud riideid pärandati tuttavatele edasi ,sest neid olid raske saada. 4) Reisimine, puhkamine ning eluase Küsitletu 1: Tänu kolhoosile, (ametiühing), sai reisida palju. NSVL piirides reisimine oli vaba ning lisaks sellele suhteliselt odav. Liiduriikidest välja reisimine oli peaaegu võimatu. Eluaseme sai töökoha kaudu, elamistingimused olid head ning kommunaalmaksud olid madalad. Uusi maju väga palju ei ehitatud, enamasti renoveeriti vanu talumajasid. Küsitletu 2: Reisida ja puhata sai NSVL piirides, välismaale sai turismituusikuid väga harva. Linnadesse ehitati kortereid ning nende järele oli järjekord. Eramaju oli võimalik küll ehitada, kuid enaikel inimestel nii palju raha korraga kuskilt võtta polnud ning seega ehitati mitmepereelamuid. Küsitletu 3: Reisimisvõimalust väga polnud. Lennupiletid ENVL siseselt olid väga odavad. Korterite hinnad olid väga taskukohased.
sinuta töö ei olegi töö. Sinuta pisar olen, mida valu pole toond, sinuta loom olen, mida keegi pole loond. Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik eile nägin ma Eestimaad! Tühi Maailm, ta naeris mu viha mu edevust naeris ta, ta naeris mu alpust, uhkust, ta rumalust naeris ka. Kõik, mis oli südames paha,
Raudteel Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasideile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nagtn ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik soikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaikeile nägin ma Eestimaad!
realistlikuma vaate ja rahvaliku elutunnetuse. Liiv armastas oma isamaad ja kirjeldas seda oma luules palju reaalsemalt (ei idealiseerinud) kui varasemad lüürikud seda teinud olid. Luuletus ,,Eile nägin ma Eestimaad", mis praegusel hetkel muudetud (teksti)versioonina meenub meile kohe ansambel Ruja lauluna, jutustab meile toonaste talupoegade eluolust ja olukorrast Eestis. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka- ja lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Liivi mõttemaailm on kirev, kuid tal on oskus peita ka kõige raskemalt seletatavad mõtted lihtsasse luulevormi. Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka,
Hiljem hakati rehetoa ahju seina teisele poole soojasein, mille abil sai soojana hoida ka teisi tube. Hiljem hakati majadele ehitama ka korstnaid (see arenes väga vaevaliselt: 40-datel hakati ehitama, massilisemaks muutus 70-datel). Reheahju kõrvale või ette tehti eraldi koht, millel sai toitu valmistada. Hiljem hakati seda ka seinaga eraldama, ning sellest kasvas välja eraldi köök. 19. saj lõpul hakati ehitama uusi eraldiseisvaid talumajasid (talupojad nimetasid neid häärberiteks). Ruumid olid suuremad ja moodsamad. Võeti kasutusele uued ehitamis- ja viimistlusvormid. Lautasid hakati laialdasemalt kasutama. Ehitati laudpõrandaid ja laudseinu (ennekõike kambritesse). Laudvoodrit hakati 19. saj lõpul 20. saj alguses ka värvima. Katusematerjalina võeti kasutusele pilpad ja sindlid. Hakati ehitama ka kivist keldreid ja välikäimlaid, mida enne polnud. Käimlad ei levinud väga kiiresti, esialgu vaid regionaalselt.
annaabi.ee 
