hollandlane, siis eeldan, et seal riigis on ka tema teoseid loetud ja aru saadud meist samamoodi. Sest tegelikult kõik, mis ta väidab on siiski tõsi. Meie ei ole muutunud juba tükk aega ja peretraditsioon on väga suur. Siiski paljud hollandlased ei teagi üldse meid. Teatakse, et kunagi oli NSVL ja seal hulgas kunagi olid Baltimaad, aga Eesti on ikkagi suht väike riik ja nii lähedal asuvad riigidki ei tea meist palju. Eeldatakse ka, et me siiani elame kuskil talumajades ning pole elektrit ja vett. Õnneks oleme meie siiski arenenud palju, oleme üks kõvemaid Interneti ajastu riike ja kasutame palju E-teenuseid. Siiski ei kao meilt kuskile peretraditsioon ja perekultuur. Oleme siiski veel päris stabiilsed kuigi samas kogu aeg muutumas aina paremuse poole. Arvan, et hollandlased näevad ka meid kui kogu aeg muutuvaid inimesi ning kogu aeg kasvamas ja loomas endale päris enda kultuuri ja olemust. Kuigi selge on see, et pereväärtused ja pere ei
alam aadel(rüütlid). Elasid linnustes(mäe tipus), vabal ajal turniiridel ja jahil, ettevalmistus sõjale. Turniirid polnud nii ohtlikud- nürid relvad. Feodaalseisus. Feodaali juures õppisid relvade käsitlemist, vestlemist, ratsutamist. Ustav senjöörile, truu teenimine, julgus, ausus, rüütelikkus. Elu maal ja linnas linnas elu kiirem ja põnevam kui maal; linnas kirev ja kiirelt kasvav elanikkond, kellel olid kindlustatud ja esinduslikud majad, maal elati abihoonetega ümbritsetud talumajades ja talupoegadest sõltus ühiskonna rikkus; toit oli maa omast mitmekesisem, samas kitsad eluolud soodustasid taudide levikut (avalikud saunad ); iive neg, kuna abielluti hilja; pidid rohkem harjuma kõige uue ja tavapäratuga; kirjaoskus rohkem levinud; Rüütlikultuur Osad krahvi tiitliga, Enamus madala päritoluga, kõigil polnud lääni, moodustasid õukonna. Feodaalid- sõjamehe seisusesse. Rüütlist sai pärilik seisus- aadel.
elutuba muutus seega sotsiaalsete funktsioonide alaks ja üha enam näitas omaniku rikkust. Kõrgemates klassides oli köök toiduvalmistamine ja tööliste ala ning see eraldati eluruumidest, mõnikord ol isegi kaugel söögitoast. Vaesemates kodudes tihtipeale puudus veel eraldi köök. Neil oli enamasti üks tuba, kus toimusid kõik tegevused või vähemalt oli köök vestibüülis. Keskaegne suitsu köök (või Talumaja köök) jäi tavaliseks veel pikaks ajaks, eriti maa talumajades ja üldiselt vaesemates kodudes. Osades Euroopa taludes oli suitsu köök regulaarses kasutuses kuni 20 sajandi keskpaigani. Nendel majadel tihti puudus korsten, oli vaid suitsukate kamina kohal, mis oli valmistatud puidust ning kaetud saviga. Suits tõusis enam-vähem vabalt, soojendades ülakorruse tube ning kaitses puidutööd kahjurite eest. Koloniaal Ameerika köökides valmistasid pioneerid süüa onni nurgas asuva kamina peal. Köögist sai eraldi ruum alles hiljem
Rakendati rassiõpetust, mis tähendas, et riik vajab terveid ja tugevaid inimesi, keda karastada sünnist alates. Rõhutati isamaa-armastust ja lasteaias tehti sõjalisi tegevusi, nt lennukite voolimine, liivakastis lennuvälja ehitamine jne. 40-ndail lasteaedade järsk kasv Lasteaedade kasv on seotud sellega, et naised leidsid järjest rohkem töökohti. Suvel viljakoristuse ajal rakendati ajutisi lasteasutusi, mis töötasid kooliruumides, võõrastemajades või tühjades talumajades. 50-ndail lasteaiad kui sotsiaal-pedagoogilised hädaabiasutused Kuna sõjajärgsel ajal oli palju mittetäielikke perekondasid ja üksinda lapsi kasvatavaid emasid, iseloomustab seda aega hädapärase pakkumine. Kasvatajate ettevalmistus oli ebapiisav, puudusid teaduslikud uuringud olukorra parandamiseks, kuid üksikemade vajadus tööl käia ei jätnud neile muud valikud, kui lapsed lasteaedadesse panna. 60-ndail üliõpilasliikumised ja lasteaedade areng
3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad said liha maitsta harva ning nende peamiseks toiduks olid teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast tingitud põllusaagi ikaldused, millega kaasnesid näljahädad, hinnatõus ja epideemiad. Riided tehti tavaliselt ise linasest või villasest kangast. 3.5. Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine:
3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad said liha maitsta harva ning nende peamiseks toiduks olid teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast tingitud põllusaagi ikaldused, millega kaasnesid näljahädad, hinnatõus ja epideemiad. Riided tehti tavaliselt ise linasest või villasest kangast. 3.5. Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine:
kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid.
kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid.
selles võiski peituda Eesti NSV "Moealbumi" üleliiduline edu. Toitumine. Eesti majanduslik seis 1950- tel aastatel oli raske. Kõige raskemad maarahva elus olid 1949-1955-ndad aastad, kuna 1949.aasta märtsis toimus küüditamine ja sellele järgnes kolhoosidesse minek. Sel põhjusel ei olnud ENSV-s talurahvast, talud olid ühistatud ja maa riigistatud. Kohati elasid maal inimesed paremini kui linnas. Maaperedes olid säilinud loomapidamine ja köögiviljakasvatus. Endistes talumajades elavatel peredel oli lubatud pidada 1 lehm, 1 siga, mõni lammas ja kodulinde. Majapidamisse ei jäetud isegi hobust, kuid see väike lapike maad, mis oli jäetud maapere kasutusse, vajas harimist ja hooldamist. Vilja hakati vähem kasvatama. Vähest maad kasutati kartuli ja juurvilja kasvatamiseks.Nii sai maarahva põhitoiduks kartul. Poest osta ei olnud võimalik eriti midagi, kuna raha oli kolhoosnikul väga vähe. Kartuli ja lehma najal elasid paljud pered selle erakordselt raske aja üle.
Seinapinkidel istuti, vahel harva ka magati. Seinapinkide ees seisis söögilaud, akendega rehetubades ots tavaliselt akna poole. Valdavalt oli kogu Eestis kasutusel gootipäraste ristjalgadega laud, kuid tunti ka renessansipäraseid I-kujulisi sammasjalgu. Lauaplaat oli jalgadel lahtiselt. Istumiseks kasutati veel istmelauasse tapitud jalgadega järisid ja pinke, need tehti üsna madalad, et istuja pea jääk allapoole suitsuvööndit neil tehti tubaseid töid. Seljatoega tool on Eesti talumajades suhteliselt uus mööbliese. Veel 19.saj algupoole oli toole taludes vähe ja seepärast peeti neid pidulikeks istmeiks. Ahjuees eriti esemeid polnud, seal oli ruumi õlgedest ja vitstest punutud pajaakrantsil seisvale pajale, pingile veepangede jaoks ning piima- ja toidunõusid mahutavatele seinariiulitele. Kirveste ja lusikate hoidmiseks oli seinal rõhtsad puuliistust varnad, milles olid esemete jaoks avad. Püttides hapnema pandud piima ja teisi
poolest väsinud. Kui ta tuppa astus, istus vana Tambet sulaste ja ümmardajatega õhtusöögil. Jaanusel ei binud söögiisu ega jutuhimu, ta vabandas ennast peavaluga, soovis kõigile head ööd ja läks oma kambrisse. See kamber seisis kitsa ja madala aknaga vastu jalgväravat, mis hoovist aeda viis. Kamber oli võrdlemisi suur ning kõrge, riistad seal ja säng tagaseinas olid lihtsad, kuid puhtad ja nägusamad kui muidu talumajades. Aken ja jalgvärav olid lahti, nii et aiast värske öölõhn sisse voolas. Jaanus istus akna juurde ja mattis pea pihkudesse, õues oli tuuleõhk vaikinud, tähed särasid taevast. Metsast huikas korra öökulli inetu hääl. Siis vältas jälle öövaikus. Jaanuse südant täitis ääretu härm. Need tundmused olid talle võõrad, uued. Ta ei leidnud neile sõnu, ei seletust. Ta pea hakkas valutama. Ta tõusis ja heitis täies riides sängi. Kuid uni ei tahtnud tulla
annaabi.ee 
