noorte amatöörfilmifestivali NAFF. Kasvataja ja arendaja 1) SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) - Programm sisaldab nii ennetustööd kui kiusamisjuhtumite lahendamise mudelit, tegevustesse on kaasatud kooli personal, õpilased ja lapsevanemad. See on aidanud oluliselt vähendada koolikiusamist ning koolist väljalangevust. 2) MTÜ Vanaajamaja - Tegeleb Eesti taluarhitektuuri ja traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega. Nende eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust vanade majade hooldamisel ja taastamisel, aidata kaasa traditsioonilise taluarhitektuuri heaperemehelikule arendamisele. 2. Meie arvates peaks rohkem tähelepanu pöörama raske haigusega lastele, kes vajavad kallist ravi, kuid nende pere pole võimeline seda maksma. Inimesed peaksid rohkem toetama
kunstiringkondadesse. Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamikus söejoonistustest.Pärast kunstniku Pariisi reisi, kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 1935. aastal tähistati Eestis raamatuaastat ning ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud jätkas Kalevipoja-
Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamasti söejoonistustest. Stiil Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926.aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Looming Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripändiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning peronifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Viimased tööd Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid suviti Pedaspeal ja Riguldis
sageli ka põlvest põlve edasi antud ehituskogemust. Riik andis küll pikaks ajaks ja odavalt laenu, kuid hooned vajasid kiiret ehitamist ning ega selle laenu ja väheste ehitusoskustega just lossi püsti ei pannud. Traditsiooni arvestades propageeriti ehitustüübina koosehitust kui kõige enam oma proportsioonidelt rehemajast lähtuvat ja materjalikulu poolest ratsionaalseimat. Viimast iseloomustas imposantne kuju, mis sobis suurepäraselt maastikku. Uudsena aga toodi taluarhitektuuri peamise ehitusmaterjali palgi asemele tulekindel tsementkivist plokk, 1930. aastail ka tellis. Suurt rõhku hakatigi panema taluperemeeste maitse kujundamisel välisseinte vooderdamisele ja värvimisele. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Rehemaja sajandite jooksul kujunenud funktsioon teisenes seoses rehepeksumasinate laia levikuga. Uued rajatud hooned jäid aga väliskujult suures osas endiseks. Rehetuba asendus karjaköögiga ja rehealune laudaga
sõrmkäpp ja soo-neiuvaip. Säilinud ehitised Otepää looduspargi territooriumil leidub jälgi erinevatest ajalooperioodidest alates muinasajast. Kultuuriloolist väärtust omavad lisaks Otepää linnamäele ka Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää pastoraadihoone ja talvekabel. Säilinud on mitmed põlise taluarhitektuuri näited (Poslovitsa, Saare, Kolga ja Nüpli-Lõhmuse talu) ja pärandkultuurmaastike elemendid (Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk). Osaliselt on säilinud traditsiooniline asustuse struktuur, kus alles on enamus põliseid talukohti, uued ehitised on aga püstitatud vanadele kruntidele või muul viisil vanaga harmooniliselt sobitatud (nt Vana-Otepää, Elva küla). Uuringud 2011 Mati Martin, 2011
2. Käina kiriku varemed,kultuurikeskus, ujula, kardirada. 3. Kõpu tuletorn 1531, maailma vanuselt 3-s tegusev torn, jalamil kohvik ja külastuskeskus. 4. Mälestusmärk ,,Estonial" hukkunud lastele Tahkuna poolsaarel. Pronkskellal on lisatud õrnad detailid - 4 lapsenägu igas põhiilmakaares. 5. Mihkli Talumuuseum - Hiiumaa Muuseumi vabaõhukeskus. Valdavalt 19. sajandist pärit hoonetes saab tutvuda traditsioonilise Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri ning tarbevaraga. Talu avar õu on sobiv paik erinevateks tegevusteks tõrvapõletamine, jõulumaa. Leil haruldases suitsusaunas või piknik metsa veeres on vaid osa muuseumi poolt pakutavatest lisavõimalustest.
Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir 4 ka Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Taevaskojad Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid, mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike pühapaikade ümbruses saab matkata, orienteeruda, suusatada, jalgratta, kanuu ja jõelaevaga sõita
Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir ka Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. 1.5 Taevaskojad Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid, mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike pühapaikade ümbruses saab matkata, orienteeruda, suusatada, jalgratta, kanuu ja jõelaevaga sõita
repressioonid ja heal järjel elava küla täielik häving. Lapsepõlv möödus vanaisa ja tema mõttekaaslaste rajatud eesti külas. Talulapse töörohke ja kasinavõitu elu avaldas kahtlemata mõju Karl Tihase isiksuse väljakujunemisele. Küllap siit pärineski tema äärmiselt suur töökus ning kadestamisväärne visadus ja sihikindlus seatud eesmärkide taotlemisel, kirglik loodusearmastus ja huvi arhitektuuri ning tarbimisvormide, eriti aga taluarhitektuuri vastu. Oma töömehepõlve keskkooli joonistusõpetajana alustanud noormees lõpetas 1945. a kiitusega Novosibirski Arhitektuuri- ja Ehitusinstituudi ning töötas seal kolm aastat joonistuskateedri õppejõuna. 1948. a kutsuti mees tööle Eestisse, Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune TTÜ), kus ta töötas õppejõuna algul arhitektuuri, hiljem graafika kateedris. Uuriv loomus ahvatles ta teaduslikule tööle, mis omandas Eesti rahvuslikus kultuuriloos erilise koha. Selle
keskkonnakaitselised piirangud seavad olulisi takistusi ettevõtluse arendamiseks. 14 9. KULTUURILUGU Otepääl loovad kultuuriloolist väärtust Otepää linnamägi, Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää spordihoone ja talvekabel, Otepää Looduspark, Vana-Otepää, Elva küla. Säilinud on ka mitmed põlise taluarhitektuuri näited nagu Poslovitsa, Saare, Kolga talu. Osaliselt on säilinud ka pärandkultuurimaastike elemendid – Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk (Keskkonnaamet, 2015). Otepääl tegutses esimene eestlasest kirikuõpetaja ning keeleteadlane Jakob Hurt (1839- 1907). Austusesest tema kui rahvusliku suurkuju ning ärkamisaegse sümboli vastu avati Otepää Kirikumõisas 2006. aasta jaanuaris temanimeline muuseumituba (Otepää valla veebileht, 2015).
annaabi.ee 
