Isamaaline kõne Austatud kuulajad! Mina olen Johann Voldemar Jannsen, ajalehe Perno Postimees väljaandja ning kõnelen teile täna pisut meie kodumaast, rahvast ning tulevikulootustest. Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad! Meie kodumaa on niigi väike, meie rahvas on niigi väike, kuid kõik koos suudame moodustada ühtse suure terviku! Ma tean et üheskoos ei ole miski võimatu. Üheskoos on meil võim, üheskoos suudame selle väikse maalapi mis meile antud on viia uuele tasemele! Ma usun et meie tulevikulootused on kõrged, kui me vaid suudaksime kõik selle nimel tegutseda.
Loometee ülevaade(3) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) "Tuli ja raud"(1938) . . . . Teos sai kirjastuse Loodus romaanivõistlusel esimese koha. Romaani tegevuspaik on 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese kolmekümne aasta Tallinn ning tallinlastest tööinimeste ehe elukeskkond ja mõtteilm. "Tuli ja raud" Tuli ja raud on ühe inimese teekonna Jüri Sääveli elutee lugu. Käsitleb linnastumise mõju ühikonna erinevatele klassidele. Elu lõpp 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. sama aasta novembris põgenes Ristikivi Soome. 1944. aasta septembris sealt edasi Rootsi Uppsalasse. Alates 1950. aastast kuni surmani elas ta Stockholmi eeslinnas Solnas.
küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada. Näiteks Lasnamäel elab ~28% tallinlastest, kes enamjaolt on pärit samast aastakümnest ning on seetõttu ka sarnase maailmavaatega. Kuna nende häälteenamus määrab ilmselt valimiste tulemuse selles ringkonnas, siis jäävad teiste põlvkondade inimesed vähemusse ning nende häälel ei ole nii suurt mõju, sest nad on laiali erinevates ringkondades, nendes, kus on vähem mandaate. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnuseks on ka kandidaatide ülesseadmine
asutuseks peetakse linnaosavalitsust, mille poole pöördumine on esimesel kohal kõikide vastajate juures, olenemata nende elukohast. Teise võimalusena eelistavad Lasnamäe (33%), Mustamäe (31%), Kristiine (32%), Pirita (40%) ning Põhja-Tallinna (28%) elanikud pöörduda keskkonnainspektsiooni; tervisekaitseametisse pöörduks 34% kesklinna ning 32% Haabersti elanikest ning kohaliku keskkonnaameti poole 41% nõmmelastest ja 42% mitte-tallinlastest. Võrreldes antud tulemusi 2001. aasta küsitlusega, võib väita, et tendents asutuste poole pöördumisel on sarnane. Ka siis eelistati eelkõige linnaosavalitsust – seda just eriti Õismäe ja Pirita elanike hulgas. Lasnamäe, Kopli ja Mustamäe elanikud eelistasid ka siis pöörduda keskkonnainspektsiooni ning Nõmmel ja mujal elavad vastajad kohaliku keskkonnaameti poole (Uljas, 2001). 55% vastajatest oli valmis eriti rõhutama keskkonnaprobleeme, mis talle Tallinnas muret teevad
Selline on näiteks ühe konkreetse klassi andmestik, rahvaloendusandmestik, andmestik, mis sisaldab kõiki Eesti linnu jms. Valimi moodustamisel on järgmised võimalused: Tõenäosuslikud valimid (probability samples): Lihtne juhuslik valim (simple random sample) kõigil uuritava populatsiooni liikmetel on võrdne võimalus valimisse sattuda, mis aga eeldab liikmete täielikku nimekirja. Peab arvestama, et kui näiteks uurimuse jaoks valim moodustatud tallinlastest, siis Eesti kohta järeldusi teha ei saa. Süstemaatiline valik (systematic sampling) sarnane juhuslikule valikule, kuid juhusliku mustri asemel valitakse uuritavad teatud kindla süsteemi järgi (nt. iga kümnes nimekirjast) Stratifitseeritud valim (stratified sampling) populatsioon jagatakse näiteks soo, vanuse jne alusel homogeensetesse rühmadesse, kus iga rühma seest valitakse liikmed edasi juhuslikult garanteerides, et rühmad
religioosse grupi üldisest ideoloogiast, kuhu inimene kuulub. Kuna homofoobia annab inimesele teatud turvatunde, on sellele raske vastu seista, eriti kui tegu on varjatud homoseksuaalse vajadusega. Eestis soodustavad homofoobiat ka teadmatus, info puudus ja kartus erinevuse ees. Olulisel kohal on ebatolerantse nõukogude ühiskonna mõju inimeste teadvusele. Siiski võib Eesti ühiskonda pidada küllalt sallivaks. 2000. aastal leidis 72% küsitletud heteroseksuaalsetest tallinlastest, et homoseksuaalsus on individuaalne iseärasus, mida tuleb aktsepteerida. Kõrgelt homofoobseid inimesi oli kõigest 13, 7%, kusjuures kõige homofoobsemaks osutusid eakad mehed. On täheldatud seost koduse kasvatuse ja homofoobia taseme vahel, samuti kaldub homofoobsem olema inimene, kes ei tea oma tutvus- või sõprusringkonnas ühtegi homoseksuaali. Siiski pidas 2001. aastal küsitletud homoseksuaalidest homofoobiat Eestis suuremal või vähemal probleemiks koguni 91,7%
(Niisugune suhtumine pole sugugi üllatav: keelab ju katoliku kirik ka abordi ja abieluvälise seksi.) Eriti tauniv on selles osas kreekakatoliku kirik, näit Rumeenias. Eesti luterlik taust, viimaste aastakümnete hoogne linnastumine ja järkjärguline vabanemine totalitaarsüsteemi pärandist võimaldavad teha optimistlikke prognoose ka homoseksuaalide abielu suhtes. 2000. aastal läbi viidud küsitlus näitas, et ainult 29% heteroseksuaalsetest tallinlastest oli homoabielude vastu, poolt oli 33% ja ükskõikseid 35,1%. Geide lapsendamisõiguse vastu oli 49,1%, poolt 28% ja ükskõikseid 22,1%. Aasta hiljem arvasid pooled homoseksuaalsetest vastanutest, et nad kasutaksid abiellumisõigust ja 41,2% lapsendaks võimalusel lapse (lesbidest mõlemas küsimuses koguni kaks kolmandikku), kusjuures oletatavasti pidas valdav osa vastanuist silmas oma partneri lapse adopteerimist. Kasutatud allikad http://www.hmsx.info/failid/homoseksuaalsus.pdf
Uuringus ilmnes oluline erinevus naiste ja meeste suhtumises karistamisse . Naised on veendunumad karistamise efektiivsuses, 13% naisi pooldas täielikult väidet, et ilma vitsata last inimeseks ei kasvata. Erinevused ilmnesid ka eestlaste ja muulaste suhtumises laste karistamisse. Kui 49% eestlastest pooldas laste karistamist, siis vaid 26% muulastest pidas laste karistamist õigeks. Erinevus hoiakutes on Tallinna ja maa elanike seas, kui 28% tallinlastest pooldab karistamist siis maa elanikest 55%. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ühiskonnas on traditsioonilised hoiakud, mis rõhutavad soorollide ja soospetsiifiliste käitumismallide erisust ka tänaseni laialt levinud, seda nii meeste kui naiste seas. Teiseks, naised on oma hoiakutes siiski üldjuhul modernsemate vaadetega kui mehed. Kolmandaks, meeste ja naiste rolliarusaamad lahknevad eelkõige nendes küsimustes, mis puudutavad kummagi soo traditsioonilisi võimupositsioone.
elanike enamuse huvides. Artikli autori poolt tehtud uuringu kohaselt erastas 80% Tallinnas leibkondadest endale reformi käigus soodsalt (ainult juriidiliste toimingute kuluga) eluruumi. Väiksemates omavalitsustes oli eraelamufondi suurema osakaalu tõttu nimetatud protsent väiksem. Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi prandas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga: eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad), eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele) Kirjandus: Elamistingimused. 2000. Toimetaja Purju, A
a avati Tallinnas sanitaartransportpunkt. Ilmselt oli tegemist sellekohase määrusega, mida pole seni õnnestunud leida. EPR Peavalitsuse protokollide põhjal paistab asja algus mõnevõrra edasi lükkunud olevat. 21. septembril 1922. a toimunud koosolekul kinnitati Haigete Transportpunkti põhikiri ja kodukord. Ajalehe "Waba Maa" artikkel 08. 10. 1922 aastast teatab, et 21. septembrist alates töötab Eesti Punase Risti Peavalitsuse juures haavatute ja haigete transportpunkt. "Kes tallinlastest ei tunneks kapitaalset, kuid kergejooksulist valget autot, mille vägevat sireeni päälinna tänavail ja selle ümbruses võib kuulda küll varahommikul, küll päeval, küll sügaval öötunnil! Ikka on tal pakiline rutt, ikka on tal tuline kiire taga, sest et teda sunnivad sõitma sama kiirtiivulised: oht, hädad ja sünge surm..." Nii poeetiliselt kirjeldatakse Eesti Punase Risti juubeliväljaandes tollast transportpunkti esimese abi sanitaarautot.8
elanike enamuse huvides. Artikli autori poolt tehtud uuringu kohaselt erastas 80% Tallinnas leibkondadest endale reformi käigus soodsalt (ainult juriidiliste toimingute kuluga) eluruumi. Väiksemates omavalitsustes oli eraelamufondi suurema osakaalu tõttu nimetatud protsent väiksem. Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi prandas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga: eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad), eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele. Diskrimineerimine (tööturul)
annaabi.ee 
