mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
Põllumajandusliku tootmise vormid: Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega.
19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud. Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder ristikuga. Rohumaade tööde aastaring Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine?
X= fond / tinghektar Kultuurile planeeritava väetisenormi (X) arvutamiseks kasutan valemit: X= X*Kt Tabel 2. Orgaaniliste väetiste planeerimine tinghektarite meetodil. Kultuur Pindala ha Kt Ting-ha X X t/ha Fond/ting- ha 1 2 3 4 5 6 Taliteravili 60 0,8 48 24 19,3 Kokku 70 - 56 - - 6 3.1.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine. 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetisenormi (X) arvutamisel
Suvinisu suviteravili ristiku järel: b=10,5 ; 2c=0,100 10,5 Xmax = 0,100 = 105 kg N-i 10,5( 2,5 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 45 kg N-i 0,100( 2,5 - 0,4) III. Oder suviteravili teravilja järel: b=15,2 ; 2c=0,144 15,2 Xmax = 0,144 =106 kg N-i 15,2( 2 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 51 N-i 0,144( 2 - 0,4) IV. Rukis taliteravili: b=17 ; 2c=0,190 17 Xmax = 0,190 =89 N-i 17(2 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 48 N-i 0,190( 2 - 0,4) 3.3.3 Mineraalväetiste normide ja aegade planeerimine Tabel 5. Lämmastikväetiste planeerimine põllukülvikorras Välja nr Kultuur Ha N N väetise Kg/ha Kokku Väetise Kg/ha Andmise aeg, viis
· Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis
Intensiivse maaviljeluse tingimustes on oluline suurendada eelkõige kultuuride saagikust, et põllupidamine talumehele peale töörõõmu ka taskusse tulu tooks. Selleks on eriti oluline õige sordi valik, mille eest põllul hoolt kandes (korrektne mullaharimine, väetamine, taimekaitse jm.) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase
..85 80...85 Kultu Head eelviljad Keskmise Halvad urid väärtusega eelviljad eelviljad Taliru Mesikas, ristik, Varajane kartul, Lina, oder, kis, põldhein, haljassegatis, suvinisu, Talini kaunviljad varajane oder, taliteravili su raps, rüps Suvini Söödajuurvili, Talirukis, raps, Suvinisu, oder, su kartul, kaunvili, rüps kaer, lina ristik Oder Kartul, Taliteravili, Lina, kaer, söödajuurvili, ristik, raps, rüps suvinisu, oder kaunvili
0,052(1,5 - 0,3) 2. Suviteravili Rühvelkultuuri järel: Suvinisu 13,7 xmax = 0,144 = 95,1 kg N-i 13,7( 2 - 0,6) -12 xmaj = = 35kg N-i 7,18 0,2016 0,144(2 - 0,6) 3. Suviteravili teravilja nimel kaer 15,2 xmax= 0,144 =106 kg N-i 15,2(2 - 0,6) -12 xmaj= = 96kg N-i 0,144(2 - 0,6) 4. Taliteravili talinisu 17,0 xmax = 0,190 = 89,47 kg N-i 17,0(3 - 0,6) -12 xmaj = =63 kg N-i 0,190(3 - 0,6) 5. Raps 12,0 6. xmax = = 0,996 kg N-i 0,083 12,0(3 - 0,6) -12 7. xmaj = =84 kg N-i 0,083(3 - 0,6) 3.3.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja viiside planeerimine
Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili Viljavaheldussüsteem(mitmeväljasüsteem, norfolgi külvikord): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder koos ristikuga. Rohumaade tööde aastaring *Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. *Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. *Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu
hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus: Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t. Alati peab järgnema taliteravili. Kultuuridega- kasvatatakse taliteraviljade külvi aastal mõnd varajaselt koristatavat eelkultuuri nt põldhein, mesikas. 44. Mustkesa harimine. Kesa haritakse ja väetatakse mullaviljakuse suurendamiseks ja umbrohtumuse vähendamiseks. Kesaharimine algab eelmisel sügisel mustkesa puhul. Kesa haritakse mitu korda, iga kord sügavamalt. Umbrohutõrjeks kooritakse põldu enne kesakündi. 45. Võimalused teraviljarohke külvikorra fütosanitaarse seisukorra parandamiseks
Näide 1. Külvikord taimekasvatustalus 1. oder allakülviga 2. ristik haljasväetisena (ei müüda maha) 3. nisu (peaks olema liblikõielise järgi, et saada head saia) + vahekultuur (näiteks õlirõigas) 4. hernes (liblikõieline kultuur) 5. rukis Näide 2. Külvikord loomakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. põldhein 3. põldhein + sõnnik 4. taliteravili 5. hernes (või segavili) + vahekultuur 15 Näide 3. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. ristik haljasväetiseks 3. kapsas/porrulauk 4. suviteravili raiheina allakülviga (allakülv haljasväetiseks); raihein valmib teraviljaga üheaegselt võib tekkida uus orashein; kui külvame põhu ja raiheina põllule sisse siis tuleb juurde ilus
annaabi.ee 
