Kokku KM-ga 1522,7 3 2. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 2.1. Tööde loetelu Teostatavate tööde loetelu on järmine [3]: 1) krundi märketööd; 2) kasvupinnase eemaldus ehk koorimine; 3) mineraalpinnase eemaldus; 4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla; 5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele; 6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus; 7) vundamendi seina plokkide paigaldus; 8) monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele (betoonvöö vajadus sõltub projektist); 9) süvendi tagasitäide; 10) haljastuskihi rajamine 2.2. Tööprotsesside kirjeldus 2.2.1. Krundi märketööd Ennem mullatööde alustamist tuleb geodeetiliste tööriistate abil maha märkida ehitis ning seejärel
Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris
Põhilõige M 1:100 Joonis 4 Vaade lõunast M 1:100 Joonis 5 Vaade põhjast M 1:100 Joonis 6 Vaade läänest M 1:100 Joonis 7 Vaade idast M 1:100 Joonis 8 Taldmike plaan M 1:100 Joonis 9 Seinte sidumine taldmikuga M 1:100 Joonis 10 Vahelae plaan M 1:100 Joonis 11 Katusekonstruktsioonid M 1:100 Joonis 12 2 SELETUSKIRI Üldosa
.........................................................................................6 1.3.5Teljel 1 vahemikus C-D (TÜÜP 5)..........................................................................................7 1.3.6Teljel C vahemikus 2-4 (TÜÜP 6)..........................................................................................7 2ESIALGNE VUNDAMENDI TÜÜBI JA RAJAMISSÜGAVUSE VALIK..........................................8 3VUNDAMENDI TALDMIKE LAIUSTE ARVUTUS.........................................................................8 3.1 Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1)................................................................................................8 3.2 Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2)................................................................................................9 3.3 Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3).............................................................................................
. 1,65 9. Niiskus massiprotsentides 2...6 10. Puistetihedus looduslikul niiskusel, t/m , mitte alla 3 1,50 11. Ränioksiidi sisaldus, massiprotsentides 92 ... 95 Drenaaziliiv Fraktsioon 2,0 20,0mm Sobib imbsüsteemide ehitamiseks. Ei soovita kasutada suure intensiivsusega teede aluskihiks ja vundamentide taldmike alla. Plokiliim Toote kirjeldus: Silikaatkividest, plokkidest, savitellistest, kerg- ning betoonplokkidest müüride ladumiseks sise- ja välistingimustes.Talvine plokiliim kuni - 10C Segu valmistamine: 25 kg kuivsegule lisada 5,5-6 liitrit puhast vett. Segada 3 min., lasta segul seista 5 min. ja segada seejärel uuesti. 25 kg kuivsegust saadakse a'16 l plokiliimi. Valmis plokiliimi kasutamisaeg 2 tundi Soovitused: Aluspind peab olema puhas tolmust ja prahist
kolmeks. 1. bet. raketisetöö 2. betoneerimine 3. bet. sarrusetöö Eritööd on 4-5-6 reaga väljendatud KONSTR. ELEMENTIDE PEARÜHMAD 0 tellija kulud ( hanke projekteerimisest, hoone ehitamisest, finantseerimisest, turustamisest tulenevad tööd ja kulud ) 1 mullatööd, alused ( konkreetsed ehitusplatsitööd, vundam. ja aluste jaoks tehtavad kaevetööd; aluste, vund. tugevdamisel; asfalteerimine, plaatsillutamine; välistrassid) 2 vundamendid. Piiriks on vund. taldmike alumine piir ja aluspõranda soojaisolat. alumise kihi piir. 10 lk. teine pool II pearühm (vundamendid ja välisobjektid) nt. aluspõrandad, vaiüdid, tugiseinad terasside valdamiseks. III pearühm ( karkass ja katus) nt keldri ja põhikorruste karkassi elemendid; nõksud; katusekonstruktsioonid, katusekandekonstr. 37 ainult IV pearühm ( täiendavad konstr.) nt aknad, uksed, piirded, löörid, korstnad
PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumist ning nende tööde- ga seotud eel-, abi- ja järeltöid. Lisaks käsitleb juhendkaart täisvalatavate õõnesplokkseinte tegemist. SISUKORD Tööde kirjeldus SEOS TEISTE TÖÖDEGA Ajanormid Taldmike valamine Materjalide kulu Vundamentide ladumine Tööde teostamise kirjeldus Alusvalu / süvendi täisvalamine Materjalid Välisseinte ladumine Töövahendid, masinad ja seadmed
remonditööde puhul, kus töö maht ja töö keerukus ei ole enne kindlustaks ratsionaalse transpordiskeemi, mis saadakse 1)süvendi põhjasilumine ja vajadusel liivapadja rajamine Ametijuhendi koostamisel on vaja arvestada, et juhend töö alustamist selge. On ilmne, et skeem ei anna tellijale montaazimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud vahetult enne vundamendi taldmike; 2)vaialused:- rammimine- koostatakse inimesele, mitte funktsiooniline täpselt määrata töö hinnakindlust, kuid võimaldab alustada töid projekti väga ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed. vaiapeadelõikamine- rostvärgi alus puhastamine- raketise hindamise kriteerium ja näitajad fikseerida peale varases staadiumis. Tellija peaks ette nägema kulutused 45
Jaotuskarbid, karbid lülitele ja pistikupesadele. Skeemi töötamistkontrollitakse ja selle kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad, mis algab peale lagede värvimist ja lõpeb peale seinte värvimist. 72.Loetle ehitustööde järgnevus hoone aluse osa ehitamisel . Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid- keldri ehitus. 1)süvendi põhjasilumine ja vajadusel liivapadja rajamine vahetult enne vundamendi taldmike; 2)vaialused:- rammimine- vaiapeadelõikamine- rostvärgi alus puhastamine- raketise ehitamine- armeerimine- betoneerimine- betooni kivinemine- lahti rakestamine; 3)keldri välis- ja vaheseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepidega, kaevudega, kanalitega jm; 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokide 1. rea paigaldamist; 5)tehnovõrkude sisendid; 6)põrandaalused
vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt
M nii : ´pz = (´1 - ´2 - ´3 + ´4)* q t , kus ´1 - tegur, mille väärtus leitakse rist- küliku EBFM külgede suhte põhjal; a) punkt astseb kontuuri sees ´2 - tegur ristküliku EAGM jaoks; b) punkt astseb väljaspool kontuuri ´3 - tegur ristküliku HCFM jaoks; ´4 - tegur ristküliku HDGM jaoks. Nurgapunktide meetodit võib kasutada pinge määramiseks pinnases ka keerulise kujuga vundamendi või erineva intensiivsusega koormuse puhul (pinge taldmike all on erinev), samuti naabervundamentide mõju hindamiseks. 4.1.3. Ehitise surve alusele. Ehitiselt alusele antava surve määramisel kasutatakse lihtsustamiseks tingimisi samu valemeid, mida tugevusõpetus kasutab elastse keha tsentrilisse ja ekstsentrilise surve arvutamisel. Tsentrilise koormuse puhul (arvesse tuleb võtta ka pinnase kaal ja surve) loetakse, et surve jaotub ühtlaselt (joon. a) ja selle intensiivsus määratakse valemiga
annaabi.ee 
