4.Leida vähemalt 3 erinevat andurit, mis kasutavad jadaliidest. · Jadaliides RS-232C (1-1, asünkroonne, master - slave, RxD/TxD/Com, ) (RS-422: 1-10) · Jadaliides · Jadaliides 5. Mis vahe on UART ja USART liidestel? Kumb on kiirem? USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte. AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. 6. Kuidas töötab SPI liides? SPI (ingl serial peripheral interface) on jada välisliidese ja välisseadmete vaheline andmevahetuse standard, mille töötas välja Motorola ettevõte. SPI töötab täisdupleksi reziimis (saatmise ajal toimub ka vastuvõtt)
seisundi pollimisega (kontrollida on võimalik ka riistvaralislt st. katkestusega). 4. 5. 6. Kuidas saab muuta taimeri loenduri sisendsagedust? Mille poolest erineb taimer loendurist? Taimeri sisendsagedust saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Lisad mis teevad loendurist taimeri : Sisendsignaal taktgeneraatorist, algväärtuse (või lõppväärtuse) omistamine ,loendamise suuna ümberlülitamine. Mis ajavahemik vastab 63-le taimeri ületäitumisele mikrokontrolleri taktsignaali sagedusel 20 MHz teie kasutatud seadmes ja igas tehtud programmis? Kuna ühe ületäitumise aeg on 0.006528s, siis 63-le täitumisele kulutatakse 0.006528*63=0.4114s Kuidas ja milliste sammudega saab taimerit seadistada kiiremaks? Esimeseks, saaks kasutada maksimaalse taimeri sageduse (ehk mitte jagada 4- ga või 16-ga). Veel saaks kasutada väiksema Prescaleri ( 16 või 32, 128 asemel). Aga ei ole vist mõtet teha taimerit ligia kiiremaks, kuna meie ei saa seda lambi
• Liitmisel või lahutamisel peab tulemus mahtuma ette nähtud bittide arvu. Samamärgiliste arvude korral on ületäituvuse tekkimine võimalik, erinevate märkide puhul välistatud. 35. Mitu bitti infot suudab säilitada üks triger? 1 bitt 36. Mis on peamine latchi ja flip-flopi erinevus? • Latch – võib muuta oma väljundit mitmel korral kui taktsignaal on kõrge. • Flip-flop – muudab oma väljundit AINULT siis, kui toimub taktsignaali oleku muutus. 37. Joonista NOR väratitest, Reset ja Set sisenditega lihtsa mäluelemendi skeem. 38. Kirjelda takteeritava D-trigeri tööpõhimõtet? • Kogu kõrge taktsignaali korral kopeerime sisendi väärtuse väljundisse – edge triggered. Ühe biti salvestamiseks. 39. Mis erinevus on taseme- ja fronditundlikul trigeril? • Gate-triggered (level-sensitive) ehk tasemetundlik – D-triger muutis oma olekut kui taktsignaal oli kõrge.
Adresseeritud seade edastab andmed siinile 6ns möödumisel. Sisendpuhvri setuptime on 7ns . Milline on maksimaalne kiirus megahertsides, millega nendel seadmetel õnnestub sellel siinil infot vahetada? * Protsessori taktsignaali kõrge/madal seisundi kestused ei pruugi olla võrdsed. Eelda, et need saad valida vastavalt maksimaalsele võimalikule läbilaskekiirusele. Esita vastus ühe komakoha täpsusega . ■ Liida kõik ülesandes antud arvud kokku ja lisaks liida veel üks kord viivise aeg. Ehk 6+2*5+2+6+7=31
See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Mõõteseadmetes, kaitseaparaatides, jõupooljuht muundurites, teabe edastamisel, automaatjuhtimissüsteemide juhtseadmetes, sh mikrokontrollerites, vajatakse lülituste juhtimiseks sageli taktsignaali. Taktimpulsse ehk taktkellasignaale genereerivaid lülitusi nimetatakse taktgeneraatoriteks. Mis on loendusregister (counter) ? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid nimedega T1CON, TMR1H ja TMR1L ? Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. · T1CON juhtib lülituse ja taimeri tööreziimiga; · TMR1 (TMR1H ja TMR1L) sisaldab 16
SDRAM Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (inglise Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroniseeritakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid). See annab kiibile võimaluse teha palju keerulisemaid operatsioonijuppe, mis soodustab kiiremat tööd. RDRAM RDRAM (Rambus DRAM) – Valmistatud Rambus Inc. Poolt 1990-ndatel DIMM SDRAM'i asenduseks. Seda tüüpi RAM'i võib leida ka kolmes mängukonsoolis: Nintendo 64, Playstation 2
2. väljundsiine - ühe loogikalülituse sisendile edastavad andmeid mitu loogikalülitust (väljundeid ei saa lülitada paralleelselt; neid tuleb siinile lülitada ühekaupa) 3. kahesuunaline siin - selline andmekanal, mida kasutatakse vaheldumisi kas andmete vastuvõtuks või saatmiseks (enamlevinud) Seisund Z - puhvri väljundi selline seisundm kus tema väljundi takistus on nii maakontakti kui ka toitekontakti suhtes väga suur Taktsignaali on tarvis nii seadmetevahelise andmevahetuse korraldamiseks kui ka andmete lugemisel mälust või väliselt andmekandjalt ja kirjutamisel mällu või välisele andmekandjale. Taktgeneraatorist stabiliseeritakse kvartsiga. Kontakti klirr - lüliti kontakti avamisel ja sulgemisel on lühike periood, kus kontakt pole stabiilne. See tuleneb ühest küljest asjaolust, et ükski kontaktping pole ideaalselt sile ja teiselt poolt sellest, et (eriti sulguv
boundaries of the received bits at the receiver. This is the reason why Manchester coding is used in Ethernet LANs. A binary encoding and transmission scheme in which ones and zeros are represented by opposite and alternating high and low voltages, and in which there is no return to a reference (zero) voltage between encoded bits. I2C-kood Siin on välja eraldatud Manchesteri kood. Eesmärk on ka lahti saada taktsignaalist. Andmesiini testitakse taktsignaali kõrgetel nivoodel. Kui üks pool muudab taktsignaali, siis teine pool testib ja seab oma taktsignaali paika. Kui taktsignaal on madal, siis ülekannet ei toimu. Ülekandesignaalina võib kasutada ka voolu muutust. Seda tehakse keerupaariga. Keerupaariga lülitus ei vaja maasiini, häirete suhtes vähetundlik kui koaksiaalkaabel. Frondid määravad ära bittide vahelise seisundi NRZI-kood A binary encoding and transmission scheme that inverts the signal on a one and leaves the
Side on pakettidena realiseeritud juba füüsilises kihis, kus paketi algus ja lõpp on eristuvad bittide edastamisest teistsuguste pinge tasemeta ja muutustega. Sidet alustab alati haldur. Pakett algab 7-bitise alluva aadressiga ning andmete liikumise suunda tähistava bitiga (lugemine või kirjutamine). Usart 0 USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte. AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. AVR mikrokontrolleritel on üldiselt kuni 2 USART liidest, kuid mõnel puudub USART üldse. Andmete edastamine toimub sõna kaupa, ehk AVR teeb riistvara tasandil kasutaja edastatud sõna bittideks ja edastab selle iseseisvalt ning vastupidi
3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) 3.1. Järjestikskeemide sünkroniseerimine Taktgeneraatorist tulevad täisnurksed impulsid, mida kasut kogu arvuti sünkroniseerimiseks. Vajadusel jagatakse või kordistatakse taktsagedust süsteemi osa komponentides olenevalt nende töökiirusest. Mäluga järjestikskeemide juures on võimalik juhtida ümberlülitumise aega sünkroniseerimisega. Sünkroniseerimiseks kasut taktsignaali juures nelja sündmust: kõrge potentsiaal, madal potentsiaal, esifront ja tagafront. Viimased määravad, millal toimub mäluga elemendi ümberlülitumine sisendie väärtuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritavad järjestikskeemid – avatud ümberlülitumisele siis, kui sünkrosisendis on kas kõrge või madal väärtus olenevalt skeemi tüübist. Kõrge potentsiaaliga sünkroniseeritav järjestikskeem lülitub
üldjuhul ühendatud 2 seadet, millest üks edastab infot (viigu väärtust muutes) ja teine võtab seda vastu (viigu väärtust registreerides). Edastava viigu lühend on TX, vastuvõtval RX. Info liigub ühel liinil alati ühes suunas. Andmete teistpidi saatmiseks kasutatakse teist liini. Kui andmeid liigutatakse kahel liinil samaaegselt on tegu täisdupleks-siiniga. USART - Universal Synchronous/Asynchronous Receiver/Transmitter – Sama, mis UART, ainult andmeid edastatakse taktsignaali järgi. St ei kasuta start ja stopp bitte vaid clock juhib Efektiivsem, sest ainult vajalikud bitid/info saadetakse, Mõlemal osapoolel peab sel juhul olema sama clock signaal. SPI – Serial Peripheral Interface – Sünkroonne järjestiklüli. Töötab fullduplex režiimis. Kasutatkse lühikesel distantsil kommunikeerimiseks. Nt sensorid, SD kaart. Toetab kõrgetel sagedustel töötavaid võrgulülitusi CPU-de ja teiste seadmete vahel.
Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroonne Sünkroonne siin kõik tegevused seotud sünkrosignaalidega, kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaalide esi- või tagafrontide ajal. Vahel genereeritakse ootetaktid. Ploki edastus - mõnikord on kasulik edastada kogu plokk korraga, nt vahemälu laadimisel. Kui käivitub ploki edastus, väljastab protsessor tavaliselt mingi täiendava signaali, mis näitab ploki edastamise käivitumist. Asünkroonne siin taktsignaali pole otseselt näha, andmeedastus toimub signaalide vahetamise abil. Sellel on paindlikum ajastus ja ei sõltu sünkrosignaalidest, kuid on keerukam. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine Andmeliinide arv määrab sõna järgulisuse mälus. Ühe mälu poole pöördumisega saab lugeda/kirjutada sõna, mille järgulisus langeb kokku andmeliinide järgulisusega. Mälu koostatakse mitmest mäluplokist, mis annab võimaluse kasutada väiksemat mälu. Nt
Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin – nii nagu ütleb siini nimetus, on sünkroonsel siinil kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga. Kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaali esi- või tagafrontide ajal. Ploki edastus – alati ei ole kasulik edastada mitte üksikuid sõnu, vaid edastada plokk korraga. Selline edastus on kasulik vahemälu laadimisel. Asünkroonne siin – ei ole taktsignaali otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil. Siinitsüklit jutiv komponent paneb aadressiinile aadressi ja väljastab signaali mälust lugemise kohta. Siinitsüklit juhitavaks komponendiks võib olla nt protsessor. Tagasisideta siin – DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema. Tagasisidega siin – DAtaValid signaal, millele vastu võttev seade annab DataACcepet signaali
Sünkroonsed keeled eeldavad (globaalset) Spetsifikatsioonikeeled võivad olla module p2: mida väljendatakse märgi (token) olemasolu või taktsignaali. Igal taktil arvestatakse kõikide Graafilised ............ puudumisega antud sõlmes sisenditega, arvutatakse uued olekud ja väljundid
Tundmatu faasiga vastuvõtjais on vaja jälgida vaid signaali viidet. Need vastuvõtjad realiseeritakse tavaliselt sobitatud filtrite baasi. Mõningate vastuvõtjate struktuure: ·Mittekoherentne AM signaali vastuvõtja. Binaarse avastamise või passiivse pausiga signaalide eristaja sisaldab (joon. 3.3.4) Faasitundetut optimaalset filtrit, otsustuste vastuvõtmise skeemi (otsustajat), sünkroniseerivat skeemi, mis jälgib signaali viiteaega (ülekantavate teadete taktsignaali sagedust) ning signaali lõppedes käivitab otsustamise. Sobitatud filtri rollis kasutatakse tavaliselt filtrit, mille läbilaskeriba on sobitatud signaali kestvusega. Filtri väljundisse on lülitatud amplituuddetektor. Mittekoherentne vastuvõtja FM (SM) signaali jaoks (joon.3.3.5): Vastuvõtja sisaldab: ·kahte, faasitundetut filtrit, otsustuste skeemi, sünkronisaatorit. Kuna FM signaali amplituud ei ole infokandjaks, siis enne sobitatud filtrit asetseb kahepoolne amplituudpiirik
Esimese takti ajal algab siinitsükkel aadressi ja mälust lugemise signaali edastamisega protsessori poolt. Teist takti korratakse mitu korda ja igakord edastatakse üks sõna. Protsessor paneb aadressisiinile ainult ploki algusaadressi ning ülejäänud aadressid genereeritakse juba mälu poolt. Edastatavad plokis olevate sõnade arv võib olla fikseeritud siini protokooliga või edastab protsessor siinitsükli alguses andmeliine kasutades ploki pikkuse. Asünkroonne siin. Taktsignaali pole otseselt näha, kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil. Siinitsüklit juhtiv komponent (master) paneb aadressisiinile aadressi ja väljastab signaali mälust lugemise kohta. Ajahetkel 1 teatab protsessor signaaliga MSYN algavast siinitsüklist. Mälu paneb nüüd sõna, millele aadress viitab, andmesiinile ja hetkel 2 teatab valmisolekust SSYN. Hetkel 3 võtab protsessor maha aadressi, lugemise
Kuna oleme ühel sagedusel vähe aega, on korraga kiirgav energia väike, mistõttu jääb mulje on on tegu kitsama ribaga. Sagedushüplemine töötab ainult siis, kui „vaenlane“ ei tea, mis järjekorras/loogikaga sagedusi valitakse/vahetatakse. Seega ideaalis on valimine juhuslik. Pseudojuhuslik – näivalt juhuslik, tegelikult lihtsa loogikaga. Sageduse hajutamine – kanali sagedus jääb paigale. Määrime spektri laiali, hüplemist ei toimu. Korrutame taktsignaali M-jadaga läbi ja pöörame tagurpidi. 1 asemele paneme M-jada ja 0 asemele ümberpööratud M-jada. Mida suurem bitikiirus, seda laiemat kanalit vajame. Kui hajutatult ühe biti kiirus on 7 korda suurem (1 biti asemel edastatakse 7), siis spekter on 7 korda laiem. Hajaspektri signaal on sarnane hajutava signaali spektrile. 52 53 OFDM – ortogonaalne sagedustihedus – Sisendiks on suur ja kiire bitivoog.
Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad pole põhimälu jagatud fikseeritud piirkondadeks nagu lehekülgedeks jagamisel. Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega: segmenteerimine koos lehekülgedeks jaotamisega tähendab, et virtuaalne aadress jaguneb segmendi numbriks, leheküljenumbriks ja nihkeks. 3. Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroone jne. Sünkroonne siin sünkroonnsel siinil on kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga, clock reguleerib Asünkroonne siin Taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavatae signaalide abil. Saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis, kui andmed valmis saadab prose teise sünkrosignaale, mis eelmised maha võtab. Ajastus on asünkroonsel siinil paindikul. Asünkroonse siini eelis on sõltuvuse puudumine sünkrosignaalist. Tagasisideta siin DataValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata lugema
lisaaega. Ploki edastus – alati ei ole kasulik edastada üksikuid sõnu, vaid terve plokk korraga (nt vahemälu laadimisel). Lugemine toimub niimoodi, et see takt, mille ajal plokki loetakse, taaskäivitatakse, kuni kõik sõnad on plokist loetud. CPU paneb aadressisiinile ainult ploki alguse aadressi, ülejäänud genereeritakse mälu juures. Sõnade arv võib olla fikseeritud või edastab selle protsessor. Asünkroonne siin – taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastus toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil. MSYN teatab algavast siinitsüklist ja SSYN teatab andmete valmisolekust. Ajastus on paindlikum IX 1. Registrid. Tihti on vaja info edastamisel ja andmete töötlemisel edastada sõnu. Selleks tulevad mängu registrid, mis koosnevad tervest rühmast ühise juhtimisega trigeritest. Registrites on võimalik ka muid operatsioone teha (algväärtuse asetus, mitme infoallika valik, nihe jne). Oluline on
annaabi.ee 
