See on süstemaatika üks põhisuundi, mis baseerub taksonite fülogeneesiarvestamises.Ei tugine üksnes liikidevahelise sarnasuse mõõtmisele, vaid võtab aluseks liikide eristumise. Kladistikas koostatakse fülogeneesipuid, kus on esitatud evolutsiooniline "elu puu". Kladistika vaike-eeldusteks on evolutsiooni monofüleetilisus ning divergentsus, samuti seisukoht, et uutel tekkinud taksonitel on uued tunnused, mida fülogeneetiliselt vanemal taksonil ei olnud. 30. Geenitriiv geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. 31. Genofond populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum.Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused. 32
Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuurikoodeks. 5. Kas nomenklatuuri reeglid reguleerivad ka elusolendite süsteemi? Zooloogiline koodeks reguleerib ainult loomade teaduslike nimetuste (nominaalsete taksonite) vormikohast moodustamist ja kasutamist, mitte süsteemi. Süstemaatikasseliikide eristamisse, liitmisse või rühmitamisse, ta ennast ei sega. 6. Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson?
järjestamata e. nominaalsed ◦ Erijuhtumid: ◦ binaarsed tunnused – esineb, puudub ◦ astakulised tunnused – suur, väike; arvukas, vähearvukas Nomenklatuur Olemus: reeglistik, mis käsitleb kõikide eluslooduse liikidele jt taksonitele teaduslike nimede andmist, nende kasutamist ja (vajadusel) nende muutmist On rangelt reguleeritud ja reglementeeritud nomenklatuuride rahvusvaheliste koodeksitega: botaaniline, zooloogiline, bakterite, viiruste, kultiveeritavate taimede koodeksid Igal taksonil saab olla ainult üks korrektne nimi st. igal taksonil on üks nimi (vanim reeglipäraselt publitseeritud) korrektne, teised samale taksonile (hiljem) antud nimed on sünonüümid Taksonite teaduslikud nimed on ladinakeelsed sõltumata nende päritolust st. kõikide nimede moodustamisel kehtivad ladina keele grammatika reeglid BOTAANILISE NOMENKLATUURI RAHVUSVAHELINE KOODEKS (BNRK) kehtib “traditsiooniliselt taimedena käsitletud organismide” kohta: 1
Seda reguleerib Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri koodeks Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse rahvusvaheliste botaanika kongresside ajal. 11. Botaanika koodeksi reeglid 1. Taksonite nimetused antakse nomenklatuursete tüüpide alusel. Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid. Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises nomenklatuuris oma koha, tuleb see avaldada koos ladinakeelse (või inglisekeelse) kirjeldusega või viitega varem avaldatud kirjeldusele koodeksi nõuetele vastavas publikatsioonis. 4. Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5
Parasiidid moodustavad mitte süstemaatilise, vaid ökoloogilise loomade rühma. Parasiitseid liike on paljudes loomariigi hõimkondades ja klassides kõrvuti mitteparasiitsete liikidega. Mõned hõimkonnad ja klassid koosnevad ka ainult parasiitidest. parasitofauna (parasiit + ld. fauna -- rooma põllu- ja metsajumalanna) -- nugiloomastik. Parasiitide süstemaatiline loetelu teatud peremeesliigil (või peremeeste suuremal taksonil) mingil kindlal territooriumil või peremehe kogu levikualal. Tihti märgitakse parasitofaunades ka invasiooni ekstensiivsust ja invasiooni intensiivsust. parasitoloogia (kr. para -- kõrval + sitos -- toit + logos -- mõiste, käsitlus) -- parasiiditeadus, nugilisõpetus. Teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimese parasiite ning parasitoose. Parasitoloogia jagatakse uuritavate parasiitide süstemaatilise kuuluvuse
Näiteks: loomariik, lõugtundlased, ämblikulaadsed, ämblikulised, ämblikud, hiidämblikulised, hiidämblik 5. Seltsil lõpp lised, Sugukonnal lõpp -lased, -dae, perekonnal nimisõna ainsuses, liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend. Reeglid on kirjas "Zooloogilise nomenklatuuri koodeksis". Koodeks on pädev vaid sugukonna, perekonna ja liigi tasemel. Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul. Nime kehtivuse otsustab prioriteet. Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja. Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades dae. Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend. 6. Monofüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Sellisesse rühma kuulumine ei
Seltsil lõpp -lised, tead. k. vaba Sugukonnal lõpp -lased, -dae Alamsugukonnal -lased, -nae Perekonnal nimisõna ainsuses Liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend (epiteet). Epiteet on kas nimisõna või omadussõna; viimane ühildub perekonnanimega grammatilises soos. Epiteet on väikese algustähega. Võib lisada veel autori nime ja aasta (nende vahel koma). Alamliigil on lisaks teine epiteet. Näiteks: Hirudo medicinalis Linnaeus, 1758 Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul Nime kehtivuse otsustab prioriteet Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades -dae Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid Monofüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende viimane ühine
"Primitiivne" ehitus on selline ehk ainult inimese kummalisi mõõdupuid kasutades; tegeli- kult on see üks võimalikest ehituse või struktuuri tüüpidest, mis ilmselt on enam või vähem täiuslikult vastav organismi ökoloogilisele nishile ja ajalooliselt kujunenud elustrateegiale. Teiseks saavad ürgsed, vanad oma päritolult olla ikkagi vaid plesiomorfsed tunnused, mitte aga neid "kand- vad" taksonid. Süstemaatikud on kõnelenud heterobatmiast: igal taksonil (näit. liigil) esinevat kõrvuti koos "kõrgeltarenenud", suhteliselt uudsete tunnustega ka primitiivseid, mis näitavat tema sugulusele mingi teise organismiderühmaga. Fülogeneetilise süstemaatika keelt kasutades tähendab heterobatmia nii ple- siomorfsete kui ka apomorfsete tunnuste samaaegset esinemist antud organis- mil. See on täiesti normaalne ja tavaline nähtus, mis ei vaja omaette ter- minit. "Vana kooli" süstemaatikud osutavad suurt tähelepanu plesiomorfse-
Alamsugukond (tribus) Perekond (genus) Liik (species) (lühend sp.) Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) Teisend (varietas) (var.) Vorm (forma) (f.) Kultivar (cultivar) (cv.) Puittaimede geograafiline levik ja introduktsioon Igal kasvatataval (kultiveeritaval) taksonil (=mingisse taksonoomilisse üksusesse (näit. liik, perekond, sugukond jne) kuuluvate organismide kogum) on oma looduslik leviala e. levila e. areaal. Areaal on seega, mingi taksoni looduslik esinemisala (territoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab liigi kõiki populatsioone. Ökoamplituudist, levimisviisist ja vajalike elutingimustega kohtade olemasolust sõltuvalt võib levik areaali piires olla erinev (hajulevilast lauslevilani). Seega võib areaal olla nii terviklik,