enesest) ja empirismi (arusaam, mille järgi teadmised pärinevad kogemusest) ühendajaks. Kuidas ta seda teeb? 12 Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest. Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus. Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 13 Kanti kohaselt tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, nii nagu mõistuse poolt loodud mõisted ilma tajupiltideta on tühjad. 14 12.2. Transtsendentaalne filosoofia Transtsendentaalne on igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav; see mõiste on Kanti filosoofias seotud eelkõige küsimusega: mis teeb inimkogemuse üldse võimalikuks? Immanuel Kant 15
Epikuurlaste järi võis elada kahte moodi: osaleda aktiivselt pol see on natuke ohtlik; täita korralikult riigiseadusi, aga mitte osaleda pol. Epik hindasid kõrgelt sõprust. Tõeline sõprus on tarkade meeste vahel. Epikuurlaste füüsika ja psühholoogia õp Psüh õp põhi seisukohad võtsid nad üle Aristoteleselt. Epik väitsid, et ini tekib maailmast väga erinevaid tajupilte. Ühed on need, mis tekivad konkreetse meelelise taju põhjal ja teised tulevad ini seest (unenäod). Tajupildid on alati tõesed. Neist tehtavad järeldused ei pruugi, aga alati õiged olla. Epik väidavad, et afektide hulgas on ka positiivseid afekte: nauding ja himu. Epik väidavad, et kõik see, mis põhjustab ini rahulolu on ini loomuomane ja kõik, mis kahjustab eluõnne on negatiivne. Epikuurlased olid oma olemuselt materialistid. Nad väitsid, et kõige olemasoleva aluseks on aatomid ja koht kus aatomid paiknevad. Selles tühjas ruumis liiguvad aatomid pidevalt allapoole.
sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. MIKS? See, mida me näeme, kuuleme, haistame või tunneme, ei sõltu ainult meid ümbritsevatest asjadest ega nähtustest ega nende omadustest, vaid suuresti meie meeleelundite n -ö tehnilistest võimalustest, kultuurist ning meie sisemistest olekutest. Immanuel Kanti käsitus:* Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab.* Tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, mõistuse poolt loodud mõisted aga ilma tajupiltideta tühjad. Realist vs. Radikaalne konstruktivist - Kui realist peab teadmise ja reaalsuse suhet pildikujulise (ikoonse) vastavusena, siis radikaalne konstruktivism mõistab seda kohanemisena (adaptsioonina) funktsionaalses mõttes. Traditsiooniline Konstruktivistlik arusaam (realismi) arusaam Mis on Sõnumite või Interaktsiooni kommunikatsioon
Kanoonika ongi see, mis tegeleb nende kriteeriumite eristamise ja kindlaksmääramisega, kanoonika ülesandeks on kuulata ,,loomuse häält". Eelnevast tulenevalt kirjeldab Epikuros nelja looduse poolt inimesele antud kaanonit. Esimene on meeltetaju, mille hindamiseks kasutab Epikuros materialismi. Tõde ning tõeline on see, mida me vahetult tajume oma meelte varal nende kaudu saadud pilt või kujutlus vastab täielikult tajutava eseme olemusele. Ka need tajupildid, mis meie oma sisemuses kujunevad ning esile kerkivad, on tõelised näiteks unenäokujutlused, fantaasialooming , ainsaks erinevuseks välismaailmast saadavate tajupiltidega on see, et neil pole väljaspool meid vastavat objekti, kuid see ei vähenda veel nende tõeväärtust. Ehk siis: kõik, mis ma tajun, on tõeline ning reaalne. Teine kriteerium on meeltetajudest kujunenud sagedased kujutlused ehk
seaduspärasusele ja muutumatu? Ta vastab, et selleks puudub meil igasugune alus. Kant 1724- 1804 Kas metafüüsika on üldse võimalik? Ta tekitas pöörde kogu filosoofias. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, vanapoiss. Oli saksa kuulsaim professor. Inimlik arukas kogemus on tema vaatluse alus. Tema jaoks on maailm kahene – aru ja tunnetus. Kant ühendab teineteisega ratsionalismi ja empirismi. „Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Tajupildid ilma mõisteta on pimedad, nii nagu on mõisted ilma tajupiltideta tühjad.“ Tema filosoofiat kutsutakse transtsendentaalseks filosoofiaks. Ta vaatleb meelelise tunnetuse ja aru eeldatud põhimõtteid eraldi. Aru kategooriad: kasuaalsus(põhjus-tagajärg). Ta eristab 12 kategooriat. Maailma sellisena nagu ta meile ilmneb ei ole olemas ilma paratamatuse ja juhuseta. Traditsioonilise metafüüsika kriitika. Ta analüüsib hinge ja jumala mõisteid. Kuidas saab
• Strukturalismi esindaja. • Psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks mentaalses elus toimub. Psühholoogia peab uurima vahetuid kogemusi, teadvust. • Teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine – erinevus Wundist. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk. • Introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused), kuid mitte objektid ise ega tajupildid! • Teadvuse elemendid: aistingud, kujutlused, emotsioonid – neid saab mõista vaid omaduste kirjeldamise kaudu. Põhitähelepanu aistingutel, väikseim kujutlustel. • Kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism – kuidas teadvuse elemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem koos esinenud on.
Töö ja igapäevane sotsiaalne suhtlus kui õpikeskkond asendati formaliseeritud tingimustega, mis näevad õppetööks ette kindlaid kellaaegu ja eraldi ruume.Kooliõppimine põhineb vanal traditsioonil, mida iseloomustab laialdane läbikäimine tekstidega. Tekst võimaldab õppimise eesmärgil aja ja ruumide piiridest üle asuda, viies meid paikadesse, kus me kunagi käinud pole või juba ammu möödunud ajajärkudesse. Teksti väljapoole suunatud hoiakutes hõlmavad lugeja tajupildid pigem teksti ennast, kui neid nähtusi, mida tekst käsitleb. Süvitiminevat suhtumist teksti, mille kaudu meie teadvuses luuakse pildid ja kujutlused reaalsusest, võiks hinnata kui kõige loomulikumat. Väljapoole suunatud hoiakut haridussüsteemis saabseostada õppimise eesmärgistamise ning õpimotivatsiooniga. Õpilased ei loe tekste omal initsiatiivil, pigem selleks, et vastata küsimustele, mida õpetaja on küsinud. Oluliselt kasulikum on
Langetame otsuseid nende kohta. · Mõistuse piirist väljas on regulatiivsed ideed nagu näiteks hing, lõputus, jumal, vabadus. · Kanti transtsendentaalne esteetika ehk tunnetusteooria on õpetus meelelisest tajust, teadmiste omandamisest maailmast meelte kaudu, mis toimub esimeses järjekorras ja millele lisandub loogika ehk mõtlemine. Tunnetuse jaoks on olulised mõlemad nii maailma tajumine kui ka mõtlemine. Kant: ,,Tajupildid ilma mõisteteta on pimedadm nii nagu mõisted ilma tajupiltideta on tühjad". · Kanti tunnetusteooria skeemi (meie võimaliku tunnetuse maailm fenomenaalne maailm (transtsendentaalne) vs asjad iseeneses noumenaalne maailm, millele inimtunnetusel ei ole ligipääsu (transtsendentne) · Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt. Filosoofia ei ole võimeline
Kant ühendab teineteisega ratsionalismi ja empirismi, ning näitab et vastandamine on näiline. Ehkki kogu meie tunnetus algab kogemusest, võtab Kant kokku ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Igasuguste teadmistega liitub meie oma mõistuse sinna asetatud mõisteline aines, mis on a priori ja seetõttu algupäralt ratsionaalne. Kuid mitte mingi mõiste ei ole midagi ilma materjalita, mida töödelda; selle annab empiiriline kogemus. Tajupildid ilma mõisteteta on pimedad, nii nagu mõisted ilma tajupiltideta tühjad. Tunnetus eeldab mõlemaid. Kanti filosoofiat kutsutakse mõnikord trantsendentaalseks (teispoolne) filosoofiaks. (pürgib paljastama kogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik.) Meos: Inimtunnetuse käsitluses sooritas ta oma sõnutsi kopernikliku pöörde . Poola astronoom Mikolaj Kopernik (14731543) väitis, et mitte Päike ei liigu, vaid hoopis Maa ning
annaabi.ee 
