jäljendada Jumalat. 5 Tunnetus- Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Hing- Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus. Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik.
Ei pea olema seotud inimkehaga. Mitmeti realiseeritavad. Identsusteooria nn vaimsed protsessid on identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega). Ajus ei ole hinge. Vaimsed protsessid=teatud ajuprotsessid. Idealism/immaterialism kõik olemasolev on vaimne. Nn materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumikud. Rääkides näiteks lauast toas, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest (George Berkely). Keha ei ole. On ainult haistingud. Berkley ,,...Isegi siis, kui me nõustuksime materialistidega väliste kehade olemasolu suhtes, ei suuda materialistid nagu nad seda isegi tunnistavad ikkagi mõista, kuidas keha saab mõjutada vaimu ja kutsuda esile idee." Haistingute tekitajaks on Jumal. Berkley ,,Kui ma läheksin toast välja, siis ma ütleksin, et laud on olemas, sest kui oleksin toas, võiksin teda tajuda, või et teda tajub mõni teine vaim."
ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest:
takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest
välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest
ühed kui teised. Idealism- Idealismi kohaselt on kõik olemasoleva vaimne. Idealismi ühe variandi kohaselt on olemas Jumal, hinged (vaimud) ning ideed (tajumused). Midagi materiaalset olemas ei ole. Seetõttu nimetatakse idealismi ka immaterialismiks. Argiarusaama kohaselt materiaalsed asjad on idealismi käsituses ideede kogumid hinges: rääkides näiteks pliiatsist laua peal, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest. Argiarusaaama kohaselt on tajumused põhjustatud materiaalsetest asjadest, idealism aga eitab sellist võimalust. 9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik) Eneseteadvuse teke- Eneseteadvus on kõik see, mida keegi iseenda kohta teab ütelda, mida inimene saab pidada endale kuuluvaks, puudutagu see tema keha, sotsiaalseid seoseid või oma peas mõeldud mõtteid. William James kõneles inimese materiaalsest, sotsiaalsest ja vaimsest minast
Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Õige! Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist V TEST 1. Idealismi (immaterialismi) kohaselt AD ? pole olemas materiaalset maailma ning meeleline kogemus on seetõttu illusoorne. AE Ei ole õige on materiaalse maailma asjad olemas, kuid meie kogeme vahetult vaid oma aistinguid. Õige! on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. 2. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et AF Ei ole õige Keha ja hing mõjutavad teineteist vahetult AG Õige! Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. ? Jumal kohandab keha ja hinge teineteisega igal juhtumil eraldi 3. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") AH
vaid kogemuse asi. Ja nemadki, kasutades üksnes aru kiiret taipu, ei rakendanud reeglit, vaid jätsid kõik terase mõtiskluse ning mõtte liikuvuse ja lakkamatu tegevuse hooleks. Aga meie meetod on sama raskesti teostatav kui kergesti väljaöeldav. Ta seisneb nimelt selles, et me määrame tõsikindluse astmed, vaatame meeli mingi reduktsiooni läbi, aga mõttetöö, mis meeltel kannul käib, lükkame enamasti tagasi; rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumustest endist. Ja seda nägid kahtlemata ka need, kes omistasid nii tähtsad ülesanded dialektikale. Siit on selge, et nad otsisid arule tuge, aga mõtte loomupärast ja iseeneslikku liikumist kahtlustasid. Aga ilmsesti on hilja rakendada seda arstimit kaotatud asjadele pärast seda, kui mõte on hõivatud igapäevaelu harjumusest ja vigastest loengutest ja õpetustest ning vallutatud kõige tühisemate iidolite poolt. Ja nõnda see
a Õige! Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. 5. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") a Õige! on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses 6. Idealismi (immaterialismi) kohaselt a ? on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Mõtteline eksperiment inimajust in vitro näitab J. J. C. Smarti arvates ("Materialism"), et 1) millegi kogemine on ajuprotsess Mille poolest erineb okasionalism idealismist? 1) Okasionalismi kohaselt on inimesel nii keha kui ka hing/vaim, idealismi kohaselt ainult hing/vaim - keha tavapärases tähenduses (kui materiaalset objekti) ei ole. John Watson i arvates ("Mis on biheiviorism?") on psühholoogia ülesanne
Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist.
Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist.
annaabi.ee 
