adekvaatsem tunde- ja tahteelu (motiveeritus tegevustele, emotsionaalsus) jne. Arendustegevus spetsiifilise arenguhäire korral Arendustöö spetsiifika sõltub lapse vanusest, senise arengu iseärasustest ning kasvukeskkonnast. Lapsevanema ja õpetaja oluline koostööpartner lasteaias on logopeed. Spetsiifilise arenguhäirega lapse oskuste arendamiseks eakohasele tasemele tuleb toetada praktiliselt kõiki arenguvaldkondi. 1. Kognitiivsed oskused: kõikide tajuliikide arendamine, mõtlemise vormide ja mõtlemisoperatsioonide kujundamine, mälu arengu toetamine, teadmiste laiendamine ümbritsevast keskkonnast, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste arendamine. 2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine
Riietub väga napilt ning paljastuvalt. Pöörab palju tähelepanu oma välimusele. II pilt: Poiss on tark ning nupukas. Ei pööra väga palju tähelepanu oma väljanägemisele. Eelistab tegeleda enda hobidega selle asemel et sõpradega või teiste omaealistega suhelda. IV ülesanne Minul on üsna halvasti arenenud ajataju, sest mulle meeldib arvutis mängida ning seda tehes kaob aeg nagu tuhk tuulde. Pidevalt võin esimesse tundi hilineda, kuid see on osalt ka laiskuse pärast. Teiste tajuliikide kohta ei oska öelda midagi halba ega ka midagi kiita. V ülesanne 3D prillid – 3D prille kasutatakse tekitamaks vaatajale kolmemõõtmelist maalilma. 3D kinos toimub asi nii, et inimese kaks silma näevad ühte samat objekti või keha natukene erineva nurga alt ja hiljem toimub ajus kahe pildi ühendamine ja seejärel tajume meie juba nähtavat keha kolmemõõtmelisena. (http://4.bp.blogspot.com/_kpddIxvnkbk/TD9yBG7G2rI/AAAAAAAAAW4/pW EaNv0iszY/s1600/3156779102_1fa7371610_o.jpg)
kujutavate tegevuste arengu toetamine) 14.)Miks on erivajaduste ja/või puuete korral vaja eristada ka raskusastet? Selleks et koostada lapse arengule vastavat arengukava, et ära kasutada lähima arenguvalla potesiaali õpetamiseks, ei saa õpetada lapsele asju liiga kiiresti, kui eelmised arenguetapid on puudulikud 15.)Kus on kurtidel ja mõõduka, raske ning sügava vaimupuudega koolieelikutel kõige parem areneda? Arendusrühmas, kus on kuni 7 last. Seda selleks et esmalt on vaja tajuliikide kujundamine ja arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujndamine ja arendamine.motoorikas püütakse tõsta liikumisaktiivsust, põhiliigutuste kujundamine ja arendamine, silma-käe koostöö ja kahe käe koostöö. Kõnemõistmisne ja kasutamine suhtluseks, oma tegevuse reguleerimine ja
võib tõusta kuni 100%. Nägemine on õpitud funktsioon, mille kvaliteet paraneb harjutamisega vastuvõtlikus eas. Tingimuste tagamine: • ruumide ja laste töölaudade piisav valgustatus, võimalike varjude vältimine; • lastele kasutamiseks mõeldud vahendid paigutatakse laste silmade kõrgusele; • igale lapsele sobiva nägemiskoormuse pakkumine; • nägemist stimuleerivate ja korrigeerivate harjutuste regulaarne sooritamine. Kõikide tajuliikide arendamine toimub etapiviisiliselt erinevate tegevuste käigus, laste praktilisi tegevusi tuleb aata kõnega. Nägemistaju arendamine toetub eelkõige vaatlusoskuse arendamisele. Taktiil-liigutuslik taju on tihedalt seotud nägemistajuga – kujundatakse analüsaatorite vahelised seosed nägemise ja liikumise vahel (Oluline on silmalihaste liigutuste täpsus st käsi õpetab silma ja silm õpetab kätt.) KEHAPUUDEGA LAPS 1
projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast. Kõige rohkem tajutakse inimese välimuses füüsilisi tunnuseid ja see tendents vanuse kasvades suureneb. Inimese taju sõltub oluliselt tajuja hetkeseisusndist. Eriti oluline teema sotsiaalses tajus on nägude ja näoväljenduste äratundmine. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Ruumi tajumise valdkond on oluline, kuna ruumis orienteerumine,liikumine, ruumisuhete hindamine on selgelt praktilise kallakuga probleemid. Liikumismulje tekkimise võimalusi on mitmeid, nii nagu tajutud liikumise tunnuseidki. Liikumismulje tekib: 1. Objekti reaalsel liikumisel 2
lammas" ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol (sh miimikal), zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesi juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega. Ka vanus põhjustab subjektiivseid erinevusi. Lastele tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistel aeg aga lendab. Liikumismulje tekib: 1) Objekti reaalsel liikumisel 2) Stroboskoopiliselt esitusel, kui kahe või enama objekti liikumatu lühiajalise objekti
lammas“ ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja –tunnustel nagu näiteks näol (sh miimikal), žestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesi juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega. Ka vanus põhjustab subjektiivseid erinevusi. Lastele tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistel aeg aga lendab. Liikumismulje tekib: 1) Objekti reaalsel liikumisel 2) Stroboskoopiliselt esitusel, kui kahe või enama objekti liikumatu lühiajalise objekti
Kaheks oluliseks muutujaks on pilgu suund ja selle muutused ning silmamusta läbimõõt. Sagenenud pilku endale tajutakse huvina enda vastu, domineerimispüüdena. Suurem silmamusta (pupilli) läbimõõt vihjab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele, rünnakuhimule. Sotsiaalse taju erisused avalduvad ka kuulmises. Ka kuulmise abil on võimalik paljutki ära tunda ja eristada, isegi kui jätta kõrvale sõnad ja nende tähendused. ÜKSIKUTE TAJULIIKIDE ERISUSI Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis, objektiivne järgnevus sündmustes. Objektiivne ja subjektiivne aeg. Subjektiivne e psüühiline kui pikk ajavahemik inimesele tundub, mitte see kui pikk ta tegelikult on. Sõltub ajavahemikku täitvast tegevusest (mida haaravam on, seda kiirem on aja kulgemine) ja isiku
Osa isikut iseloomustavatest tunnustest on objektiivselt õigesti tajutavad ka välimuse põhjal – vanus, sugu, rass jne. Teine osa tunnustest on aga täiesti või valdavalt peidetud – iseloom, temperament, harjumused jne. Ülemäärase üldistamise efekti toimides kannab tajuv inimene tajutava inimese objektiivselt eristatavate tunnustega kaasas käivad omadused alateadlikult ja põhjendamatult üle tajutava inimese psühholoogilisteks tunnusteks. Üksikute tajuliikide erisusi. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses – päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objetkiivne järgnevus sündmustes (enne-pärast suhted välismaailmas). Eristatakse objektiivset ja subjektiivset aega. Subjektiivne ehk psüühiline aeg näitab seda, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte aga seda, kui pikk see tegelikult on. Üldtendents on lühiajalisi ajavahemikke üle hinnata ja pikemaaegseid alahinnata.
annaabi.ee 
