Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus
Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele. Ruumiline vastastoime- läbiv printsiip ehk lateraalne intribitsioon pidurdab enda kõrval olevat rakku. Selle tulemusena annab tugevama signaali. Kui esitada kõrvuti erineva heledusega ribasid (6-kõige heledam, 1-must). Kui aju vaatab seda pilti, siis tajume heleduse eristumisi lainetena. Ajaline vastasmõju üks ja sama rakk reageerib uuele stiimulile natuke teistmoodi. 8. Milles seisneb inimeste tajuelamuste piiritletus? Too näide selle kohta, mil moel on keskkonna tajumine piiritletud?
21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung. · Kui orgaanilised vajadused rahuldamata kehalised ja ka psüühilised häired. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Vajadus mingite tajuelamuste ja aistingute järele. Vajadus aktiivsuse järele. Orienteerumisrefleks olukorra märkamise vajadus, et valmis olla ohusignaalidele ning neile kiirelt reageerida. Mängimisvajadus. Vabadusrefleks püüd vältida igasugust ahistamist. 3.Sotsiaalsed vajadused. Inimene vajab teisi inimesi. Kultuurikeskkonna vajamine. 4. Vaimsed e. intellektuaalsed vajadused. Vajadus nähtuseid mõtestada, fakte teada saada, midagi luua. 5. Esteetilised vajadused
suhe jääb samaks, kuigi valgustatus muutub. Heleduskontrasti puhul: objekt näib muutuvat tumedamaks, kui foon ümber muutub heledamaks. Tõenäoliselt on heleduskonstantsuse aluseks sama kaasasündinud mehhanism, mis avaldub heleduskontrasti puhul. Suurus- ja vormikonstantsuse puhul võib olla tegemist ka õppimisega, kuid see toimub siis väga varases eas · Ajalised ja ruumilised vastastoimed on kasulikud · Tajumises raskendavad nad 8. Milles seisneb inimeste tajuelamuste piiritletus? Too näide selle kohta mil moel on keskkonna tajumine piiritletud. TÄHELEPANU 1. Tähelepanu definitsioon. Mis on peamised omadused? · Kui protsess tunnetusprotsess mis vältimatult seotud tajuga, ka mäluga · Regulatsiooniprotsess mis seotud teadvusega · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile , mille on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus Omadused :
puhkuse jms järele.Ka sugutung ja järglaste ees hoolitsemine. Seda liiki vajadused on sünnipärased. Nende rahuldamise viis ja määr on aga sotsiaalselt ja kogemuste poolt vahendatud. Nende vajaduste mitterahuldamine kutsub esile nii bioloogilisi kui ka psüühilisi häireid. a.i.1.a.i.2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. a.i.1.a.i.3
Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika. Psühhofüüsika on eksperimentaalpsühholoogia valdkond, mis uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast Gustav Theodor Fechnerit (1801-1887). Fechneri läbimurre tuli, kui ta avastas, et taju võib olla täpse muutuse objektiks, eeldades, et tajuelamuste magnituudimuutus kahe järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all
jms järele.Ka sugutung ja järglaste ees hoolitsemine. Seda liiki vajadused on sünnipärased. Nende rahuldamise viis ja määr on aga sotsiaalselt ja kogemuste poolt vahendatud. Nende vajaduste mitterahuldamine kutsub esile nii bioloogilisi kui ka psüühilisi häireid. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused
19 Esmased vajadused: 1. orgaanilised vajadused- elutegevuse esmastingimuste järele. Enese- ja liigisäilitamise tung- nende viis ja määr on sotsiaalselt ja kogemuste poolt rahuldatud. Mitterahuldamine -> psüühilised, bioloogilised häired. 2. funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda ja toimida. Orienteerumisrefleks (vajadus märgata olukorra muutusi, teada kus ja miks, kiiresti reageerida ohusignaalidele; üldine valmisolek, pidev keskkonna monitooring) ja laste mängutarve, vabadusrefleks (püüe vältida igasugust ahistamist). Teisased: 3. Sotsiaalsed tarbed- vajadus inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist
puhkuse jms järele.Ka sugutung ja järglaste ees hoolitsemine. Seda liiki vajadused on sünnipärased. Nende rahuldamise viis ja määr on aga sotsiaalselt ja kogemuste poolt vahendatud. Nende vajaduste mitterahuldamine kutsub esile nii bioloogilisi kui ka psüühilisi häireid. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused
Tarbed= materiaalsed, vaimsed, looduslikud(orgaanilised), kultuurilised (sotsiaalsed). Esmased vajadused: 1. orgaanilised vajadused- elutegevuse esmastingimuste järele. Enese- ja liigisäilitamise tung- nende viis ja määr on sotsiaalselt ja kogemuste poolt rahuldatud. Mitterahuldamine -> psüühilised, bioloogilised häired. 2. funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda ja toimida. Orienteerumisrefleks (vajadus märgata olukorra muutusi, teada kus ja miks, kiiresti reageerida ohusignaalidele; üldine valmisolek, pidev keskkonna monitooring) ja laste mängutarve, vabadusrefleks (püüe vältida igasugust ahistamist). Teisased: 3. Sotsiaalsed tarbed- vajadus inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga
annaabi.ee 
