PÕLLUMAJANDUS- MENISTEERIUM Angelina Šilova 9.a MINISTER JA KANSTLER Helir-Valdor Seeder Ants Noot PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus-
Iseseisev töö 1. Selgita oma sõnadega kes või mis on ohtlik taimekahjustaja. Ohtlik taimekahjustaja on kas haigus (viirused, bakterid) või kahjur, mis tekitab peremeestaimele ohtlikke nähtusid. Kas siis taim jääb haigeks- sureb ära või kahjurite puhul taim süüakse ära. 2. Kirjelda taimetervise registrisse kantud isiku kohustusi. Taimetervise registrisse kantud isik on kohustatud: Pidama arvestust toodetud, ostetud, ladustatud, pakendatud, ühendusevälisest riigist või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja turustatud ning Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide üle, säilitades nende saatedokumente ning päritolu ja taimetervisenõuete kohasust kinnitavaid dokumente vähemalt üks aasta nende koostamisest arvates;
kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks. Struktuur · http ://www.pria.ee/SAPARD/Est/images/struktuur_2001.gif Valitsemisala · Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Töötajate arv · Inimesi töötab üle 20. Põllumajandusministeeriumi kontakt andmed · Reg kood: 70000734 Aadress: Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn E-post: [email protected] Ministeeriumi infotelefon: 625 6101 Faks: 625 6200 Kasutatud materjalid · http://www.agri
eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Konkurentsiamet, Lennuamet, Maanteeamet, Patendiamet, Tarbijakaitseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet. Helir Valdor Seeder põllumajandusminister Valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Veterinaar- ja Toiduamet Jürgen Ligi rahandusminister Valitsemisalas on valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja
terviklahenduste pakkumine maa- ja metsaomanikele metsanduse valdkonnas. Nende põhitegevuseks on suletud juurekavaga metsataimede (potitaimede) ja ilupuude ning -põõsaste tootmine. Ettevõttes kasutatav tehnoloogia pärineb Soome ettevõttest Lännen Plant Systems. Tänu kasvatuskastidele on paremini tagatud taimetoodangu kvaliteet, eriti aga taime juurekava areng. Asuvad Võrumaal Sõmerpalu vallas. Ettevõte omab metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba (nr. 105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163) Kalevi talu puukool alustas metsataimekasvatusega 1998. aastal, kui külvati avamaale hariliku kuuse seemned. 1999. aastal suurendati kasvupinda ja tehti esimene arukase külv turbapeenardele. 2005.aastal müüdi metsa ja põllule istutamiseks 346 tuhat puutaime. Kaseistikute toodangumaht oli 2005.aastaks kolmekordistunud, kuid avamaal kasvatatavate kuuseistikute maht on jäänud samaks. 2001. aastal ehitati katmikala ja alustati suletud juurekavaga metsataimede
Teenistuskohtade Töökohtade teenistus või töökoha Kokku arv arv nimetus JUHTKOND ning peadirektorile vahetult alluvad teenistujad ja töötajad Peadirektor 1 1 Peadirektori asetäitja 2 2 Nõunik 1 1 Juhiabi 1 1 TAIMETERVISE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 7 7 TAIMEKAITSE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 6 6 VÄETISTE OSAKOND
parendada maaelu kvaliteeti ja panustada maailma majanduse kasvu. FAO kreedo on toiduohutus: inimestele peab olema tagatud regulaarne varustatus piisavalt kõrgekvaliteedilise toiduga, mis võimaldaks tegusat, tervislikku elu FAO Director-General José Graziano da Silva · EPPO www.eppo.org (European and Mediterranean Plant Protection organization - Euroopa- ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon) Organisatsioon, mis tegeleb taimetervise ja taimekaitsealase koostöö koordineerimisega valitsuste vahel Euroopa ja Vahemeremaade piirkonnas (sh. endise NL territooriumil). Asutati 1951.a. 15 Euroopa riigi poolt, tänaseks 50 liikmesriiki. Eesmärgid on taimede kaitse, rahvusvaheliste strateegiate väljatöötamine ohtlike taimekahjustajate sissetoomise ja leviku vastu ning ohutute ja tõhusate taimekaitsemeetmete edendamine. Väljatöötatud standardid käsitlevad kahjustajaspetsiifilisi
6. Too näiteid piima/liha/joogi/... toidutööstusest ja kirjelda kuidas on turg tootjate vahel jaotunud. 7. Millega tegelevad Maaeluministeeriumi valitsemisala asutused ja kuidas need toetavad toidutööstusi? · Eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõutekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja kaitse ning taimetervise ja kaitse alane olukord · Eesmärkide täitmiseks töötab ministeerium välja valdkondlikku poliitikat, õigusakte ning nõudeid, korraldab nende rakendamise ning tulemuste hindamise · Biomajandus · Kalamajandus ja kutseline kalapüük · Loomade tervis, heaolu ja aretus · Maaettevõtlus ja maaelu · Mahepõllumajandus · Põllumajandus ja toiduturg · Taimekasvatus · Teadus, arendus ja nõuanne · Toetused ja riigiabi
Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Tarbijakaitseamet. Kindlatele reeglitele vastav tootmine (reeglidkehtestatud seaduste ja määrustega). Sertifitseerimine ehk tunnustamine (register). · 2000. a asutati Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Samal aastal loodi Põllumajandusministeeriumis keskkonnabüroo, kes vastutas ka mahepõllumajanduse valdkonna eest. Alates 2004.a tegeleb selle valdkonnaga põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo. 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3
Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Tarbijakaitseamet. Kindlatele reeglitele vastav tootmine (reeglidkehtestatud seaduste ja määrustega). Sertifitseerimine ehk tunnustamine (register). 2000. a asutati Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Samal aastal loodi Põllumajandusministeeriumis keskkonnabüroo, kes vastutas ka mahepõllumajanduse valdkonna eest. Alates 2004.a tegeleb selle valdkonnaga põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo. 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3
võib tekkida kambiumi nekroos; sellele võivad järg- Joonis 3. Puu energiavarude dünaamika kuude lõikes neda seenhaigused (tõsi küll, sügisese lõikuse puhul (allikas: Bäckström 1996) oleksid lõikehaavad veelgi kauem avatud). Ära lõika pungade puhkemisest kuni täislehtede Taimetervise seisukohast on parimaks lõikuse saavutamiseni, kuna sel perioodil on ajaks aktiivne kasvuperiood (juuni keskpaigast augus- • puude energiavarud miinimaalsed; ti lõpuni), mil rakkude kasv ning energiavarud taga- • noor koor on väga lahtine ja õrn; vigastuste vad lõikehaavade kiire paranemise, mis omakorda tõ- kaudu toimub nakatumine seenhaigustesse (sel kestab haigusetekitajate sisenemistee. Ka olemasole- ajal on õhus palju seeneeoseid);
o Lennuamet o Maanteeamet o Tarbijakaitseamet o Veeteede Amet o Tehnilise Järelevalve Amet o Riigi Infosüsteemi Amet 7) Maaeluministeerium: Maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: o Põllumajandusamet o Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet o Veterinaar- ja Toiduamet 8) Rahandusministeerium: Riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja
Ka hake sõelutakse erinevatesse läbimõõduklassidesse (fraktsioonidesse). Hakkemultši toodetakse nii tööstuslikult kui kasutuskohtadel hooldustööde käigus eemaldatud puuokste purustamise teel mobiilse kerge oksahakkuriga. Kasu on kahekordne: kaob vajadus jäätmete utiliseerimise järele ning pole vaja teha kulutusi multši ostmiseks. Okstest toodetud multš ei ole ka ülearu hele ega silmatorkav. Keskkonnaohutuse ja taimetervise seisukohalt sobib lehtpuuhake paremini, võrreldes okaspuuhakkega. Väga hästi sobivad multšimiseks ka neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et ta on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks. Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva
Märgistus koosneb sümbolist ehk nn viljapea märgist. Tähed IPPC märgivad taimekaitse konventsiooni (International Plant Protection Convention). Märgise paremal pool on riigi tähis (EE). Selle järel olev number on registreerimisnumber Riiklikus Taimetervise Registris, mille sar- nased registrid on olemas igas riigis. Lisaks tootja numbrile võib sisaldada registreerimisnum- ber vahel ka asukohamaa regiooni numbrit. Vastavusmärgis peab olema loetav ja kulumiskindel kaubaaluse või muu puidust pakendi kasutusaja jooksul. 2010
annaabi.ee 
