Käpalised ehk orhideed on suurimaid õistaimede sugukondi. Paljudes Euroopa riikides, kaasa arvatud ka Eestis, on orhideeliigid võetud kaitse alla. Eestis on käpalisi 36 liiki, Vormsis leidub neid üle 20. Rohttaimi, puu- ja põõsaliike on saarel kirja pandud üle 900 liigi, neist ligi 60 kuuluvad kaitset vajavate harulduste hulka. Samblikeliike on Vormsi saarelt teada 301, samblaid on 229. Aastal 1981 loodi 4 Rumpo poolsaarel (Joonis 1.2) taimestikukaitseala. Nüüdseks on Rumpo poolsaar 2000.aastal moodustatud Vormsi maastikukaitseala teljeks. Kaitseala pindala on 19,75 ruutkilomeetrit millest 13 ruutkilomeetrit on madal rannikumeri. Kaitseala moodustubki paljude laidudega Hullo ja Sviby lahtedest ning kadastikega ja rannakarjamaadega kaetud Rumpo poolsaarest. Enamlevinud metsatüüp on loomets,
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E
väikesed loodusreservaatidest metsad riiklikes loodusreservaatides, loodusparkides ja biosfääri jälgimise aladel. Majandustegevuse eesmärk säilitada metsasid, nii et neis toimuks loomulik kasvamine. Metsade raiet, välja arvatud looduskaitsealade seaduses ja loodusreservaatide määrustes toodud juhtudel, läbi ei viida. II rühm erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt: A kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala, metsageneetiline, zooloogiline, botaanilis-zooloogiline kaitseala ja seda tüüpi reservaadid ja biosfääri jälgimise aladel, ressursikaitsealadega metsad, erosioonikaitse ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk säilitada või taastada metsade ökosüsteeme või ökosüsteemide üksikuid osasid. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet
poolsaare ja Kostivere kaitsealadel. 9 Tuntumaks Eesti puisniiduks on kahtlemata Laelatu puisniit Laelatu-Puhtu-Nehatu kaitsealal. Saaremaa kaitsealustest puisniitudest on kuulsamad Tagamõisa ning Viidumäe looduskaitseala puisniidud. Ulatuslikuimad lammipuisniidud asuvad Soomaa rahvuspargis, mille piiresse jääb ka endine Halliste taimestikukaitseala. Ettevalmistamisel on Nedrema ja Vahenurme puisniidukaitsealade loomine. Poollooduslike koosluste majandamise toetamine nüüdisajal. Pärandkoosluste kaitse on tänapäeval võimalik üksnes nende majandamist doteerides. 2001. aastast makstakse kaitsealadel ja potentsiaalsetel kaitsealadel (Natura 2000 alad) maahooldustoetust niitmise ja karjatamise eest. Ökoloogia mõiste ja ökoloogia eri tasandid Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest
1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste. Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest
1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste. Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutusnimetatiLoodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval) 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), juhendaja J. Eilart
nimistusse. Rahvuspark paikneb Saaremaa läänerannikul. Territoorium hõlmab Vilsandi saare koos seda ümbritsevate laidudega, samuti Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahe koos rannikualadega ja neis paiknevate saarekestega, üldpindalaga 18155 ha-d. Kaitseala koosseisus on 161 erineva suurusega saart ja laidu. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a. Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade (kõik aastast 1981) ja Halliste puisniidu taimestikukaitseala (1957. a.) baasil. Kogupindala 37057 ha. enamus sellest asub Viljandi maakonnas, lääneserv aga Pärnu maakonnas. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate soode, lamminiitude ja -metsade kaitseks. Iseloomulikud on Soomaale igakevadised laialdased üleujutused (näit. 1931. a. 270 km2), olles ainulaadseteks Põhja-Euroopas. 1/3 Soomaa pindalast on metsade all. Pilkupüüdvateks on laialehelistest lehtpuudest koosnevad lammimetsad (Ta, Sa, Ja, Kü, Va, Pä), leidub ka puisniite ja lamminiite
annaabi.ee 
