süsinikku. Viimase 150 aasta jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 0,8 ºC ja tõuseb prognooside kohaselt veelgi. Maa keskmise temperatuuri tõus peaks jääma väiksemaks kui 2 °C üle tööstuseelse taseme. Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused Eestis: Temperatuuritõusuga kaasneb: a) jää- ja lumikatte vähenemine b) suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid c) muutused taimekasvus d) turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm. Sademete hulga kasvuga kaasneb: a) üleujutuste kasv b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks c) kaevandusvete pumpamismahu kasv jms. Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb: a) oht kaldarajatistele b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms. Tormide sagenemine toob kaasa nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele
Kivimid purunevad neis tingimustes keemilist koostisosa muutmata. Keemiline murenemine ehk porsumine - toimub samal ajal füüsikalise murenemisega,ent erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teised mineraalid,nt savimineraalid,mis etendavad väga tähtsat osa taimekasvus ning mullatekkes.Keemiline murenemine on ülekaalus sooja ja niiske kliimaga aladel ning murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika,Kuuba) Luited - tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Rannik - territoorium, mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale. Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained.
Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Iseloomustavaid suuruseid: kliima on aastaringselt soe ja niiske sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane taime ja loomaliike kõige rohkem; paljud linnud talvituvad vihmametsades; Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maaalalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta,
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis.
41 viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga 42 otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. 43 Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada 44 heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid 45 üksikult kasvada. 46 47 48 49 50 Iseloomustavad suurusi: 1. kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. taime- ja loomaliike kõige rohkem; 5. paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 51 52 53 2. Vihmametsade levik 54 55 Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. 56 Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai
otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Iseloomustavad suurusi: v kliima on aastaringselt soe ja niiske; v sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); v taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; v taime- ja loomaliike kõige rohkem; v paljud linnud talvituvad vihmametsades; v vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalsete vihmametsade kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme:
kasvatada, mis tähendab, et hiljem samalt alalt sama väärtusega puitu ei saa. 10)Miks on valmis puidutooteid (mööblit, paberit jne) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? 11)Võrdle Eesti metsasid vihmametsadega. Too välja vähemalt 3 erinevuste paari. Vihmametsades on pidev niiske kliima, Eesti metsades mitte. Vihmametsades on pidev palav kliima, Eesti metsades mitte. Vihmametsades pole taimekasvus vahesid, sest kliima on ühtlaselt niiske ja palav, Eesti metsades on aga vahelduvad aastajad, seega taimed ei kasva aastaringselt ühtemoodi. Vihmametsades talvituvad paljud linnud, Eesti metsades mitte. 12)Millal tuleb teha raie- ja väljaveo töid? Miks? Talvel, sest see ei kahjusta nii palju pinnast, kuna see on lume ja jääga kaetud. Lisaks sellele on puud pukeseisundis, tänu millele mahlad ei liigu. 13)Miks selle nõude vastu sageli eksitakse?
ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid. Kokkuvõte • Kliima on aastaringselt soe ja niiske. • Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a). • Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane. • Taime- ja loomaliike kõige rohkem. • Paljud linnud talvituvad vihmametsades. • Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 7 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets 2. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm
ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm.
On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid. Kokkuvõtteks * kliima on aastaringselt soe ja niiske; * sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); * taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane * taime- ja loomaliike kõige rohkem; * paljud linnud talvituvad vihmametsades; * vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Kasutatud kirjandus: 1. Maailma atlas 2. Lasteentsüklopeedia 3. Bioloogi 8. klassile Vihmametsade loomastik Sarnaselt ekvatoriaalsete vihmametsade taimestikuga on ka siinne loomariik väga mitmekesine.
Kliimamuutus võib hõlmata kogu Maad või mõnda üksikut piirkonda. Esimesel juhul räägime globaalsest kliimamuutusest. Kliimat muudavad nii looduslikud protsessid kui viimastel sajanditel kindlasti ka inimtegevus. Tõendeid selle kohta, et maakeral kliima muutub, saame nii arheoloogiliste kaevamistega saadud tõenditest kui ka inimajaloo kirjalikest allikatest. Tõenditeks on näiteks muutused teatud piirkondade taimekasvus, muutused poolustelähedaste jääkilpide suuruses, puude aastaringides, korallides, meretaseme tõusus või languses jne. Kliimamuutusi tekitavad ka Päikese aktiivsuse muutused ning muutused Maa telje kaldenurgas. Laamtektoonika tõttu toimuv mandrite triiv muudab nii merede kui ka mandrite pindala ja asetust. Muutusi tekitavad ka metsade kadumine suurtel pindaladel ja nende asendamine põldudega, kõrbestumine, liustike sulamine jms.
annaabi.ee 
