1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekume...
Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11% paberipuu, palgi ja raiejäätmete realiseerimine. Taimekasvatustoodangu müük moodustas 6% kogu käibest. Transporditeenustest 24%-ni kasvas veoteenus väljaspool Eestit. Kõige suurem tulude-kulude muutus on olnud kaupade, toodete, materjali ja teenuste valdkonnas. Samuti on ka suurenenud tööjõukulud. Lisaks veel olulisemaks investeeringuks oli autopargi suurendamine nelja auto võrra, lisaks osteti haagiseid ja lumesahk . Kogu firma kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ja läbi selle on firma kokku tootnud kahjumit võrreldes
Nõukogulik agraarpoliitika, eelkõige sundkollektiviseerimine, pärssisid oluliselt põllumajanduse arengut. Vahetult sõjale järgnenud aastatel nõrgestati talumajandust ning sõjaeelne tootmismaht ei taastunud, nagu näiteks Soomes. Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960. aastate keskpaiku ületati sõjaeelne tase loomakasvatuses, eeskätt rohke ostujõusööda kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162
see peamine põllumajanduse paiknemist kujundab tegur. Põllumajanduse arengu tulemuslikkus sõltub ka sellest, kas maa kuulub põllumajandussaaduste tootjale, vahendajale või riigile. Suurmaaomanikud toodavad eelkõige ekspordiks, mitte sisemaiste vajaduste rahuldamiseks madala ostujõuga turule. Tehnika ja tehnoloogia taseme mõju põllumajandusele Saagikuse tõstmiseks hakati kasutama väetisi. Viimane parandab taimede toitumistingimusi, suurendab taimekasvatustoodangu, parandab kvaliteeti. Kasutatakse kunstlikku niisutust, mis võimaldab saagikust suurendada ja stabiliseerida. Tänapäeval kasutatakse kunstlikuks niisutamiseks pumpasid, pihusteid jt. tehnilisi vahendeid. Odavad ja kiired laevad ookeanidelm raudteed sisemaal avasid uued turud ja parandasid kaupade jaotamist riikide sees. Jahutus- ja külmutuseadmete areng võimaldab kiiresti riknevaid kaupu transportida üle maailma.
- Anda viljeldavale kultuurile hinnang tegelike tulemuste alusel konkreetse tehnoloogia kasutuse korral; - Selgitada efekt, mida viljeldav kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel. Põllukultuuride efektiivsuse näitajad: ( EKSAMIL) Põhinäitajad: - hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) - töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta); - tootmisomahind (€/kg, €/100kg, €/t) Kasutusotstarbe alusel võib taimekasvatustoodangu jaotada: 1) universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul); 2) kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad); 3) söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais). Põllukultuuride tasuvuse hindamine: - realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind.
) · mulla viljakus · kasvatatavad sordid · seemne kvaliteet · väetamise tase · tootmistehnoloogia · agrotehniliste tööde kvaliteet ja õigeaegsus 198) 199) 200) 2. Tootmise majanduslikud tingimused · tootmise mastaap · toetused · kaitsetollid · soodustused · tootmiskogemused ja konkurentsivõime · spetsialiseerumise aste 201) Taimekasvatustoodangu omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses tehtud kulutused kultuuri saagikus toomise tagapõhi 202) Maakasutus 2000.aastal maailmas 0,23 ha/in, Euroopas 0,40 ha/in, Soomes 0,41 ha/in, Eestis 0,80 ha/in 203) 204) Teraviljade olulisus 205) Miks kasvatatakse teravilja? Teravili põhiline toiduaine, põhiline energia andja Teravili on tähtis tööstustooraine Oluline loomasööt Oluline ekspordiallikas
ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria suureneb, siis teine arvestuskategooria peab vähenema. Alates 1990.a. loetakse põllumaa hulka ka kultuurkarjamaa ja kultuurheinamaa. 15. Külvipindade statistika ülesanded. Külvipindade dünaamika. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Külvipindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Statistiliste näitajate dünaamika all mõistetakse vastavate näitajate muutumist aja jooksul.
töötati välja tinglikud skaalad -; nn hindepunktid ehk maa boniteet.Eestis kasutatava maa kvaliteedi iseloomustava näitaja -; hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest.. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli. Parimate maade hindepunkt ulatub ca 60 punktini ning halvemate maade hindepunkt on ainult ca 25 palli. Külvipindade statistika ülesanded.Arvestuskategooriad. Külvipindade dünaamika.Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks,millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kasvupinna kategooriat:
Nõukogulik agraarpoliitika, eelkõige sundkollektiviseerimine, pärssisid oluliselt põllumajanduse arengut. Vahetult sõjale järgnenud aastatel nõrgestati talumajandust ning sõjaeelne tootmismaht ei taastunud, nagu näiteks Soomes. Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960. aastate keskpaiku ületati sõjaeelne tase loomakasvatuses, eeskätt rohke ostujõusööda kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni
Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli (punkti). Parimate maade hindepunkt ulatub ca 60 punktini ning halvemate maade hindepunkt on ainult ca 25 punkti. 25. Taimekasvatuse statistika. Kasvupindade statistika. Kasvupindade dünaamika. Taimekasvatus on väga oluline põllumajandusharu. Taimekasvatustoodang on tooraineks toiduainete tööstusele ja söötadeks loomakasvatuses. Taimekasvatust on võimalik iseloomustada väga paljude näitajatega. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks on maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse kahte erinevat kasvupinna kategooriat: a) külvipind (kasvupind) (aruandeaastal saagi saamiseks külvatud pind, sh eelmistest aastatest säilinud külvid, püsirohumaa, kesa);
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks,
teel. Tootmise üldkulud jaotatakse tootmisharudele, kultuuridele, looma- ja taime- kasvatustoodangule proportsionaalselt otsekulude summaga. Ettevõtte üldkulude jaotamine toimub samadel alustel. 2. Omahinna arvutamine masintöödel Põllumajandussaaduste tootmisel tuleb teha mitmesuguseid kindlaid töid taimedele ja loomadele kõige soodsamal ajal. Kuna põllukultuure viljeldakse tänapäeval peamiselt mehhaniseeritult, moodustavad kulud masinapargile olulise osa taimekasvatustoodangu omahinnast. Näiteks rohusööda tootmisel moodustavad masinkulud (ilma töötasuta) 26-35%, kartuli kasvatamisel 26-30% ja teravilja kasvatamisel 36-41% kõikidest tootmiskuludest. Masintööde kulude arvutamiseks on iga masina kohta vajalik teada järgmisi andmeid: · soetusmaksumus; · asendushind - inflatsiooni ja konstruktsiooni täienemise tõttu masinate hinnad pidevalt tõusevad, seetõttu on tänapäeval sama võimsusega või
Täielik kvaliteetse töö efekt väljendub alles tootmise lõpptulemuse kaudu. Näiteks maaviljeluse kvaliteedi parandamine rohkendab toodangut ning parandab selle kvaliteeti. Kasutades kvaliteetsemaid ja seega ka väärtuslikemaid söötasid loomakasvatuses ning tagades ka loomakasvatuses kvaliteetse töö, kujuneb lõpptoodangu realiseerimisest saadav efekt ilmselt mitu korda suuremaks kui oleks võinud eeldada ainult taimekasvatustoodangu põhjal. Tööviljakuse taseme ja dünaamika iseloomustamiseks kasutatakse praktikas mitmesuguseid näitajaid. Tööviljakuse hindamine peab olema: · Objektiivne ja arvestama kõiki teatu toodangu hulga valmistamiseks või tööde tegemiseks tehtavaid töökulutusi; · Tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis st. see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevate tootmistingimustega ettevõtteis ja tootmisharudes
annaabi.ee 
