Staabi-liiniorganisatsioon Staabi-liiniorganisatsioon on vanim ja levinuim struktuuriorganisatsiooni tüüp, mida iseloomustavad: · kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; · juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel. Eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus; vaatamata spetsialiseerumisele;
EV PÕHISEADUS Põhiseaduse mõiste Empiiriline- konstitutsioon, mingi põhilaad, mis peab pälvima rahva tunnustuse Normatiivne- normide kogum 1. vormilised tunnused- muudetavus raskendatud, kõrgeim tasand õigusnormide seads, alus lihtnormide andmiseks, antud autoriteedi poolt 2. sisulised tunnused- reguleerib riigorganiute ülesandeid ja pädevusi, õiguskorra ja riigi põhistruktuure ja eesmärke, individuaalse vabaduse tagatisi, poliitilise tahtekujundamise protsessi- kõiki neid protsesse, mis on riikluse säilimisel, funktsioneerimisel olulised PS tunnused- pikaealisus, üldisus ja abstraktsus, jäikus, moraalne sisu, ülimuslikksu Põhiseaduse teooriad Kelsen- Põhiseaduse saab kehtestada põhinormi järgi. Olemisest ei saa tuleneda peandumine (kohustuse järgimine) ja vastupidi, selleks et saaks tekkida peandumine, on vaja põhinorme. Nt. tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta Scmidt- põhiseadus on põhivalik
8) Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni? Staabi-liiniorganisatsioon on vanim ja levinuim struktuuriorganisatsiooni tüüp, mida iseloomustavad: · kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; · juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel. Eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus; vaatamata spetsialiseerumisele;
3. Filosoofia: Kas demokraatia on õigustatud, kas demokraatia on parim valitsemisvorm? 4. Ajalooteadus milline on demokraatia ajalugu Vana-Kreekast kuni tänapäevani välja. 5. Riigiõigusdogmaatika mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada? V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD 1. Identiteedi teooria see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahtekujundamise vorm peaks olema rahvahääletus. On olemas vaid 1 tahe ja see järgib homogeenset rahvahuvi. Rahval on üheselt sõnastatav huvi. Indiviidil pole tähtsust, esiplaanil on rahvamass. Tekib üks tugev liider/juht, kes teab rahvatahet -> see viibdiktatuurini. 2. Konkurentsiteooria Locke, Kant on olemas erinevad konkureerivad huvid, ei ole absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi alusel, tuleb järgida
b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis 2. vahetegu kandja järgi a. inimpõhiõigused kõigi ja igaühe põhiõigused b. kodaniku põhiõigused n § 45, § 36 IMPERMEABILITEEDITEOORIA - läbipaistvuse teooria- ei ole õigussuhteid riigi sees 3. vahteod sisu järgi a. vabaduspõhiõigused ja võrdsuspõhiõigused kolmandate isikute rünnete vastu b
b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad d. § 55 § 19 lg 2 § 25 III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis O ought P permitted F forbidden 2. Põhiliigitused struktuuri järgi 1) vabadustõrje põhiõigused 2) soorituspõhiõigused 3) võrdsuspõhiõigused kehtimisaluse järgi 1) riigieelsed e ülepositiivsed 2) ALLPOOL 3. vahetegu kandja järgi a
Mille eest vastutab? Kelle ees vastutab? Milles seisneb vastutuse sisu? Millises vormis vastutab? 24. Staabi-liini organisatsioon - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes · Otsustus- ja erialakompetentside lahusus · Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2. Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks 3. Staap kui võim ilm vastutuseta 4. Staap kui liini konkurent 5. Staabitöötajate praktikakaugus 25
b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis 2. vahetegu kandja järgi a. inimpõhiõigused kõigi ja igaühe põhiõigused b. kodaniku põhiõigused n § 45, § 36 IMPERMEABILITEEDITEOORIA - läbipaistvuse teooria- ei ole õigussuhteid riigi sees 3. vahteod sisu järgi a. vabaduspõhiõigused ja võrdsuspõhiõigused kolmandate isikute rünnete vastu b
Mille eest vastutab? Kelle ees vastutab? Milles seisneb vastutuse sisu? Millises vormis vastutab? 24. Staabi-liini organisatsioon - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon Põhimõtted: Juhtimise ühtsus Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes Otsustus- ja erialakompetentside lahusus Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi 17 Eelised: Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; Liiniinstantside koormuse vähendamine Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2. Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks 3. Staap kui võim ilm vastutuseta 4. Staap kui liini konkurent 5
1. Vahetegu struktuuri järgi Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus – isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus – õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele (õigused sellele, et riik midagi positiivset teeks) c. status activus – õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis (iga isiku pädevus osaleda poliitiliste otsuste langetamisel) Tänapäevane: 1) Tõrjepõhiõigused 2) Soorituspõhiõigused 3) Võrdsuspõhiõigused 2. vahetegu kandja järgi a. kõigi ja igaühe põhiõigused (või siis inimpõhiõigused)
a) staabi-liiniorganisatsioon, b) divisjoniorganisatsioon, c) maatriksorganisatsioon, d) meeskonnaorganisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni tunnused: - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel, - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem, - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus, · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes, · Otsustus- ja erialakompetentside lahusus, · Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine; · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: · Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead), · Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks, · Staap kui võim ilm vastutuseta, · Staap kui liini konkurent, · Staabitöötajate praktikakaugus.
annaabi.ee 
