sellest, kuidas ta oma abikaasaga tülitses, ja hakkab sellest kõnelema enne, kui teine oma jutu lõpetada jõuab. Kõik, mida partner räägib, tuletab meelde oma kogetut. Lõpptulemusena ollakse oma jutust nii hõivatud, et pole aega vestluskaaslast kuulata. 8. Nõuandmine Vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on kohe olemas. Tulemus: vestluskaaslane tunneb end samamoodi kui enne või halveminigi, sest teda ei viitsitud ära kuulata ja ei tahetudki mõista. 9. Väitlemine Põhitähelepanu on pööratud sellele, et leida teise inimese jutust see osa, millega ei saa nõus olla. Oluline on siin oma arusaamade pealesurumine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest teisel poolel on alati vastuväide varuks. Sageli kasutatakse irooniat, alandamist, tehes sapiseid märkusi, et teise arvamus ümber lükata. 10. Oma õiguse tagaajamine Oma õiguse tagaajamine tähendab, et kasutatakse kõiki vahendeid (tõe moonutamine, karjumine,
mängis 8,1% täituvusega. Kasvas ka poliitiline ja majanduslik surve. Majanduslikult tõi järsu muutumise märtsis 1948 avaldatud üleliiduline otsus teatrite üleviimisest ,,isemajandamisele", mistõttu 646 teatrit kaotas dotatsiooni täielikult ning teiste toetusi vähendati. (Rähesoo 2011: 271, 276) Seega omandas teater poliitiliste suunitluste tõttu täiesti teistsuguse eesmärgi, kui varem. Enam ei olnud tähtis see, milline oli publikupoolne nõudlus ja seda ei olekski tahetudki valitsuse õõnestamise vältimiseks järgida. Enam ei olnud tähtis kunsti loomine kunsti enese pärast. Teater kandis endas kindlat eesmärki suruda peale kindlat ideoloogiat. Kõik toimus planeeritult ning vajadusele vastavalt. Võiks oletada, et teater iseenesest ei olnud ka just kõige parem või ainuke hea meedium, võimalus ideoloogiate pealesurumiseks, sest kunsti on keeruline juhtida ja kontrollida, kunstil on tendents areneda omasoodu.
Seaduslünga ületamine: Analoogia leiad sarnase õigusnormi ja kannad puuduolevale lüngale üle. Sarnaseid kohaldatakse sarnaselt ja võrdseid võrdselt. Rõhutamine Kui seaduses on lubatud tegu A, ja tegu B on väiksem pahe kui tegu a, siis peab olema ka lubatud tegu B. Kui keelatud on tegu A ja tegu B on suurem pahe kui tegu A, siis peab olema keelatud ka tegu B. Vastandamine kui seaduses pole mingit juhtumit reguleeritud, siis järelikult seda ei tahetudki reguleerida ja õiguslik tähendusjuhtumil puudub. Vastuolu: Üld-ja erinormi vastuolu Hilisema ja varasema erinormi vastuolu Kõrgema ja madalama normi vastuolu Vastuolu lahendamine: · Hilisem norm murrab varasema · Erinorm murrab üldnormi seadusandja on tahtnud luua üldisest reeglist erineva reegli. Erinormi muutes muutub ka üldnorm, kuid muutes üldnormi ei muutu erinorm. · Kõrgem norm muudab madalama normi Kõrgemal seisev üldnorm muudab
17.juuni 1501 suri Poola kun, kelle asemele pretendeeris Leedu Aleksander, vend, kes nüüd Leedu huvid ja võitluse Venega tahaplaanile jättis. 26.aug 1501 tungis Liivim sõjavägi ühes ordum ja pp Michael Hildebrangiga Vastseliina juures üle Vene piiri-suurim sõjavägi, mida Vana-Liivim välja pannud. Sõjaväes puhkes taud ja naasti. Samaaegne Novgorodi peale minek oli tagajärjetu. Venelaste tasuretk-rööviti, rüüstati , linnuseid ei tahetudki vallutada > laostumine, rahulolematus linnades Ordum otsustas sõda jätkata > 1502 kevadel retked Vene aladele > aug lõpus Plettenbergi suur sõjaretk, mille em vallutada Pihkva, ebaõnnestub> 13.sept 1502 põrkuvad vastased Smolina järve ääres-venelased sunnitakse taganema, kuid Vana-Liivim vägi pöördub tagasi, sest on väsinud 1503 suvel vaherahu Novgorodi ja Pihkvaga Moskvas 6 aastaks 12) Vana-Liivimaa poliitiline ajalugu 16.saj
juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendavas katusorganisatsioonis -Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial, mis ulatusliku propagandakampaania kaasabil vallutas rahvamasside teadvuse. Aastaid sõjaraskusi talunud rahvas võttis enamlaste loosungi ,,Maha sõda!" omaks ilma küsimata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Maakehvikuid paelus maa ümberjagamise lubadus ja taas ei tahetudki teada, kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja heldelt Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsiooni-komiteed ning organiseeriti Punakaardi relvastatud salku. Peamine löök kavatseti Ajutisele
Sündis pank. Itaalia keeles banco ehk rahavahetus laud, banco rotta ehk laua lõhkumine. Vaimulikud ordud, millel palju raha ja nende esinduste vahendusel sai teha rahaülekandeid. Pankurite kompaniid, ka perekompaniid. Itaalia pangad laienesid (Placencias, Lucas ja Siennas) esindajate abil Lääne Euroopasse. Põhilised laenuvõtjad valitsejad ja aadlimehed, kel vaja suuri summasid, et oma poliitilis huvisid täita. Valitsejatele laenamine suure riskiga, kas helde tasu või ei tahetudki ära maksta. 1341. a keeldus Inglismaa kuningas Edward III oma võlgu maksmast. Itaalias Medicite pank. 15. sajandi panga tuluallikas paavsti õukonna teenindamine. 15. saj Itaalias suur (teine) pankrotilaine, põhjuseks Madalmaade ja Itaalia kaubanduse tasakaalustamatus, Madalmaades polnud kusagil raha realiseerida ja Itaalias polnud raha, millega realiseerida. 15. sajandi lõpuks kandus rahanduskeskus Lõuna Saksamaale, Fuggerite perekonna pangale. 9
1) Kuulsa Revolutsiooni ajal ei mainitud ühtki neist õigustest. 1689 aasta Õiguste Deklaratsioonis (Declaration of Rights) küll kehtestati kuningavõimu piiravaid sätteid nagu uute maksude heakskiitmine parlamendi poolt, sõnavabadus jms, kuid kusagil pole sõnagi Price'i kolmest rahvale antud õigusest. Vastupidi, mainitud dokument oli just pealkirjastatud kui `akt alamate õiguste ning vabaduste välja kuulutamiseks ja krooni pärimise probleemi lahendamiseks'. 1689. aastal ei tahetudki süsteemi tegelikult muuta. 2 Jakobiinid olid Robespierre'i juhitud saadikute selts Asutavas Kogus, kelle eesmärgiks oli koondada enda kätte kogu võim. Võimu garantiina nägid jakobiinid oma nägemust tõest, mida rahvas pidi vastu võtma, neid revolutsiooni eesmärke võis rahvale vastuvõetavaks teha ka sunniviisiliselt. (Nende nägemus oli ju Rousseaulik üldine tahe, kogu ühiskonna heaoluks ja õiglaseks toimimiseks mõeldud)
Juhatuse aruande kõned ikka veel veteranide maj õiguste juures, aga kaks olulist poliitilist kõnet peeti ka Eruadrmiral Juhan Pitka (v'idelda erakondliku korruotsiooni vastu), teiseks endine siseminister Theodor Rõuk, mille nõudis PS muutmist. Rõuk võidetavalt sai kõneks inspiratsiooni oma healt sõbralt Pätsilt. Olukord riigis oli 1931 a kevadeks maj mõttes üsna raske. Kongress otsustas omalt poolt kaasa aidata PS muutmisele. Ei osaletud ega tahetudki osaleda valimistel. Nende tegevust 31-32 on võrreldud survegrupi tegevusega. Selleks kasutati lobbytööd, avalikku propagandat, ajakirjandust (pärast II kongressi hakkas ilmuma VSKL ajaleht võitlus eesti aprema tuleviku eest, hiljem võitlus). Selge poliitiline lähenemine. Vabadussjalaste autoriteet tol ajal oli suur. Juhtkonnas olid väga tuntud tegelased. Taolise org survest ei saanud üle ega pümber. Vabadussõjalaste surve oli väga oluline
revolutsiooni eesmärke võis rahvale vastuvõetavaks teha ka sunniviisiliselt. Jakobiinide nägemus oli sisuliselt kui Rousseaulik üldine tahe. Hiljem oli palju selliseid rühmitusi, kellel eesmärk pühendas abinõu ning kelle eesmärkideks olid peamiselt ratsionaalsed ja abstraktsed ideed nagu võrdsus, inimõigused jne. 84 pärimise probleemi lahendamiseks'. 1689. aastal ei tahetudki süsteemi muuta (ja süsteemi ei muudetud ka). Ka Ameerika revolutsioon (1775-83) oli Burke'i hinnangul sisuliselt õiglusliku korra taastamine, kuna kuningas George oli rikkunud Ameerika kolonistide kui Inglise kodanike õigusi ning sestap oli vaja nende õiguste eest seista. Burke ei välista seega rahva õigust kaitsta end tõelise omavoli ees, kuid rahval on seejuures vaid õigus taastada varem kehtinud kord, kogu süsteemi muuta (või totaalselt uueks muuta) rahval õigust ei ole.