8. Laeva koormamine piiratud asjaõigusega (laevahüpoteek). Laevahüpoteegi mõiste (1) Laeva võib laevahüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks laevahüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel. (2) Osa laevast (laevaosa) võib koormata eraldi laevahüpoteegiga, kui see on kaasomaniku osa. Osa kaasomaniku osast ei või laevahüpoteegiga koormata. (3) Laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet. Laevahüpoteegi tekkimine (1) Laevahüpoteek tekib kande tegemisega laevakinnistusraamatusse. (2) Hüpoteegi kandmiseks laevakinnistusraamatusse on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet hüpoteegi seadmise kohta. 9. Merinõude mõiste. § 781. Merinõude mõiste Merinõue on nõue, mis tuleneb: 1) laeva toimimisest tingitud varakaotusest või -kahjustusest;
Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale ärasaadetud kaupade eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on täidetud. Akreditiiv on seatud müüja kasuks, seega peamised eelised lähevad müüjale. Akreditiivi põhiliigid: - dokumentaalne - tagasikutsumatu - tagasikutsutav - kinnitatud - kinnitamata Pangagarantii on panga kohustus maksta garantii saajale garantiikirjas kindlaks määratud rahasumma, juhul kui tagatavat kohustust ei täideta. Garantii eesmärk on pakkuda garantii saajale kindlustunnet ja kiiret rahalist hüvitist juhuks, kui lepingupartner jätab oma kohustuse täitmata.Tagatava kohustuse rikkumist ei pea garantiisaaja pangale tavaliselt tõendama. Akreditiivi puhul maksab pank summa ära igal juhul, pangagarantii kehtib ka siis, kui kohustust ei täideta.
esitada vastuväiteid, mis on seotud põhilepingu kehtivuse, täitmise või lõppemisega. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära. Õiguste kuritarvitamiseks oleks nt olukord, kus võlausaldaja on nõudnud garantii täitmist, teades, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole (st kasutanud oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult). 14. Käsiraha mõiste? Kellele jääb käsiraha, kui kohustust ei täida käsiraha andnud pool? Kuidas tagada teise poole täitmine?
seisukohaga, et „ühenduse õigusakti kehtivust või mõju liikmesriigis [ei saa] mõjutada väited, et see on vastuolus liikmesriigi põhiseaduses sätestatud põhiõigustega või põhiseadusliku korra põhimõtetega“*15. Samas on selge, et põhimõtete mainimisest ei piisa. Samaväärne on nende kaitse vaid siis, kui EK võtab liikmesriikide põhiseaduste sisu sama tõsiselt kui liikmesriigid ise. Kahes õiguskorras tagatavat kaitset võrreldes ei saa piirduda õigusaktide tekstide kõrvutamisega. Sama oluline – kui mitte olulisem – on eri õiguskordade norme tõlgendavate ja rakendavate institutsioonide põhiõigussõbralikkus. Peab möönma, et põhiõiguste kaitsjana ei paista EK just kõige paremas valguses. Samuti ootas EK 2000. aastani, enne kui tunnistas ühenduse meetme pädevuse puudumise tõttu tühiseks.*16 On väidetud, et Euroopa
See kaitseb õigustatud isikut kohustatud isiku, tema õigusjärglaste ja võlausaldajate vastu, tuues AÕS § 63 lg 3 järgi kaasa eelmärkega tagatud nõudeid kahjustavate või piiravate käsutuste tühisuse. Kuigi eelmärge ei takista AÕS § 63 lg 3 teise lause kohaselt kannete tegemist kinnistusraamatusse, on selle eesmärgiks kaitsta selle isiku huve, kelle kasuks on eelmärge seatud. 27/67 - (11) Eelmärkega tagatavat nõuet kahjustavad või piiravad on käsutused, mis tagatud õiguse maksmapaneku välistavad või seda kitsendavad, nt kinnisasja või õiguse (veelkordne) võõrandamine, koormamine uute õigustega või asjaomase õiguse sisu muutmine, hilisema eelmärke või mõne muu märke seadmine teise võlausaldaja kasuks, samuti kohtulikud käsutuskeelud ja haldusaktid. - Asjaolu, kas kinnisasja käsutamine kahjustab või piirab eelmärkega tagatud nõuet, sõltub
Reaalkoormatis võib lõpetada ka lõpetava tingimuse või tähtpäeva saabumisega. Kui reaalkoormatise kanne kinnistusraamatust alusetult kustutatakse, siis reaalkoormatis ei lõppe seeläbi, vaid kinnistusraamat muutub valeks. Õigustatud isikul on õigus nõuda kinnistusraamatu parandamist seni, kuni ei ole toimunud kinnisasja heauskset omandamist kolmanda isiku poolt. Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega. See ei puuduta aga reaalkoormatisega tagatavat üksikkohustust: iga üksikkohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul. Seadusjärgne reaalkoormatis Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused kehtivad kinnistusraamatusse kandmata. Ka seadusjärgne omandikitsendus reaalkoormatise kujul ei kuulu kinnistusraamatusse kandmisele. Seaduses sätestatud õigus nõuda reaalkoormatist ei tähenda veel kinnisasja tegelikku koormatust reaalkoormatisega. Reaalkoormatis on absoluutne õigus, mis peab olema igaühele äratuntav. Avalik-
õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka juhul, kui võlgniku vastuväide (käendajana) seisnes selles, et laenuandja ei olnud laenusaajale laenusummat andnud. Sellisele väitele on hagiavalduses tuginenud ka hageja (vähemalt L. Väljataga suhtes), kohtud ei ole tuvastanud, kas laenusummad kolmandatele isikutele ka tegelikult anti. Nimetatud vastuväide on hagejal soovi korral võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kui selgub, et hüpoteegiga tagatavat nõuet ei ole, võib hageja nõuda ka hüpoteegi enda nimele kandmist või kustutamist AÕS § 349 lg 1 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda ka viivise vähendamist. Riigikohus on 17. juunil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 tehtud määruse p-s 9 leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi
57 Garantii RKRKo 3-2-1-34-13 p 16 Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagi Osaühingu Orientor (kostja I) ning Osaühingu Mergo Holding (kostja II) vastu võlgnevuse saamiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Garandi vastuväited: 1) garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide); 2) garantiis antud abstraktse nõudeõiguse tagasi andmise hagi VÕS § 1028 jj alusel, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära Lisaks garantii nõue esitamisele on seatud piirangud. Nõude esitamisega ei tohi kuritarvitada õigusi ega minna vastuollu HUP-iga (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1) RKRKo 3-2-1-79-16, p 16 - garantiist esitatavad vastuväited Asjaolud: Aktsiaseltsi Telor Ehitused hagi OÜ SoeAuto vastu 106 178 euro 70 sendi ja viivise saamiseks ning garantii realiseerimise õiguse puudumise tuvastamiseks. Hageja ja Swedbank sõlmisid garantiilepingu
selle kaudu saab hüpoteegipidaja (võlausaldaja) nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Tagatava nõude olemasolu mittevajalikkus e mitteaktsessoorsus teeb hüpoteegi eriti käibevõimeliseks. Kuna tagatavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda. Kinnistusraamatu sissekandes on tavaliselt näidatud ainult hüpoteegi rahaline väärtus, intresside ja muude kõrvalnõuete olemasolul intressimäär ja kõrvalnõuete rahaline suurus. Hüpoteek tekib kände tegemisega kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Nagu kõik kinnisasja koormavad asjaõigused, lõpeb ka hüpoteek kande kustutamisega kinnistusraamatust
annaabi.ee 
