Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef Tera külgtahk – adf ja bce Pealõikeserv – ab Külglõikeservad – ad ja bc Tera liikumistasapind – A Lõiketasapind – B Tera liikumise kiirus – v Laastu paksus – h Kiilukujulise lõiketera juures on olulise tähtsusega tera nurkparameetrid . Nurkparameetrid määravad :
Sellepärast tehakse väikese läbimõõduga puuride spiraalsooned väiksema kaldenurgaga kui suurema läbimõõduga puuridel. Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus
Vahetut laastu eraldamise protsessi nim lõikamiseks. Lahtilõigatud laastu liikumist tööorganil või tööorgani sees ning tema ees koos lõikamisega nim kaevamiseks, mille käigus toimivad tööorganile lisaks lõikamise takistusele veel mitmed teised takistused ja mida on hakatud nim summaarseks kaevamistakistuseks. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on a) lõiketera taganurk α, mida mõõdetakse tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel b) lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk c) lõiketera esinurk γ, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel d) lõiketera lõikenurk δ, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel. 6. Ettevalmistustööde masinate otstarve ja liigitus. ettevalmistustööde masinad on esimesed
4. Raskelt kaevandatavad 5. Väga raskelt kaevandatavad 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk, tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on (vt joon 3.2): lõiketera taganurk, mida mõõdetakse lõiketera tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel; 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ?
kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbonaatsed kivimid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? teritusnurk-mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil3.Puude lõikaja minilaaduril kuni 15cm tüvega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. Buldooserid,Greiderid ja autogreiderid,Skreeperid,Greider-elevaatorid 202-Mis on greiderite ja autogreiderite põhiline otstarve?
kontrollimine Kõige lihtsamaks treitera nurkade kontrollimise viisiks on kontrollimine sablooni abil (joonis 21). Sablooni väljalõigetega kontrollitakse teritusnurka (joonis 5.3.1, a), aga tema külgtahkudega, mis on ara lõigatud 6- 12° nurga all, treitera taganurka (joonis 5.3.1, b). Kontrollimiseks asetatakse treitera ühes sablooniga plaadile ning surutakse treitera tagatahk vastu sablooni külgtahku. Läbipaiste puudumine näitab tagatahu ja järelikult ka taganurga õiget teritust. Sablooni kasutamise puuduseks on asjaolu, et iga treitera tüübi jaoks vajatakse eri sablooni. Sellest puudusest vabad on mitmesugust süsteemi nurgamõõtjad, kuid nendega mõõtmiseks kulub rohkem aega kui sabloonide abil. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3.2 Spetsiaalne nurgamõõtja treitera teritusnurkade kontrollimiseks Joonisel 5.3
(joon. 79c) Lõikeprotsessi skeem meisliga töötamisel: a jõu jaotumine kiilule; b teritusnurga mõju lõikeprotsessile; c laastu moodustumine raiumisel ja meisli geomeetria. joon. 79 Lõikeosa kuju (joon. 79c) ja teritusnurk määravad meisli geomeetria. Tahku, mida mööda lõikeprotsessis libiseb laast, nimetatakse esitahuks, tema vastas asuvat tahku - tagatahuks. Esi- ja tagatahu lõikumisel tekib lõikeserv. Meisli tagatahu ja töödeldava pinna vahelist nurka nimetatakse taganurgaks - . Kiilu külgede vahele jäävat nurka nimetatakse teritusnurgaks - . Esinurk - jääb esitahu ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahele. Lõikenurk - jääb esitahu ja lõiketasapinna vahele (joon. 79c ). Mida väiksem on teritusnurk, seda vähem jõudu on lõikamiseks vaja rakendada. Seepärast valitakse teritusnurk olenevalt töödeldava materjali kõvadusest ja tugevusest
valmistamise tehnoloogiast o Töötlemisvaru on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinnakvaliteedi tagamiseks. Tehakse vahet töötlemisvaruga siirdele ja üldise töötlemisvaruga. 4. Soonte töötlemine Lõikeriista asetus tooriku teljest o Lõikeriista paigalduse viga võib olla ±0.1mm. Tööriista vale paigaldus toob kaasa pealõikeserva ning tagatahu ja detailivahelise nurga muutuse. Lõikeriist peab olema seatud 90⁰ nurgaga. Mida väiksem tööriista väljaulatus, seda parem tulemus. Lõikeplaadi nurga suurendamine vähendab lõikejõude, kuid nõrgestab teraplaati. Valida võimalikult kitsas lõikeserv. Laiemal lõikeserval suurem jäikus, parem soojustaluvus, pikem tööiga kuid ka suuremad lõikejõud ning oht vibratsioonile
mis sõltub eeskätt lõigatava materjali painde tugevusest. 4. Lõikekiirus - mida suurem hetkkiirus antakse lõikamisel tekkinud laastule, seda suuremat inertsjõudu tuleb lõikuril taluda ja ületada. Lõikekiiruse suurendamisel suureneb vastupanu lõikamisel. Puidu surve lõikuri esitahule Sõltub järgmistest teguritest: 1. Taganurga suurusest - väiksema taganurga puhul suureneb lõikuri tagatahu ja puidu kokkupuutepind. Tänu sellele tuleb lõikuri puitu surumiseks tunduvalt rohkem jõudu rakendada. Kui aga suurendada taganurka, siis väheneb lõikuri teritusnurk. See aga põhjustab lõikuri mehaanilise tugevuse languse. 2. Lõikenurga suurusest - kui väikse nurga puhul tekib terava lõikuriga lõigates lõikurit puitu tõmbav jõud, siis suure lõikenurga all lõigates vastupidiselt tõrjutakse lõikur puidust välja. 3
182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? Kobestus tegur-mitu korda antud materjali maht suurneb, kui me teda looduslikust lademest välja kaevame 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Lõiketerade aktiveerimine, Pinnase ja tööorgani vaheliste hõõrdejõudude vähendamine ????? 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? teritusnurk-mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk. 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk-mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ? lõiketera lõikenurk-mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel 187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan?
181-Millist pinnase tihedust tähistab lühend CCM (CCY)? 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali n vahel; 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ? lõiketera lõikenurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja Tp vahel. 187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan? masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvel.
annaabi.ee 
