surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. •Vatsakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südame minutimaht: 5 l/min → 25 l/min (treeningu korral) •Maks. löögisagedus ca 160 x (rahulikus olekus 60…80x/min) Veresooned •Arterid •Arterioolid •Kapillaarid •Veenulid •Veenid •Verevoolu kiirus rahuolekus: –Aort 0,5m/s –Kapillaarid 0,5 – 1m/s silma akommodatsioon Läätse optilise tugevuse reguleerimine - akommodatsioon - toimub läätse kumeruse muutmise
pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe
Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s 2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2), Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti , mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma , Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku tagasi imitorru ( s4 , s5 ), Diagramm e - surveklappon ebatihe ja tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ). 13 Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata teised parameetrid nagu pumba kasuteguri , võimsuse jne. Saadud kõveraid nimetatakse pumba karakteristikuteks (tunnusjoonteks). Karakteristiku vastavad punktid võib saada arvestuslikult ja katseliselt
Euro 3 nõuetele vastav tase on saavutatud kergesti ja piisavalt suure varuga, et ka järgmiste heitgaasinormatiivide kehtestamisel on võimalik nõutud tase saavutada. Kütusekulu mõõdik EDM 1404 VDO Kienzle uus elektrooniline diiselmootorite kütusekulu mõõdik(EDM) sobib kasutamiseks sõidukitel, kus iga säästetud kütuse liiter annab selget kokkuhoidu. EDM koosneb: *Mõõdikust, mida läbib nii mootorisse minev kütus kui ka paaki tagasivoolav kütus *Näidikust, mis paigutatakse juhi vaatevälja. Näidikul on kolm mälutasandit, kus on võimalik kogu auto töötamise ajal jälgida: ·jooksev kütusekulu ·kogu kütusekulu ·keskmist kütusekulu ·keskmist kiirust ·läbitud teepikkust ·sõidu aega EDM-i on võimalik ühendada sõidumeerikuga, mis annab võimaluse märkida kütusekulu sõidumeerikuga kettale. Eesti praktika on näidanud, et pärast autojuhtidele läbi viidud ökonoomse sõidu kursust koos EDM 1404
kodade süstol(korraga tõmbuvad kokku mõlemad kojad, suruvad vere vatsakesse, osa verd surutakse juba suurtesse arteritesse), vatsakeste süstol(mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme, veri surutakse kopsütüvve ja aorti, poolkuuklapid avanevad, atrioventrikulaarklapid sulguvad), kodade süstol(vatsakesed on lõtvunud ja algab uuesti nende täitmine verega) ja üldine diastol(südamelihas kogub jõudu uueks kokkutõmbeks, tagasivoolav veri täidab poolkuuklappide taskud, need keerduvad üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Toonid-Akustilised nähud, I südametoon e süstoolne toon tekib artioventrikulaarklapi sulgumisel, II südametoon e diastoolne toon tekib aordi ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögi-ja minutimaht-Süda pumpab ühe löögi ajal nii aorti kui kopsutüvve umbes 70ml verd. See ongi löögimaht. Täiskasvanud inimese süda lööb puhkeolekus umbes 70korda. Löögimaht
Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. · Vasakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südametoonid. Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nim. südametoonideks. I südametoon e. süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e. diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse
Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. · Vasakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südametoonid. Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nim. südametoonideks. I südametoon e. süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e. diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse
Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti, mistõttu osa imemistaktist (s3) läheb kaduma Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku tagasi imitorru ( s4 , s5 ), 21 Diagramm e - surveklapp on ebatihe, tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ) Küsimus 9. Eripöörlemissagedus, labapumpade liigitus ja tööparameetrite olenevus eripöörlemissagedusest. 22 Labapumba pöörlemissagedust iseloomustab tema eripöörlemissagedus, mis on määratud temaga geomeetriliselt sarnase mudelpumba järgi st. mudeli ja selle üksikosade kuju peab valitud mõõtkavas väga täpselt kopeerima täismõõdus pumpa.
avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2), Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti, mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma , Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku tagasi imitorru ( s4 , s5 ), Diagramm e - surveklappon ebatihe ja tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ). Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata teised parameetrid nagu pumba kasuteguri , võimsuse jne. Saadud kõveraid nimetatakse pumba karakteristikuteks (tunnusjoonteks). Karakteristiku vastavad punktid võib saada arvestuslikult ja katseliselt.
3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. ·Vasakestesüstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikullaklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastroolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. LÖÖGIMAHT Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70 ml verd
läbi radiaalsete avade silindri kaane ja kolvipõhjavahelisse Surveastme keskmised praktilised väärtused: projekteeritakse mootori silindri põlemiskambrid. põlemiskambrisse . Ülelaadimiseta aeglasekäigulised mootorid = 12...14 Pc Küttesegu moodustamise viisilt jagunevad diiselmootorid kahte Eelpõlemiskambrist põlemisprotsessil silindrisse tagasivoolav põlev = 28 kuni 32 bar põhigruppi: küttesegusilindris oleva õhuga intensiivsete korrapäratute - jaotamata (e. otsepihustamisega) põlemiskambritega pöörisliikumiste tõttu, mida põlev küttesegu silindrisse voolamisel
annaabi.ee 
