või keskel asunud) sõna(de) kordamist Ümbersõnastamise tehnikad Oma olemuselt on ümbersõnastamised teisele tehtavad ,,tagasipeegeldamised" selle kohta, mida teine ütles või välja näitas 1. Lihtne ümbersõnastamine Suhtlemispartnerile sõnastatakse tagasi tema poolt esitatud mõtte kokkuvõte või mõni osa tema poolt esitatust Lihtne ümbersõnastamine jaguneb: Pikk kaja - ehk täpne sõna-sõnaline tagasipeegeldus - kui on vaja mõista, kas saadi teisest ikka õigesti aru Osaline ümbersõnastamine sõnastatakse ümber osa teise poolt öeldust (mõtte tagasipeegeldus kus võib kasutada ka teisi sõnu öeldu mõte ei tohi muutuda) Kokkuvõtlik ümbersõnastamine - peegeldatakse tagasi kokkuvõte sellest mida ta ütles 2. Tunnete ümbersõnastamine teisele ,,peegeldatakse tagasi" tema poolt verbaalselt väljendatud
Looming Ene Mihkelson ,,Torn" Varrak, Ilmunud trükisena 2010. a Kättesaadav elaenutuses ELLU Sisukirjeldus: Eesti ühe võimsama kirjaniku meisterlik ja mõttetihe luuleraamat, milles puudutatakse nii igavikulisi kui ka päevakajalisi teemasid. Pole päris minu "teetass"... võimalik ka, et ma lihtsalt ei kuulu sinna eliiti, millele viitaskivisildnik... Kõige sümpaatsem osa raamatust oli ,,Üks nagu kõik"(,,Vaikus mu ümber"). ,,Vaikus on tuleviku tagasipeegeldus läbi olnu Mille nägemiseks polnud sul silmi Selles vaikuses ei kuule sa endagi häält" Arvamused: See luuletus on täitsa hea kuid eeldab sobivat ümbrust See inimene on andekas kuid vajab esile tõusuks tausta See ajastu on keeruline küll Kuid nõuab võrdlust teisega Minu nina on minu ainult siis kui ninasid on kõrvuti rohkem Ja siis on üksildasi kes saavad sillaks võrreldamatute vahel Nemad määravad tuleviku ja tagasivaated Ene Mihkelson"Katkuhaud"
3.2. Aktiivse kuulamise riskid Aktiivne kuulamine eeldab, et sõnumi vastuvõtja heidab kõrvale oam mõtted ja tunded, pühendumaks lapse sõnumile. See lubab tal teate õigesti vastu võtta. Kui vanem soovib sõnumit mõista nii, nagu laps seda mõtles, tuleb tal end asetada lapse olukorda. Vaid siis kuuleb ta tähendust, mida rääkija kavatses edasi anda. Tagasiside pole aktiivse kuulamise puhul midagi muud kui vanemapoolne kontroll, kas ta sai õigesti aru. Samas näitab sõnumi tagasipeegeldus ka saatajale, kas teda on mõistetud. 10 Kui inimesed midagi sügavuti mõistavad, avaldab see neile mõju. Avatus teise inimese kogemusele võib kaasa tuua vajaduse mõtestada ümber oma kogemus, ja see võib tunduda hirmutav. 11 4. MINA SÕNUMID
pühendumaks saatja sõnumile. See lubab tal võtta teade vastu õigesti; kui vanem soovib sõnumit mõista nii, nagu laps seda mõtles, tuleb tal asetada end lapse olukorda (vaadata asju tema silmade läbi). Vaid siis kuuleb ta tähendust, mida rääkija kavatses edasi anda. Tagasiside pole aktiivse kuulamise puhul midagi muud kui vanemapoolne kontroll, kas ta sai sõnumist õigesti aru. Samas näitab sõnumi tagasipeegeldus ka saatjale (lapsele), kas teda on mõistetud. Mina-sõnumid Kui lapse käitumine on vanemale vastuvõetamatu, kuna pärsib tema heaolu või takistab tal rahuldamast oma vajadusi, on probleem vanemal. Selleks, et anda lapsele teada, mis toimub tema sees, peab vanem valima sobiva viisi. Lapsed muudavad oma käitumist palju tõenäolisemalt siis, kui vanemad saadavad neile mina-sõnumeid, mis sisaldavad kolme osa: 1. vastuvõetamatu käitumise kirjeldus 2. vanema tunded 3
Bougueri seadusele (6.1) kus k ja k on monokromaatilise ja integraalse kiire nõrgenemise tegurid. Nende konstantsuse (lainepikkusest sõltumatuse) korral saab valem (6.1) integreerimisel lihtsa eksponetsiaalvormi, mis väljendab gaasikihti paksusega l läbivat suhtelise kiirguse hulka. Seega integraalsele kiirgusele (6.2) Kuna gaasikihtide tagasipeegeldus (albeedo) on suhteliselt väike, siis võetakse tehniliste ülesannete puhul tagasipeegeldustegur R=0 ja kihi neeldumistegur ning mustsusaste leitakse valemiga (6.3) Valem (6.3) on rakendatav hallile kiirgusele. Selektiivse kiirguse puhul on (6.2) ja (6.3) rakendatavad ainult monokromaatilises vormis ning kiire nõrgenemise tegur k muutub olenevalt lainepikkusest väga suurtes piirides (ribaspekter). Peale selle tuleb
enda sees selguse saamist. Laps ei oska sõnastada, mis temas kooli suhtes ebameeldivust tekitab. Kui on näha, et ta on morn või ärritunud, tuleks seda talle tagasi peegeldada («Sa oled kuidagi murelik. Ma hea meelega kuulaksin, mis juhtunud on»). Kui laps ütleb, et kool on nõme või õpetaja on vastik, siis ei maksa kohe hakata kaasa kiruma, vaid mõelda, mis paneb last nii rääkima (Näiteks: «Sa oled koolist tüdinenud?»). Isegi kui tagasipeegeldus ei lähe täppi, ärgitab see last ennast rohkem avama. Kui laps tunneb, et teda on mõistetud, siis stress väheneb. Mida teha? Tõsisemate probleemide korral ei maksa aga loota, et küllap asjad ise lahenevad. Rääkida tuleks õpetaja või koolipsühholoogiga ja koos leida võimalusi, et lapse koolistressi maandada. Abiks ei ole kaasõpilaste, õppeaine või õpetaja kirumine lapse kuuldes. See vaid suurendab probleemi ja lapse abistamine muutub järjest raskemaks.
väga hästi, aga sa ei hüüdnud, et «tule tõsta mind maha», sa lihtsalt karjusid, sest sa ei osanud siis rääkida. Ridade vahele panna on huvitav. Ja endalgi on huvitav lugeda mitmekihilisi tekste, kus on nii palju sees. Näiteks "Väikse printsi" võib aastate takka jälle kätte võtta ning siis loed seda nagu uut raamatut. See on nii lihtne ja mida sa sealt leiad, on sinus endas olemas. Sinna on vahepeal sisse tulnud see, mida sa oled nende aastatega kogenud ja õppinud. See on uus tagasipeegeldus ja uus avastus. Mu lapsepõlves oli kõik kõige põhilisem olemas. Minu esimene tõsine armastus kuue- või seitsmeaastaselt. Olen hiljem selle tundega kokku puutunud ja kui ma tahan teada, kas miski on minu oma, siis mul on varasest lapsepõlvest võtta näide ja see sinna kõrvale panna. Mida enam miski sarnaneb tolleaegse elamusega, seda rohkem on see minu oma. Aga see on tundemaailm. Aga kui miski on oma, siis sellest lahti öelda ei tohi. Üks Foto: Pille-Riin Pregel
Hilja väga hilja mõistame, et mitte mingisugused kokkulepped ega tutvustamised, mingid seltskondlikud tavad ega harjumused ei aitaks meil kuidagi jõuda niisuguste suheteni nendega, mida me ihaldame vaid ainult loomuse sama kõrge esiletulvamine meis nagu neiski; siis kohtume me nagu vesi kohtub veega; ja kui me nendega siis ei kohtu, pole meil järelikult neid vaja, sest me olemegi juba nemad. Lõpuks on armastus ainult inimese enda väärikuse tagasipeegeldus teistelt inimestelt. Mõnikord on inimesed oma sõpradega nime vahetanud, otsekui andmaks mõista, et igaüks armastab sõbras omaenese hinge. Mida kõrgemaid nõudmisi me sõprusele esitame, seda raskem on muidugi sellist suhet lihast ja verest olendiga luua. Me kõnnime maailmas üksi. Niisugused sõbrad, kelletaolisi me ihkame, on unelmad ja muinaslood. Ent ustavat südant julgustab alati ülev lootus, et kusagil
teaks millise objektiga on tegemist, aga ta näeks selle objekti varju. Kirjeldatud tehnoloogiat kasutatakse näiteks luurelennukitel, mis on disainitud sellise kujuga, et tagasi hajumine oleks väike, ning selle lisaks on kaetud spetsiaalse musta neelava värviga. Lennukite asukoha detekteerimiseks kasutatakse radareid, mis kiirgavad raadiosagedustel ning objektidelt peegeldunud kiirguse kaudu saavad kindlaks teha nende objektide asukoha ja kiiruse. Objekte, millel on peaaegu olematu tagasipeegeldus, radarid detekteerida ei suuda.[1][11] Teisel juhul laseb objekt kas valguse tema teekonda mõjutamata läbi või juhib valguse mingist ruumipiirkonnast mööda. Materjali, mis juhib valguse mingist ruumipiirkonnast mööda, saab kasutada optilise peitmise kattena ning peitmise headust ei mõjuta peidetava objekti enda parameetrid. Hea näidegeomeetrilisel optikal põhinevast peidikust esitab Joonis 8
korral jõuab ahtrilaine laevale järele ja võib selle juhitamatuks muuta. Hoiduda teise kalda lähedale pole mõtet, sest kalda mõju võib laeva järsult teise kalda ääres seisva laeva poole pöörata. Joon. 12.22. Ootamatu võib olla laeva tekitatud lainete mõju kanalist eralduvates soppides või lautrites seisvatele laevadele. Selline sopp (vaata Joon. 12.22.) võib osutuda ootamatuks resonaatoriks. Kui vöörilaine tagasipeegeldus sopi tagumisest kaldast langeb ühte ahtri taga liikuva laine põhjaga, tekib ka suhteliselt väikese laine korral sopist väga tugev tõmme, mis võib vaevata puruks rebida seal seisvate laevade kinnitusotsad. Kalda ääres seisvad laevad saavad mööduvate laevade lainetest tulenevat edasi-tagasi tõmblemist vähendada töötades masina ja rooliga. Kui laevad on pandud kanali serva vaiade äärde ootama vastutuleva karavani möödumist ja nad
annaabi.ee 
