Koostaja: Osa maastureid on varustatud pideva nelikveoga, mis tähendab, et mootor veab pidevalt nii esi- kui tagasilda (Toyota LandCruiser 80, Range Rover, LADA Niva), valdaval enamikul veab tavaolukorras ainult tagasild ja esisild tuleb eraldi sisse lülitada. Maastikuautol võib olla maksimaalselt kolm diferentsiaali . Üks neist paikneb esisillas , teine tagasillas ja kolmas vahekastis. Viimast nimetatakse keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Miks peavad rattad erineva kiirusega pöörlema? Vaadake joonist, mis kujutab rataste liikumist pööramisel. Joonisel on vasaku ratta liikumistee pikem kui paremal. Seda on näha sellest, et punane kaar (vasakul) on pikem kui sinine (paremal). Kui rataste vahel on diferentsiaal, siis võib mootor pidevalt mõlemat ratast vedada,
diferentsiaal vahekastist tuleva kardaani pöördemomendi veovõllide abil ratasteni, muutes selle suunda 90° ning võimendades ülekannet. Tänapäeval on kasutusel hüpoidülekanded. Hüpoidülekande vedav koonushammasratas on reduktori suurest hammasratta tsentrist allpool võimaldades ruumi kokkuhoidu ja madalamat kliirensit. Vedav ja veetav hammasratas on omavahel pidevalt libisevas liikumises. Sellised reduktorid on seestpoolt õlitatud ja ette on nähtud kasutamiseks tagasillas hüpoidülekannetes API GL-5/GL-4 transmissiooniõli.[2] Hüpoidülekande hambumist reguleeritakse reguleerseibidega, need paigaldatakse juba tehases õige reguleeringuga koonuslaagrite taha telgsuse stabiilsuse tagamiseks. Eestpoolt sisendvõlli koonilise sisendhammasratta laagri eelpingu reguleeritakse kindla momendiga silindrilise vahepuksi deformeerimise teel. PILT 2. HÜPOIDÜLEKANNE [3] PILT 3. VW LT 46 HÜPOIDÜLEKANNE 3. DIFERENTSIAAL
vastavalt rooli pööramisele liikuma vastupidisesse suunda esiratastest. Mazda süsteem Tagarattaid liigutab hüdrauliline mida elektrooniliselt juhitakse võttes arvesse rooliratta anduri ja kiiruse andurite poolt saadud informatsiooni. Vastavalt vajadusele 4ws- i Ecu avab vastavaid klappe milles liikuv vedelik liigutab kolbi tagasillas mis omakorda liigutab varraste kaudu tagarattaid vastavalt vajadusele . Süsteemi rikke puhul on olemas solenoid mille abil muudetakse ja lukustatakse tagumised rattad otsesesse asendisse. Rikke süptomiks on tavapärasest raskem rool ja halvem juhitavus. Honda süsteem Honda süsteem on keerulisem kui mazdal. Hondal on roolilati ja tagumise lati vahel kardaan ja taga rataste pööramiseks reduktoriga latt. Aga moodus kuidas rattaid pööratakse on huvitav
ΣMa=0, FG x a – FR2 x 2630 = 0 1926 x a = 485 x 2630 A = 485 x 2630/1926 = 662,3mm Telgede koormamisel nihkub raskuskese sõiduki nina suunas. 5 1.2. Vedrustuse ehitus, iseloomustus ja kinemaatika Näidissõidukil on kasutusel McPherson tüüpi vedrustus nii ees kui ka taga. Esisillas on ühe õõtsa ja ühe reaktiivvardaga süsteem ning tagasillas on 2 põiki ja ühe pikihoovaga süsteem. McPhersoni vedrustust iseloomustab lihtsus, kompaktsus horisontaalsihis, suur käigupikkus, odavus massitootmisel ning lihtne vahetatavus. Komponendid: Stabilisaatorvarras Alumine õõtshoob Keerdvedru Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid:
võimaldavad suurendada masina manööverdusvõimet. Puudused: elektriohtlikkus, muudetava kiirusega elektrimootorid on kallid. 19. Kombineeritud transmissioonid. Saadakse erinevate transmissioonide kombineerimisega omavahel. Nt üks levinumaid iseliikuvatel masinatel kasutatav hüdro-mehhaaniline transmissioon. Statsionaarsetel masinatel on levinumaks elektro-mehhaaniline transmissioon. Uuendus, mis on tehtud rasketes tingimustes töötavate roomikmasinate tagasillas: loobutud masina liikumissuuna muutmiseks kasutatavatest traditsioonilistest külgsidurites ja planetaarmehhanismidest ning asendatud need juhtiva diferentsiaaliga. See võimaldab roomikmasina pöördumisel vältida ühe roomiku lahtiühendamist mootorist. 20. EM juhtimissüsteemide ülesanne ja nende liigitus. juhtimissüsteemide ül on masina erinevate mehhanismide tööprotsessi juhtimine. Liigitatakse 1. Konstruktsiooni ja tööpõhimõtte
sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukastide ehitus Sõiduautodel paigaldatakse automaatkäigukastid kas auto suhtes risti või pikisuunas. Risti asetuse korral käigukasti ehitatud ka peaülekanne, esirattad on vedavad. Pikisuunas asetuse korral on peaülekanne tagasillas, tagarattad veavad. 1. Automaatkäigukastide liigid Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile; 2. Planetaarreduktor toimub veoratastele edasiantava pöördemomendi astmeline muutmine; 3
ja pragusid. Tuleb vältida järske üleminekuid ühelt seinapaksuselt teisele. Vältimaks metalli tardumist enne vormi täitumist tuleb kasutada piisavalt suuri seinapaksusi 4. Mis on vedrude ülesanneteks masinates? Ülesandeiks on jõuelemendina tagada püsiv detailidevaheline jõud.(hõõrdsidur, ventiilis) Amortisaatorina võtta vastu löök, seda summutades(auto esi-tagasillas) Käivitada mehhanismi(kellavedru, käsirelva lukuvedru) 5. Millised on vedrude kasutatavad materjalid? Vedru materjaliks on enamasti karastatud vedruteras( DIN 17221), aparaatides ka ettekalestatud nn.klaveritraat ning puhvreid kummi.Eritingimustes kasutatakse ka eriteraseid, vasesulameid ja plastikuid. 6. Nimetada vedrude tüübid, teha joonised. Tuua näiteid nende vedrutüüpide rakenduste kohta. Keerdvedrud-töötavad survele või tõmbele
Kompenseerivad ühendused tagavad kardaani pikkuse muutumise. Valmistatakse tavaliselt nuutühendusena. Vahetuge kasutatakse suurte vahekuaguste puhul kui on tegemist mitmeosalise kardaanülekandega. Vahetugi koosneb toest, kummirüngast ja kuullaagrist. Roomiktraktorite tagasillad. Planetaarne tagasild ja külgülekanded. Roomiktraktori pööramismehhanismi tagab ühe või teise roomiku väljalülitamise ja pidurdamise. Lõppülekanded suurendavad ülekantavat momenti. Planetaarses tagasillas toimub traktori pööramine planetaarmehhansimi abil. Planetaarmehhanismi kasutatakse roomiktraktorite tagasildades. Planetaarmehhanismi abil vabastatakse üks roomik veoahelast, järsul pööramisel lisaks veel ka pidurdatakse. 2 külgülekanded 8 - satelliidid 3 seisupidurite trumlid 9 sisehammastega kroonhammasrattad 4 planetaarpidurite trumlid 10 päikeserattad (keskhammasrattad) 5 planetaarpidurilindid 11 - seisupidurilindid
hüdrotransformaator või kui hüdrostaatilises transmissioonis on näiteks hüdromootori ja käitatava elemendi vahele paigaldatud mehhaaniline reduktor. Statsionaarsetel masinatel on levinumaks elektro-mehhaaniline transmissioon, harvemini kasutatakse elektro-hüdraulilist transmissiooni. Siinkohal peab tutvustama veel üht uuendust, mis on tehtud rasketes tingimustes töötavate roomikmasinate tagasillas: on loobutud masina liikumissuuna muutmiseks kasutatavatest traditsioonilistest külgsiduritest ja planetaarmehhanismidest ning asendatud need juhitava diferentsiaaliga. Nimetatud tehniline lahendus võimaldab roomikmasina pöördumisel vältida ühe roomiku lahtiühendamist mootorist. Pöördumine saavutatakse ühe roomiku liikumiskiiruse vähendamisega ja teise roomiku liikumiskiiruse proportsionaalse suurendamisega nende veojõudu katkestamata, mis suurendab tunduvalt masina
Kolbpumbale järgneb õlivooluregulaator, mis suunab õli hüdromootorisse või paaki. Regulaatoriga on ühenduses veel ka õli jahutusradiaator, milles kuumenenud õli jahutatakse soovitud temperatuurini. Hüdromootori võlliga on ühenduses kolmenelja käigulise käigukasti sisendvõll. Käigukastist läheb jõuülekanne tagasilda. Tagasillas paiknevad sees peaülekanne ja diferentsiaal. Peaülekandes on võllide asetus selline, kus traktoriga pikisuunas paiknevalt võllilt kantakse pöördemoment üle ristisuunas paiknevatele võllidele. Peaülekande veetava hammasrattaga on ühenduses diferentsiaal e koonushammasratas planetaarreduktor. Selle reduktori abil kantakse käigukastist tulev pöördemoment üle läbi rattavõllide ratastele
annaabi.ee 
