Rõhupiiraja joonis vihiku Kuna pidurdamisel auto esiosa vajub allapoole ja tagaosa tõuseb üles, siis oleks kasulik kui tugeval pidurdamisel läheks suurem pidurdusjõud esiratastele. Paljudel autodel ongi selleks tagarataste pidurisüsteemi jaoks rõhupiiraja. Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega rõhupiirajatega. Rõhuregulaator - joonis vihikus Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt. Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele. Rõhu tõuestes ületab kolvile (6 ja 9) mõjuv rõhujõud vedru 5 survejõu ning kolbi nihutatakse paremale. Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab
4. Kirjeldage (soovitavalt joonis) püsikiirusliigendite ehitust? (Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Tagasilla reduktor on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90 kraadi ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. 6. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. 7. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid? Diferentsiaali lukustid meeldivad väga maastikusõidu fännidele, neid kasutatakse, et
lahendus?). Plussid: kaalu jaotus palju ideaalsem, selline jõuülekanne reageerib isegi vähimatki rataste libisemise ja automaatselt saadab õige kogus võimu rataste õige haarde tagamiseks. Sidur (hüdrotrafo). Siduri peasilinder Siduri Keskmeprofiil: 21,8x24,2-23N 5 Siduri ajam. 4MOTION ajami südameks on mitmekettaline õlivannis töötav sidur, kus siduri surve reguleerimine sõltub tagaratastele kanduvast pöördemomendist. Siduri abil saab pöördemomenti reguleerida nullist kuni täieliku ülekandeni, mil veojõud jagatakse võrdselt esi- ja tagarataste vahel. Sõltuvalt hõõrdetegurist on võimalik viia veojõud 100% tagateljele. 6 Käigukast Käigukast: manuaal Tüüp: DQB Valmistaja: Getrag Käikude arv: 6 Ülekandearvud :
süsteem ja kuigi Subaru inseneridel oli kasutada korralik Jenseni sportauto nelikveo lahendus, jäi see siiski igapäevase pereauto jaoks liialt kalliks lahenduseks. Subaru eesmärgiks oli ju luua esimene nelikveoline seeriatoodangus olev sõiduauto. Subarul oli tootmises mudel 1000, mis oma madala sümmeetrilise lamavmootoriga oli heaks lähtekohaks ühildamaks nelikvedu selle jõuallikaga. Vaja oli leida lahendus, kuidas jagada vedu käigukastist edasi tagaratastele. Mootori külge liidetud käigukast siirdati auto keskossa. Tekkis küsimus, kas jaotada vedu sildadele läbi traditsioonilise vahereduktori või leiutada selleks parem lahendus. Seejärel sündiski autoehituses unikaalne lahendus - veojagamise mehhanism konstrueeriti käigukasti otsa ja saavutati täissümmeetriline nelikvedu. Algusest peale oli selge, et Subaru nelikvedu peab olema pidev nelikvedu. 1971 aastal turule tulnud lamavmootoriga tagaveoline LEONE pakkus head
reguleeringuga koonuslaagrite taha telgsuse stabiilsuse tagamiseks. Eestpoolt sisendvõlli koonilise sisendhammasratta laagri eelpingu reguleeritakse kindla momendiga silindrilise vahepuksi deformeerimise teel. PILT 2. HÜPOIDÜLEKANNE [3] PILT 3. VW LT 46 HÜPOIDÜLEKANNE 3. DIFERENTSIAAL 5 Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. Samuti jagab õige momendi ühe ratta libedale sattumisel. Diferentsiaalide teostused on erinevad. Piiratud libisemisega diferentsiaal (LSD) on diferentsiaali tüüp, mis võimaldab selle kahel
tasapinnas. · Vältimaks vibratsiooni teket tuleb kardaanülekanne enne masinale paigaldamist tasakaalustada. Diferentsiaal · Kannab edasi kardaani pöördemomenti ja muudab selle suunda 90° ning võimendab ülekannet. · Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. · https://www.youtube.com/watch?v=gIGvhvOhLHU Diferentsiaali tüübid · Avatud, Blokeeritav, Blokeeruv Vahekast · 4-veolistel (4WD ja AWD) sõidukitel on jõuülekandes
pööramisegagi. Sellega vähendame tagurataste tagasipöördenurka. Parandab sõidustabiilsust. Tagarataste pöörderaadius 5°. 1releede karp 2paisupaak 3kahesektsiooniline pump 4esirataste juhtimis mehanism 5kiirusandurid 6juhtplokk 7kardaan 8tagarataste juhtmehanism ESISILD 1kahe sekts pump 2õlipaak 3vasak esiratas 4juhtpea 5hüdrosilinder 6parem esiratas 7torustik tagaratastele 8hammaslatt 9kardaan 10tiguratas TAGASILD 1 pöördemoment 2 õli 3kardaan 4elektromagnet klapp 5hüdrosilinder 6pöördenurga andur 7vasak taguratas 8parem esiratas 9hammaslatt 10elektrimootor 11kolb 12juhtklapp Pöörates esiratast liigutame tiguratast, mis paneb liikuma hammaslati. 2 sekts pumbast õli juhitakse läbi juhtpea silindrisse. Sellega kergeneb rooliratta pööramine, õlipumba 2. sekts
Ülesanded: - Muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust - Ülekanda pöördemomenti vedavatele ratastele. 4 Ülekande tüübid: Sõiduautosid ja tarbesõidukeid eristatakse: tagavedu, esivedu ja nelivedu (mitmikvedu). Mootor ees - tagavedu. Ees mootoriga autol on tavaliselt harva mootor esimesest teljest tagapool (joonis 1), ülekanne toimub kardaanvõlli kaudu tagaratastele. Tulemusena on soodsad massi jagunemised esi ja tagateljel. Kurvis on kerge alajuhitavus Probleemiks on veovõlli tunnel mis asub salongis. Mootor taga - tagavedu Mootor on paigutatud tahapoole veoteljest. Kuna mootoriruum on mõõtmete poolest piiratud kasutatakse bokser mootoreid. Probleemne kütusepaagi paigutus, külgtuule tundlikus ja kurvis kalduvus ülejuhitavusele. Kasutatakse autode puhul harva. Mootor keskel - tagavedu Joonis 2:Mootor taga tagavedu
Manuaalkäigukasti puhul: püüdke madalamat käiku sisse panna ainult siis, kui olete harjunud vahesiduri ja mootoriga pidurdama. Kui see ei õnnestu, pange käik sisse ja laske sõidukil pidurdamiseta tühikäigul edasi veereda; proovige pidurdada mootoriga, kuni see on võimalik; kui käsipiduri kasutamine on möödapääsmatu, rakendage see aeglaselt ja ettevaatlikult. 865 Mõlemal juhul kehtib järgmine: Käsipidur mõjub ainult tagaratastele. Trossi kaudu ei saa autot peatada, vaid ainult selle kiirust tõukeliselt vähendada. Tõenäoliselt jaguneb pidurdusjõud ebaühtlaselt, mille tulemusena kaldub auto küljele. Selle vastu peab töötama rooli abil. Kui auto on lõpuks seisma jäänud, ei tohi mingil juhul kohe edasi sõita, vaid tuleb teavitada juhtunust häirekeskust ja vajadusel kutsuda abi. Õnnetuse ärahoidmise põhistrateegiad 1) Ohtude minimeerimise strateegiad
annaabi.ee 
