aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas. 8. Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole.Nendel on kujutatud erinevaid pilte või mustreid. Ahjud on valge-sinised. 9. Lossi tagafassaadi muutes ehitati juurde banketisaal, selle ühte otsa presidendi söögisaal ja teise otsa talveaed (kasutatud ka orkestri-ruumina); Sellega lõhuti ära lossi peasaalile 1820. aastate algul juurde ehitatud veranda. Vana veranda vundamenti sisustati (poolümar) garderoob Banketisaali ja selle trepi alla, rajati pommivarjend lossi maapoolse tiiva kolmas korrus muudeti presidendi korteriks: raamatukogu
meisterlikumaid tislentöö näiteid tolleaegses mõisaarhitektuuris. Uks on kahe poolega, valgmikuga, alumine tahvel on voluutjalt laienev. Ülaosa kaunistab reljeefne rokokoodekoor selle teostus on meisterlik. Kahjuks on kaduma läinud rokokoolik koputi ja sarvenupp. Hoone teised fassaadid on mõnevõrra lihtsamad. Maja otsakülgede osas on tähelepandav, et profileeritud krohvkarniis kulgeb ainult kelbaaluse räästa all, kuna mõlemad viiluküljed on piiratud vaid laudäärisega. Tagafassaadi keskel on paiknenud palkon rõduga teisel korrusel. Hoone sümmeetriline välislahendus leiab võrdväärse peegelduse siseplaneeringus. Alakorrus on enamalt jaolt võlvitud, esindussalongid paiknevad teisel korrusel. Enamus ruume asetseb anfilaadselt tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi kogu hoone. Alakorruse keskseim ruum on avar vestibüül too haarab peaaegu kolmandiku esimese korruse põrandapinnast. Tänapäeval võime seda ruumikust tajuda küll
kujul. [21] Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on 12 mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise ümara põhiplaaniga ning samuti 2-korruseline ent tema katus on oluliselt teravama kaldega, kui ülejäänud majal. Peavarjuks on mõisal madal viilkatus, mis on ääristatud rikkaliku elektilise dekooriga puitpitsiga. Interjööridest on tähelepanuväärsemad läbi kahe korruse ulatuv fuajee ning saal.
efekt ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis elemente. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud
ehitisi, kuid ühtlasi isoleeris härrastemaja majandushooneist. Pargi rajaja oli Robert von Toll 1886. a. Robert von Toll on maetud Kukruse mõisa kalmistule. Kukruse mõisaansambel on maastikus selgelt väljajoonistuv ning üldstruktuurilt loetav. Pargiruumi detailne ülesehitus ei ole enam kergesti ära tuntav, kuid ruumid on siiski eristatavad. Pargiruumi kompositsiooni hoidmise seisukohalt on oluline hoida säilinud vaated peahoone esifassaadi ja maastiku ning tagafassaadi ja maastiku vahel. Oluline on maksimaalselt säilitada alleed ja olemasolevaid põlispuid, mis kõik markeerivad endist pargiruumi. Säilinud vabakujunduslik park harmoneerub hästi olemasoleva situatsiooniga ja mõisa peahoonega. Pargi tulevane põhikasutus on valla uue turismikeskuse külastajate vastuvõtt ning eeskätt jalutamiseks, istumiseks, mõtisklemiseks vajaliku ruumi pakkumine. See eeldab elementaarse teedevõrgu ning istumis-olemiskohtade loomist. Istumiskohtade paigutusel saab
Torni esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt - ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanii. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud
Kuna kauge frontaalvaade pole võimalik vastasasuvate ehitiste tõttu, ei pääse ehitise monumentaalsus mitte täitsa mõjule. Tagafassaad on kujundatud täiesti eelfassaadi sarnaselt, puudub ainult portikus. Ta kaotab väga palju oma mõjust selle tõttu, et Krause stiiliühtluse pärast pilastrid ka siin dooria-tuski kapiteelidega on varustanud see annab fassaadile kuiva ja kaine ilme. Kiriku ja kahe tiibhoone juurdeehituse ning puude istutamise tõttu hoovi osutub tagafassaadi üldvaade võimatuks. Mis puutub sisemusse, siis on siin peale aula kõik lihtne, koguni vaene. Nagu Krause esimesed kavandid näitavad, oli tal alguses kavatsus siseruume rikkalikumalt läbi viia; nii tahtis ta peatreppi varustada esimesel korral dooria, teisel joonia sammastega. Lõpuks ehitati trepp tehnilistel põhjustel siiski hoopis teisiti ja kavatsetud sambad jäid ära. 8 Kahest korrast läbiulatuv aula (4. joon
piljardisaal ja raamatukogu. Krahvi magamistuba asus esimesel korrusel, keldris oli tema töötuba. Teasel korrusel olid lisaks juba mainitud raamatukogule ja pilardisaalile poja pere eluruumid, kolmandal korrusel teenihate ruumid ning külaliste magamistoad. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Eriti kaunis hoone suur saal, kus gootikale lisandub idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Väga liigendatud tagafassaadi kanuistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud on tornikesed. Kaunid on ka fuajee ja jahisaal. Torni teasel korrusel asub raamatukoguruum, kus on söilinud algseid seinakappe, selle ees lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis
Vormiküllase esifassaadi moodustavad eenduvad külgrisaliidid, mille suurtel kolmnurksetel ringakendega ilustatud frontoonidel on profileeritud räästa- ja viilukarniisid. Tähelepanu köidab nende vahel paiknev voolava ääristuse ja lameda, veidi lainelise eenduva ülaäärega minifrontooniga vindskap, millel üks konkreetne tiheda raamistusega aken keskel. Esifassaadi liigendavad veel rõhutatult laiad pilastrid ning kaunite dolomiidist raidpiiretega paraad-trepp. Tagafassaadi keskrisaliidilt, mille krooniks esifassadile sarnane frontoon, laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad- apartemendid asusid alumisel korrusel. Keskel on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit- trepp, 4 kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinevaid profileeritud laekarniise, põrandalambriisid jm, samuti ornamentaalsed seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19.
TÜ kunstimuuseumi kandvana. Esimest ja teist korrust Rajaja eraldab simss, katuseserva all paikneb lai triglüüfide Modernism (19.20. saj) friis. Eenduv keskrisaliit moodustab Antiikaja tegelaste ja teemade kuue sambaga portikuse, mis kannab sidumine kolmnurkset viilu. Tagafassaadi kaasaja valupunktidega keskosas on Progress versus võõrandumine sammaste asemel kuus pilastrit. Uue (ja alternatiivse) otsingud Ülemiste korruste akende vahel Pidev enda ületamise püüe asuvad ristkülikukujulistes süvendites Kunstivoolude teke (uue otsimine!) akantusornamendiga bareljeefid. Indiviidi tähtsustamine · Alumise korruse mõjub kandvana.
annaabi.ee 
