M. Reinhold August von Kaulbars laskis Tallinna linnaarhitekt Carl Ludwig Engelil projekteerida linnapalee Kohtu tänavale. 1811 - ehitusmeister C. J. Jänichen kavandas tiivad. Hoone sai fassaadiküljel prantsusepärase nn. auhooviga (court d` honneur) kuju 1814 - hoone valmis. See kuulub kujunduselt ampiirstiili. Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor. Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock. 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose-Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale kuulus see veel aastal 1904. Alates 1920
mõisaansambli kasutamiseks. H. Sirts, I. Kuuse, E. Krasnostsokova. A-2821 7. Nissi vald, Riisipere mõis. Õiend tehnilise seisukorra kohta. M. Männisalu. P- 1795 8. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2908 9. http://www.puhkaeestis.ee/et/riisipere-mois 10. Kasutatud pildid: http://pilt.delfi.ee/album/118679/?page=1 Lisad Pilt 1 - Riisipere mõisa peahoone esifassaad Pilt 2 Riisipere mõisa peahoone tagafassaad 8 Pilt 3 Sammasportikuse rosettidega kassettlagi ja sambakapiteelid. Pilt 5 Valge saal Pilt 6 Sinine saal ehk nn. söögisaal Pilt 7 Ruum teisel korrusel 10 Pilt 8 Rosettidega kuppellagi Esivanemate saalis+
Ehitus kirjeldus. Peahoone on suur kivihoone, mis p õhiosas ühekordne, kuid omab ka kahekordseid ehitusosi. Hoonet katab lame, plekkkattega viilkatus, millel laiad, kuid v ähese profileeringuga räästakarniisid. Aknad on v õrdlemisi suured, kaetud lameda kaarega ja raamitud tagasihoidliku profiiliga. krohvi ääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4ruudulised ülal 6ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda, 9 mille küljed lahtised, lamedat katust toetavad lihtsad neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett
otstarbe. Raekoda Raekoda asub vanalinna südamikus oleva platsi lõunaküljel ja moodustab siin tervet väljaku külge täitvat raskepärase hooneploki, mille idaküljel kerkib sihvakas minaretile sarnanev torn. Hoone on kahekordne kellerdatud ehitus; esimese korruse ees asub arkaadkäik, teise korruse seina liigendab vabas rütmis akenderida, fassaadi lõpetab kindlusarhitektuurile iseloomulike laskeavadega rinnatis. Hoone tagafassaad, mis avaneb kitsasse põiktänavasse, on hoopis lakoonilisem. Teisel korrusel asuvad kõik ruumid ühisel tasapinnal see viitab nende üheaegsele ehitamisele (raekoja esindusruumid). 1322. aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Kuigi raekoda asub oma praegusel kohal juba XIV sajandist, ei ole meieni
trepp. Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad- apartemendid asusid alumisel korrusel. Keskel on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit- trepp, 4 kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinevaid profileeritud laekarniise, põrandalambriisid jm, samuti ornamentaalsed seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. Tänapäeval on härrastemaja 31 Palmse mõisa peahoone tagafassaad ja külg. Foto: (peahoone) sisustatud ka ajaloolise mööbliga. 21 Anne Kaldam 2012 Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad valitsejamaja, sepikoda jm hooned. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk paviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike
sammaste käsitluses. Kõik detailid on väga lihtsad. Ainult ornamentidega ilustatud täidiste asetamisega esimese ja teise korra akende vahele on katsutud tuua natuke soojust ja intiimsust sesse kainesse ja rangesse kompositsiooni. Ehitis, kahtlemata ilusamaid klassitsismi näiteid Baltimail, on väga imposantne, kuigi vahest natuke monotoonne ja raskepärane. Kuna kauge frontaalvaade pole võimalik vastasasuvate ehitiste tõttu, ei pääse ehitise monumentaalsus mitte täitsa mõjule. Tagafassaad on kujundatud täiesti eelfassaadi sarnaselt, puudub ainult portikus. Ta kaotab väga palju oma mõjust selle tõttu, et Krause stiiliühtluse pärast pilastrid ka siin dooria-tuski kapiteelidega on varustanud see annab fassaadile kuiva ja kaine ilme. Kiriku ja kahe tiibhoone juurdeehituse ning puude istutamise tõttu hoovi osutub tagafassaadi üldvaade võimatuks. Mis puutub sisemusse, siis on siin peale aula kõik lihtne, koguni vaene. Nagu Krause esimesed kavandid näitavad, oli tal alguses
2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombineerimine muude fassaadi ehituseks kõlblike materjalidega nagu klaas ja vahtpolüstüreen. On olemas erinevaid välisfassaade : Marmoroc fassaadid, Krohvitud fassaadid, Plastik fassaadid, Penofassaadid, Puitfassaadid ja Plekkfassaadid. 3 2
Säilinud ainult Narva Raekoda, restaureeritud G. Doifeli poolt. Rootsi ajast säilinud Kuressaare Raekoda, väikene, väliselt jätab laohoone mulje, kahekorruseline, valmis 1670. Tallinnasse ilusaid aadlike elumaju, tuntuim Rosenite palee, teinud kivimeister, pole arhitekti, asub Pikal tänaval, praegu Rootsi suursaatkond. Kõrge soklikorrus. ITAALIAPÄRANE BAROKK 18. saj Itaalia toretsev barokk. Kadrioru loss, N. Michetti, valmis 1723, peafassaad 3-korruseline, tagafassaad 2-korruseline, keskrisaliit, läbi 3 korruse pilastrid (kalliskivipunane valgega), lame katus, esialgu suured aknad, tehti väiksemaks, sest Katariina külmetas. Ehitatud Peeter I korraldusel tema naisele Katariina I. Lossi juures väike Peetri maja, suur prantsuse stiilis park, praegu korrastatud ainult lossiäärne pargiala. Lubimördist tehtud suured reljeefid. Peakorruse pidusaalis mütoloogilise teemaga laemaaling (tempera ja õlivärvidega). 18
Kolmekorruselise pikliku hoonekorpuse väliskujundus on lakooniline, inspireeritud Aleksandri-ajastu vene klassitsismist. Varaklassitsismi repertuaarist pärinevad akantusväänistega ristkülikulised süvendid teise ja kolmanda korruse akende vahel on Tartu 19. sajandi alguse arhitektuurile tüüpilised. Hoone fassaadi kaunistab kuue sambaga portikus, mida kroonib kolmnurkne ehisviil. Sambad tuginevad kõrgetele pjedestaalidele. Sarnaselt on komponeeritud ka tagafassaad, kus portikuse asemel on pilastrid. Need seletavad klassitsismile omast ruumilist printsiipi, kus eenduvale portikusele keskrisaliidi ees on vastandatud siledad seinad, mis on elavdatud nappide dekoratiivsete detailidega, bareljeefidega aknaridade vahel, üldiselt aga vabanenud üleliigsest reljeefist ja dekoorplastikast. Algselt hoone külgedel asunud kõrvalsissepääsud müüriti hiljem kinni. 1616 Maiste, J., Polli, K., Raisma, M
annaabi.ee 
