ja heldusega. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks oli julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. PTK 24 VENE RIIK JA KULTUUR 1115 SAJANDIL VIHIKUS PTK 25 Hussiitide sõjad Märtsis 1420 kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi "ketserite" vastu. Sama aasta suvel Tsehhisse tunginud ristisõdijate vägi laastas kõik oma teel. Kui Praha umber piirati, jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel saavutasid hussiidid ristisõdijate üle võidu ja sundisid neid tagasi tõmbuma. Uued ristisõjad toimusid 1421. ja 1422. aastal, kuid hussiidid suutsid mitmelt malt värvatud võõrväed taas purustada. Jan võttis lahingutes kasutusele nn vankerkantsi talupojavankrites kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks.
muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Suuna nimetus tuli nõudest,et armukarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele.Peale selle nõudsid kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jne. Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha
Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju.
reforme. 2) kariklased (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) nõudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja saklsate võimu piiramist Tsehhist. 1433 jõudsid kariklased sakslastega kokkuleppele ja reetsid taboriidid Hussiitide sõjad (30. juuli 1419-1437)30. juulil 1419 viskasid taboriidid J. Zelivsky juhtimisel, aknast välja Praha linnanõunikud. Algas Praha ülestõus mõne aja pärast oli kogu linn taboriitide võimu all.1420 kindlustasid hussiidid end Tsehhi lõuna ja kirdeosas ja rajasid sinna taboriitide keskuse Tabori linna. Juulis 1420 andsid hussiidid välja oma ühised nõudmised nn. 4 Praha artiklit, lisaks andsid taboriidid välja oma nõudmised nn. 12 Praha artiklit. 1420 tungisid Saksa-Rooma keisri (ka Tsehhi kuningas) Sigismundi väed Tsehhi. Hussiitide vägesid asus juhtima Jan Zizka, kes kasutas kaitsetegevuses kergesuurtükke ja vankerkindlustusi. Vitkovi mäe lahing 14
liikumisest osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410. aasta paiku, eristavaks sai nõue anda ilmikuile (nagu vaimulikelegi armulaual veini (karikat). Nad rõhutasid alamate õigust valitsejaile jõuga vastu hakata, kui need ei pea kinni jumalasõnast, ja nõudsid kiriku vara sekulariseerimist. 1419 jagunesid hussiidid kaheks: mõõduka suuna moodustasid kariklased, radikaalse taboriidid. Nende ühisprogramm oli ,,4 Praha artiklit", taboriitide nõudmisi väljendas ,,12 Praha artiklit". Äärmuslikud taboriidid nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J
osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410. aasta paiku, eristavaks sai nõue anda ilmikuile (nagu vaimulikelegi armulaual veini (karikat). Nad rõhutasid alamate õigust valitsejaile jõuga vastu hakata, kui need ei pea kinni jumalasõnast, ja nõudsid kiriku vara sekulariseerimist. 1419 jagunesid hussiidid kaheks: mõõduka suuna moodustasid kariklased, radikaalse taboriidid. Nende ühisprogramm oli ,,4 Praha artiklit", taboriitide nõudmisi väljendas ,,12 Praha artiklit". Äärmuslikud taboriidid nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Zelivski (tapetud
Nõuti võrdsust armulaual, Kristuse Pühakuks!!!; paastu ja kirikupühade kaotamist; luksuse ja toreduse kaotamist kirikust (ka kirikute lammutamist). Nn radikaalsed. HUSSIITIDE SÕJAD 4 · 1420.aasta märtsis kuulutas paavst Martinus V ristisõja tsehhi ,,ketserite" vastu. Suvel rüüstati külad ja linnad teel Prahasse; jõudsid samal ajal taboriitide vägedega Jan Zizka juhtimisel, kes võttis kasutusele nn vankerkansti talupojavankritest kiiresit kokkupandava kaitsekilbi. · Hussiitide omavahelised lahkhelid tervanesid. Kariklased ei näinud mõtet toetada taboriitide püüdeid jätkata feodalismivastast võitlust, kuna nad olid haaranud kiriku varad ja võtnud enda kätte linnade valitsemine. · 1424.aastal Jan Zizka suri, Prokop Suur asendas teda. · 1433
John Wycliff kritiseeris kiriku liigset ilmalikkust ning jumalateenistus pidi olema emakeelne. Jan Husi programm oli sarnane Wycliffi omale, kritiseerides veel vaimulike eelistamist armulaual ilmalikele. Husi nõudmised muutusid rahvuslikuks liikumiseks (saksavastane). 1415 põletati Hus Konstantzi kirikukogul. Jan Husi surm provotseeris hussiitide sõja. Tšehhid lõid edukalt tagasi sakslaste juhitud ristisõjad. Konflikt lõppes 1434 taboriitide lüüasaamisega. Itaalia oli pol killustatud ja maj arenenuim Euroopa piirkond. Aragonia käes oli mõlema Sitsiilia kuningriik. Kesk- Itaalias domineeris Paavstiriik ja Toskaana hertsogkond. Põhja-Itaalia oli äärmiselt killustatud. Kroonilised olid sisevõitlused linnades. Linnriikides tulid sageli võimule türannid (Medicid), kes lõhkusid vabariikliku korra. Sisevõitluse tagajärjel mood suuremad riigid. Itaalias sai alguse renessansskultuur. Renessanss oli eelkõige alguse
Euroopas 15. Sajandi I poolel, haripunkt oli Tšehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tšehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Želivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tšehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Žižka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tšehhis rahutaotluse. UNGARI VÕITLUSED TÜRKLASTEGA 14-15. SAJANDIL: 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed
annaabi.ee 
