Merehädalised olid sellel saarel neli aastat. Tänu Cyrus Smithi teadmistele said nad kõigepealt tule (kella klaasidest tegid läätse). Rajasid endale elamise, valmistasid savist nõusi, püssirohtu. Ehitasid veski, savipõletusahju jne. Saarel olles tundsid nad, et keegi tundmatu jälgib ja hädaolukordades aitab neid. Merehädalised ehitasid endile väikese laeva- ,,Bonadventure''. Selle laevaga käisid nad merel ja ühel päeval leidsid nad pudeli sedeliga Merehädalise Tabori saar, 153kraadi idapikkust 37kraadi lõunalaiust Tabori saar asus tundmatust saarest ainult mõnisada miili eemal. Kolonistid sõitsid Tabori saarele, leidsid sealt mehe, kes oli saarel veetnud 12 aastat ja oli juba üksindusest peast segi läinud.See mees oli Ayrton varas ja mõrtsukas. Ta oli üksikule saarele vangi toodud. Nüüd oli saarel kuus meest ja koer Top. Siis randus ühel päeval mereröövlite laev ,,Speedy''. Kolonistid asusid võitlusesse
endistest sunnitöölistest koosneva kaaskonnaga piraadilaevaks muuta, kuid tänu Paganeli järjekordsele hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub. Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab,üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ning meelt parandaks. Ayrtoni edaspidisest elukäigust annab ülevaate Jules Verne'i hilisem romaan "Saladuslik saar". "Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verni seiklusromaan. Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama
maksta, seega linn laastati. Tulemus: Veneetsia mõjuvõim suureneb Vahemerel veelgi, Bütsantsi ajutine likvideerimine kuni 1261. aastani (Ladina keisririik 1204-1261). Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas vaibuma, leiti ka teisi maid ja rahvaid, kelle vastu mõõga ja ristiga minna (sh eestlased). V ristisõda (1217-1221) Austria ja ungari väed ühinesid Jeruusalemma kuninga vägedega, et võtta tagasi Jeruusalemm. 1217 üritati rünnata Damaskuse, Nabuluse ja Beisani linnu ning Tabori mäe kindlust. 1218 jaanuaris Ungari väed lahkusid 1218 tungiti Egiptusesse 1219 nov. vallutati Egiptuselt Damietta linn. 1221 ristisõdijate väed taandusid Damiettast VI ristisõda (1228-29) Kirikuvande all olev keiser Friedrich II sõidab Akkonisse ja saab vastavalt lepingule Epigtuse sultaniga tagasi Jeruusalemma, Petlemma ja Naatsareti. Ei toimunud ühtegi lahingut. Enamus Jeruusalemmast läks kristlaste kätte. 1244. aastal pärast piiramisi saavutasid moslemid jälle
(kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda. Kõik toimus suletud uste taga ning istungid kujunesid ketserlikeks ülekuulamisteks. Husi sunniti oma seisukohtadest loobums kuid ta jäi endale kindlaks nind mõisteti surma tuleriidal. Hussiidid rajasid oma kindlustatud laagri Tabori mäele. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Suuna nimetus tuli nõudest,et armukarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele.Peale selle nõudsid kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse
panna. Jan Hus aga jäi oma seiukohtadele kindlaks ning ta mõisteti surma. Ta oli oluline Tsehhi ajaloos kuna koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. 3 Reformatsioonijuhi Jan Husi surm ei lõpetanud katoliku kiriku vastu võitlejate, hussiitide liikumist. Algasid kogunemised kõrvalistes kohtades. Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager. Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid. Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge
· Jan Hus kutsuri koosolekule, et ta seal vangistada. Hus ise lootis propageerida oma ideid kristliku maailma esinduskogu ees. Hoolimata kiusamistest jäi ta om veendumustele kindlaks ning ta põletati tuleriidal ketserina Kostanzis. HUSSIIDID · Kariklased: Praha jõukad linnakodanikud ja aadlikud; nn mõõdukad. Nõudsidvõrdsust armulaual, kirikuvande sekurlariseerimist, ilmaliku võimu ülistamist jpm. Nõudmised esitati 1419.aastal ka keisrikotta. · Taboriidid: Tabori mäel kogunevad inimesed, 1419 oli neid 40 000. Linnarahva vaesemad kihid ja talupojad; rõhutati majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nõuti võrdsust armulaual, Kristuse Pühakuks!!!; paastu ja kirikupühade kaotamist; luksuse ja toreduse kaotamist kirikust (ka kirikute lammutamist). Nn radikaalsed. HUSSIITIDE SÕJAD 4 · 1420
vaimulikele) ja saklsate võimu piiramist Tsehhist. 1433 jõudsid kariklased sakslastega kokkuleppele ja reetsid taboriidid Hussiitide sõjad (30. juuli 1419-1437)30. juulil 1419 viskasid taboriidid J. Zelivsky juhtimisel, aknast välja Praha linnanõunikud. Algas Praha ülestõus mõne aja pärast oli kogu linn taboriitide võimu all.1420 kindlustasid hussiidid end Tsehhi lõuna ja kirdeosas ja rajasid sinna taboriitide keskuse Tabori linna. Juulis 1420 andsid hussiidid välja oma ühised nõudmised nn. 4 Praha artiklit, lisaks andsid taboriidid välja oma nõudmised nn. 12 Praha artiklit. 1420 tungisid Saksa-Rooma keisri (ka Tsehhi kuningas) Sigismundi väed Tsehhi. Hussiitide vägesid asus juhtima Jan Zizka, kes kasutas kaitsetegevuses kergesuurtükke ja vankerkindlustusi. Vitkovi mäe lahing 14. juuli 1420 hussiitide võit Vysehradi kõrgendike lahing 1. november 1420 hussiitide võit. 1421 1
kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tsehhis rahutaotluse. Baseli kirikukogu algatusel leppis Sigismund kariklastega. Taboriitide vägi sai 1434 Lipany lahingus kariklaste ja katoliiklaste ühendatud väelt hävitavalt lüüa. Vähesed taboriitide salgad jätkasid võitlust 1437. aastani. Tabori linn alistus alles1452. Hussiidi sõjad hoogustasid feodalismivastast liikumist kogu Euroopas. Tsehhimaa kuningad 15. sajandil 1437 läks Tsehhi troon Luxemburgide käest ära. 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa- Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn, oli
mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tsehhis rahutaotluse. Baseli kirikukogu algatusel leppis Sigismund kariklastega. Taboriitide vägi sai 1434 Lipany lahingus kariklaste ja katoliiklaste ühendatud väelt hävitavalt lüüa. Vähesed taboriitide salgad jätkasid võitlust 1437. aastani. Tabori linn alistus alles1452. Hussiidi sõjad hoogustasid feodalismivastast liikumist kogu Euroopas. Tsehhimaa kuningad 15. sajandil 1437 läks Tsehhi troon Luxemburgide käest ära. 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade
annaabi.ee 
