1. ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega (sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks...
Enamik teadlasi on seda meelt, et atmosfääri CO2-sisalduse stabiliseerimiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks tuleks selle heidet kogu maailmas vähendada enam kui 50%. Esimene samm selles suunas oli 1997.aastal vastu võetud Kyoto protokoll, mille kohaselt heide tuleb 2012. aastaks vähendada allapoole 1990.aasta taset. Vähendada saab kolmesuguste meetmetega: energiakasutuse tõhustamine ja energiavajaduse vähendamine; taastuvenergiaallikate (nt tuul ja päikeseenergia) kasutamine; lenduva CO2 pidev kinnipüüdmine ja ladustamine. 7 Alla Rajur Tööohutus Üha selgemaks saab, et energiakasutuse tõhustamise ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuga ei suudeta heidet ikkagi vajalikul määral vähendada. Ülemaailmsete
Sissejuhatus Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Kui inimesed kasutaksid ümbritsevat energiat keskkonna säästlikumalt, jätkuks ressursse ka kauemaks. Alternatiivseks energia ressursiks on taastuva energia (nt päikeseenergia) kasutamine. Kuid milleks saab taastuvenergiat kasutada? Mida hõlmab otseselt või kaudselt päikesekiirgust vahendavate taastuvenergiaallikate kasutamine? Taastumatud ja taastuvad energiaressursid Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Nende hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on geoloogilises minevikus tekkinud biomass, mis on muundunud vormi, mida saab kütusena kasutada. Taastumatute energiaressursside hulka
gaasidelt. Põhjused tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus. Tagajärjed taimed ja loomad ei suuda kohastuda, muutuvad liikide levilad, aeglaselt levivaid liike võib tabada häving, tundra ja taigametsa pindalade vähenemine, kõrbete laienemine, üleujutused, tormid, muud katastroofid, liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat, taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa
gaasidelt. Põhjused tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus. Tagajärjed taimed ja loomad ei suuda kohastuda, muutuvad liikide levilad, aeglaselt levivaid liike võib tabada häving, tundra ja taigametsa pindalade vähenemine, kõrbete laienemine, üleujutused, tormid, muud katastroofid, liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat, taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus,
Samuti on tähtis põhimõte traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Eesti jaoks on see väga tähtis põhimõte, sest traditsioonilise looduskaitse säilimine ja arendamine on olnud üheks kandvaks teljeks, mis on meie inimeste eneseteadvust säilitanud läbi aegade. Fossiilkütuste tarbimise vähendamise põhimõtte järgimist soodustab energiasääst ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, kütuse kasutamist reguleerivad energiamaksud. Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea. Tuleb võtta kasutusele tooteid, mida saab kergesti parandada, lahti monteerida ja taaskasutada. Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. x Tallinna Ülikool 1.1.1.Eesti säästlikkus Eesti on suhteliselt madala kaupade ja teenuste tarbimisega riik
küntakse kohemaid sisse. Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Kuidas minna edasi? Põllumaade heatasemelise viljakuse säilitamiseks tuleks kasutada väetisi normaalkogustes, et ei kurnataks ära maad, ei muutuks veereziim ja ei saaks kahjustada putukad. Elektri tarbimist saaks alati vähendada, et kokku hoida leibkondade raha, aga samas ka vähendada elektrienergiale kuluva töö ja tooraine hulka. Üks hea variant energia saamiseks on näiteks taastuvenergiaallikate kasutamine. Praegu on ühel külaelanikul plaan paigaldada küla lähedale, Järsile, tuulegeneraator. Päikesepaneel oleks samuti kasulik, kuid meie pilvise ilma juures on tuulegeneraator suurema kasuteguriga. Ühistransport ei ole kõige tihedama graafikuga, aga ma ei leia, et seda oleks vaja tihedamaks muuta. Kuigi ühistranspordi kasutamine aitab vähendada keskkonna saastumist, ei ole bussiga reisijate hulk kuigi suur. Veeressursside ja karstinähtuse kaitsmisega juba tegeletakse.
nende eest hind tõuseb), inimeste arvu suutma aastal 2020 toota jätkuv kasvust( energia tarbimise kasv 1 25% elektrise inimese kohta). Põhjus selles, et taastuvenergiaallikate harimiskõlbulik maapind moodustab baasil). On vähem elektri maismaa pindalast suhteliselt väikese osa kasutada. Võimalus ja ilma naftakeemia produktideta nagu kasutada tuuleenergiat ning
varale. Ühtlasi tuleks uuesti üle vaadata ka looduskeskkonnale avaldatav mõju. 2.2 Eesti regulatsioon ja regulatsiooni asjakohasus Eestis peetakse keskkonnaõiguse valdkonda kuuluvateks kõiki nö klassikalisi teemasid: keskkonnajärelevalvet, keskkonnaseiret ja keskkonnavastutust, looduskaitset ja veekaitset, ohtlike ainete regulatsiooni jm. Eestis kuulub suurel määral keskkonnaõiguse valdkonda ka ressursside (maapõue ja taastuvenergiaallikate) kasutus. Planeerimisõigus ei ole kuulu täielikult keskkonnaõiguse valdkonda, ent on sellega tugevalt seotud. Kogu Eesti keskkonnaõigus on väga tugevalt mõjutatud Euroopa Liidu õigusest, mille regulatsioon on mõnedes valdkondades ülimalt põhjalik.11 10 Veinla, H. Ettevaatusprintsiip keskkonnaalaste õiguste kontekstis. Juridica, 2002. 11 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://k6k
Euroopa Ülemkogu võttis 2007. aasta märtsis vastu Euroopa Liidu Energiapoliitika tegevuskava 2007-2009 (edaspidi EL Energiapoliitika), mille eesmärkideks on: tõsta energia varustuskindlust; tagada Euroopa konkurentsivõimeline ja taskukohane energia; soodustada keskkonna jätkusuutlikkust ja võidelda kliimamuutustega. Energiapoliitika tegevuskavas nimetatud eesmärkide tagamiseks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonikad sihtväärtused energia efektiivsuse, taastuvenergiaallikate ja biokütuste kasutusele, sealhulgas keskkonnasõbraliku süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise kohta aastaks 2020: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra võrreldes baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%); 6 tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest (2005. aastal oli EL keskmiseks osakaaluks 8,5%);
Kuidas aitavad plastmassid naftat säästa, kui neid toodetakse naftast? Kas pole mitte tegemist vasturääkivusega? Fakt on see, et plastmasside kasutusega pakendamises, kergekaaluliste autode valmistamises ning majade soojustamises säästetakse nii palju energiat, et nende tootmine naftast tasub end kuhjaga ära. Lisaks sellele on plastmasside tootmiseks vaja väga vähe toormaterjali, kõigest 4% maailmas aastas tarbitavast naftast. Ka taastuvenergiaallikate roll naftavarude optimaalsemas kasutamises hakkab mängima väga olulist rolli. Euroopa Liit on seadnud sihiks toota aastaks 2020 20% energiast taastuvatest energiaallikatest. See tähendab omakorda seda, et valitsused peavad leidma võimalusi, suurendamaks selliste tehnoloogiate arendamist, mis töötavad tuule-, vee-, ja päikeseenergial. Kuna plastmasside näol on põhimõtteliselt tegemist tahke naftaga, on neid kasutusaja lõpus võimalik tarvitada energiaallikana
võrreldes märkimisväärselt suur. Koguemissioon ulatus 1996. aastal 18,5 miljoni tonnini. Kyotos kokkulepitud emissioonide vähendamisprotsendiga tuleb Eesti siiski toime, peamiselt küll üldise majandusliku languse ja elektriekspordi märgatava vähenemise tõttu 90ndate alguses. Kaugemas perspektiivis tuleb aga paratamatult kavandada energia tootmise ja efektiivsema kasutamise uusi lahendusi. Eesti jaoks on oluline taastuvenergiaallikate (tuul, vesi ja biomass) osatähtsuse pidev suurendamine. Puidu-, vee- ja tuuleenergia suurem kasutamine lokaalses energiavarustuses vähendaks poliitilist sõltuvust sisseveetavatest kütustest ja tasakaalustaks välismajandusbilanssi, suurendaks tööhõivet maal, hoiaks kokku fossiilseid kütuseid. Tänu sellele väheneb süsihappegaasi heide atmosfääri, välditakse fossiilsetes kütustes sisalduva väävli ja
annaabi.ee 
