Aga see oleks hea energiamajanduse tõhustamiseks 6. Läti energiasõltuvus 2005. aastal oli ligi 65% (Eestil ligi 29%). Läti suur energiasõltuvus tuleneb peamiselt imporditavast elektrienergiast, mis moodustab elektri nõudlusest 2040% (Eesti hoopis ekspordib 1020% oma elektritoodangust). Imporditava elektri osakaal sõltub suuresti Daugava jõel asuva hüdrojaamade kaskaadi elektritoodangust, seesama jaam tõstab väga kõrgeks ka Läti taastuvelektri osakaalu elektritootmises: mõnel aastal võib see osakaal ületada 70% (Eestis umbes 2% piires). Selle näitajaga on Läti Euroopa Liidus esimeste hulgas. Samuti muudab see hüdrojaam elektritootmise äärmiselt paindlikuks: hüdrojaama koormust on võimalik väga kiiresti muuta vastavalt nõudlusele muutustele. Energiaalast statistikat leiad https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ www.iea.org/index.asp www.ela.doe.gov/ www.worldcoal.org/index.asp
tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud lindude arvuga. Üks uuring väidab, et migreeruvad linnud kohanevad muutustega ning hoiduvad seega tuuleparkidesse lendamast. Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud - 2004 aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala jooksul kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini. Tuulenergia Eestis Eesti Energia peamine huvi on kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Eraldi väärib arutlust muidugi teema kas riigimonopol üldse peaks oma rahvast koorides mingit kasumit teenima. Eesti Energia pärsib selgelt tuuleenergia arengut ning osadel puhkudel ei ole tootjale nõus isegi elektri eest täishinda maksma , tuues aluseks, et Eesti Energia ostab taastuvelektrit
võtta kasutusele tootmisest kõrvale jäetud maad tehniliste kultuuride kasvatamiseks (Eesti säästva arengu riiklik strateegia. 2005). Tootjaid doteeritakse PRIA vahendusel läbi erinevate projektide. Eesti on viimasel ajal sõlminud mitmeid kasulikke projekte. Näiteks 2007. aastal käiku lastud Estlinki merekaabel, mis ühendab Balti riikide elektriturud Põhjamaade elektriturgudega. Rajamisel on mitmed uued taastuvelektri- ja koostootmisjaamad, mis suurendavad oluliselt Eesti energiasüsteemi efektiivsust (Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020. 2010). Eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevase põlvkonna huve kahjustamata. Ka see eesmärk ühtib säästva arengu ideega. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel on säästva arengu ideede üks põhiprintsiipe (Eesti 21
Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. Tuuleenergia tootmine Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Esimene tuulepark Virtsus: Teine tuulepark Virtsus:
öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Tuulenergia Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Wind power http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html http://www.epl.ee/artikkel/354522 http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia
kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. 5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivne energia on saadud taastuvatest energiaressurssidest, nagu päike, tuul, vesi, jne. Taastuvelektri puhul saame hoiduda suurtest keskkonnamaksudest, kuid majandusarvutused näitavad samal ajal, et sel moel toodetud elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Muidugi saastavad ka sellised ettevõtted nagu IMG Energy OÜ, kuid see firma rikub loodust oluliselt
tõsta HEJde koguvõimsus 9...10 MWni ja nende kogutoodang keskmiselt 45...55 GWhni aastas, mis moodustaks 2010.a. Eesti tarbimisest 0,60,9%. Soodsate ilmastikutingimuste korral võivad HEJ toota energiat kuni kaks korda rohkem. Venemaaga suhete positiivse arengu korral võib siia lisanduda Narva jõe energeetiline ressurss 40...60 MW ulatuses aastatoodanguga 200...300 GWh. 2010. aastal moodustaks see Eesti tarbimisest 2,85,0%. Seega saaks veerohkel aastal põhimõtteliselt katta kogu taastuvelektri tootmise kohustuse hüdrojaamadega, laiendades samas oluliselt tuulegeneraatorite kasutamisvõimalusi. Piiravateks teguriteks võivad osutuda keskkonnakaitse (eelkõige kalakaitse) nõuded. Hüdroelektrienergia osakaalu tõstmisega seotud investeeringud elektrisüsteemi arendamiseks on suhteliselt väikesed ega oma praktilist mõju elektri hinnale. Muus osas (soodushinnaga ostukohustus, maksusoodustused, subsiidiumid jms) on mõjud analoogilised teiste
Riik on astunud olulisi samme, et ettevõtjaid antud valdkonnas toetada. Buumi ajal lisati elektrihinnale taastuvenergia tasu, mille eesmärgiks on toetada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise reziimil elektrienergia tootmist Eestis. Lisaks lihtsustati seadusandlust, et ka väiksematel tuuleparkidel oleks võimalik oma energiat põhivõrgu kaudu edastada. Avatud elektriturule üleminek on järjekordne samm energeetika mitmekesistamiseks. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis eelkõige tänu taastuvenergia tasule jõudis näitaja 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7% juurde. Tuuleenergia kasutuselevõtu kiiruse mõistmiseks on abistavaks materjaliks peatüki lõppu lisatud ka joonis 3. (Ibid.) Tänasel hetkel moodustab taastuvenergia tasu suurus ligi 10,3% elektriarvest ning valitsus on mõistnud, et selline tegevus mitte üksnes ei aidanud kaasa ettevõtjate
muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG Eesti elektrisektoris on toimunud viimasel kümnendil suured muutused: valminud on merekaabel Estlink, edukalt on töösse rakendatud uued keevkihtkatlad Narva Elektrijaamades, käivitunud on EL heitmekaubandus, kiiresti on arenema hakanud taastuvelektri tootmine, päevakorda on tõusnud maagaasi varustuskindlus ning sellest tulenevalt riikide energiajulgeolek. Eesti elektrisüsteemis tervikuna on oluliselt vähenenud elektrienergia kaod, oluliselt on suurenenud elektri eksport. 3 1.1.Põlevkivi Eesti pikaaegseks ja vaieldamatult peamiseks energiaallikaks on olnud põlevkivist toodetud elektrienergia
Lisaks Narva jõele on tuuakse esile mõned täiendavad hüdroelektrijaamad: Kreenholmi HEJ (Narva jõgi), Sindi HEJ (Pärnu jõgi), Tori HEJ (Pärnu jõgi), Levi HEJ (Pärnu jõgi) ja Jändja HEJ (Pärnu jõgi). Väikeste jaamade umbkaudne tasuvusaeg on 20 aastat, samas tööiga on 30 aastat pikem. Nende taastamine on vajalik ka selleks, et Eestil oleks lisaks tuuleparkidele ka võimalikult palju stabiilse tootlikkusega taastuvelektri võimsusi. Olulisima osa pakutavate hüdroelektrijaamade toodangust (90%) annab Kreenholmi HEJ, mis baseerub Eesti pool piiri Narva veehoidlast Kreenholmini rajataval rõhutunnelil. See idee on pärit Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõttest (teemat on uurinud endine taastuvenergia Ettevõtte direktor Raimo Pirksaar). Juhul, kui jaama rajamine siiski osutub vajalikuks, oleks jaama maksumuseks 30 milj.EUR dots. Raesaare minimaalse väikehüdrojaama MW erimaksumuse järgi arvutades.
Narvas, põlevkivist. 12.Ligikaudu kui palju elektrienergiat aastas Eestis toodetakse ning kui palju protsentuaalselt sellest moodustab lõpptarbimine, elektrijaamade omatarve, eksport ning võrgukaod. 10000GWh. 10 % omatarve. 20% eksport. 10% kadu. 70 % lõpptarbimine. (10% import) 13.Kui suur osakaal elektrienergia tootmises on taastuvatel energiaallikatel ning millest see elekter toodetakse? Milliseks kujunev taastuvelektri toodang lähimatel aastatel. Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks? 2,3% (2008 aasta seisuga).Toodetakse: puit, biogaas, hüdroenergia, tuuleenergiaEL'iga liitumiselt võeti kohustus 2010ks aastaks taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalusk 5,1% kogutarbimisest. 14.Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb? Maksab u. 1,5 kr/kWh
Kuigi Eesti ekspordib elektrit endiselt suures koguses, vähenes elektrienergia eksport 2011. aastaga võrreldes kokku ligi 6%. Eestis tarbiti mullu 8,7% rohkem elektrit kui 2011. aastal, kogutarbimine oli 7,8 TWh. Elektritarbimise kasvu peamine põhjus oli majanduse elavnemine ja talveperioodi keskmisest madalam õhutemperatuur. Viimasel aastakümnel on jõudsalt kasvanud taastuvatest allikatest elektri tootmine. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7%. Puidultöötavate koostootmisjaamade töölerakendamine on kasvatanud biomassist toodetud elektri osatähtsust kahe kolmandikuni kogu taastuv- elektri toodangust. Aasta-aastalt on suurenenud ka tuule- ja vee-energia tootmine. 2012. aastal kasvas nii tuule- kui ka vee-energia toodang 2011. aastaga võrreldes rohkem kui 30%. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on mõnevõrra
sekkumise kliimasüsteemi o Kyoto protokoll: eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid (süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid, väävelheksafluoriid) roheline investeerimisskeem: katlamajade ja soojatrasside meede kortermajade soojustamine taastuvelektri osakaalu suurendamine bussid doteeritud maakonnaliinidele energiasääst tööstuses energiasääst riigi sektori hoonetes energiasääst kohaliku omavalitsuse hoonetes elektriautod sotsiaaltöötajatele elektriautode laadimisvõrk ja elektriautode ostutoetus keskkonnasõbralikud trammid
toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Näiteks on Eesti CO2 kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist rahastatavad toetused, mis on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, soodustanud bioenergia kasutamist. Oluline roll on 2007. aastal elektrituruseadusega kehtestatud toetusskeemil. Enim mõjutas taastuvelektri toodangu kasvu viimastel aastatel hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade töölerakendamine. Kogu energia osas oli 2010. aastal taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 24,3%. Euroopa riikide võrdluses on Eestis toimunud kõige suurem taastuvenergia osakaalu kasv (16,1 protsendilt 2006. aastal 24,3 protsendini 2010. aastal). Järgnevad Rumeenia, Taani, Rootsi ja Hispaania. Suurim taastuvate energiaallikate potentsiaal asub biomassi sektoris, lisaks on head perspektiivid
Läti oli 2010. a mahult neljas saematerjali ekspordi sihtriik, sinna eksporditi 68 000 m3. Saematerjali import Venemaalt 2010. a oli 370 000 m3, mis moodustas 58% koguimpordist 642 000 m3. Lätist imporditi 103 000 m3 ja Soomest 59 000 m3. Puidu kasutamine energeetikas Taustainfo Euroopa Parlamendi ja Nõukogu taastuvenergia direktiiv (2009/28/EÜ) seab eesmärgiks, et aastaks 2020 peab Eestis taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest suurenema 25%-ni ja taastuvelektri osakaal 15%-ni. Elektri- ja soojuse koostootmine peab jõudma 20%-ni. Euroopa Liidu eesmärgid võeti aluseks Eesti "Energiamajanduse riiklikus arengukava aastani 2020" ja "Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013" väljatöötamisel. Ka Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 rõhutab puidu energiaallikana kasutamise tähtsust, sest see aitab leevendada kliimamuutusi, asendada
annaabi.ee 
