Servaefekt selgeid piire koosluste vahel looduses enamasti ei ole või on neid võimatu eristada. Ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist, nn servaefekt. Koosluste üleminekute iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid kontiinum ehk pidevus ja diskreetsus ehk katkendlikkus. Taastumised e demutatsioonid toimuvad juhul kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. Suktessioon e koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uued koosluse kujunemiseni
suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid. Suktessioon e. koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada. Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Konsumendid – tarbijad Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb. Produtsendid – tootjad. Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. (4 taset)
ÖKOAMPLITUUD teatud k keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Troof toidumõisted Autotroof isetoituja (taim) Koosluste ökoloogia Kooslus - kõik elusorganismid, kes elvad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia uurib populatsioonide omevahelisi suhteid Ökoton - kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist nn servaefekt Taastumised e. Demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Suktessioon e. Koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujundamisega ning viivad uues koosluse kujunemiseni. Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. Lõppkooslus, mis välja kujuneb. Popultasiooniökoloogia
tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad
tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosa või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni.
(Neutralismi graafikud) Samasuguste ökoloogiliste tingimustega liigid ei saa püsivalt koos eksisteerida, üks tõrjub teised paratamatult välja. Genofond kaitseb ühe liiigi kõikide geenide kogum. Taimede poolest on dominant see, keda on kõige rohkem. Loomade puhul toiduahelas tähtsaim. Ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema element ja on sellepärast mitmekesisem või ligiirikkam kui kumbki neist, nn servaefekt. Taastumised ehk demutatsioonid - toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Suktessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutmine sadada kuni tuhandete aaastate jooksul, on seotud koosluse struktuuri ja kooseisu pöördumatu Kliimakskooslus Kuidas hundid muutsid jõgesid? Nad andsid paljudele loomadele elu. Nad tapsid põtru. Need kohad kus hundid elasid, hakkasid elama, tuli palju erinevadi loomi
põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kihistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms Koosluste taastumine e demutatsioon Taastumised e demutatsioonid – toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. NÄITEKS: veereostus, inimesed korrastavad veekogu ja selle lähiümbrust. Kui see on juba mõnda aega puhas olnud, siis hakkavad veekogu ümbrusesse uuesti taimed kasvama, samuti taastuvad taimed vees kui kaldal. Kliimakskooslus
· Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) · Tarbijad e konsumendid surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi · Lagundajad e destruendid kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened.
süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni.
süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni.
süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: • Liigiline mitmekesisus • Struktuurne mitmekesisus – suuruseline – funktsionaalne – ajaline • Geneetiline mitmekesisus • Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. • Suktessioon e. koosluste vahetus –ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni.
o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal. Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele. Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub
. -aastaajalised e. sesoonsed muutused – väljenduvad koosluse aastarütmis st. teatud faaside kordumises igal aastal. Kooslusse kuuluvate liikide mõningate fenofaaside kokkulangemine tingib erinimeliste kooslusefaaside – aspektide – korrapärase vaheldumise aasta jooksul -eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu. -taastumised e. demutatsioonid – kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab koosluses looduslik taastumine. Suktsessioonid, kliimaks ja selle tunnused Vahetused (suktsessioonid) on muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. -autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes
Ajalised muutused · kooslusesisesed muutused enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. vahetus e. suktsessioon · Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni · arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele · Kliimaks suktsesiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna Kooslusi ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur)
annaabi.ee 
