turvalisus Saksa tagalas. Hiljem kasutati neid pataljone Vene armee vastu. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuna sakslaste poliitika oli tekitanud eestlastes suurt pettumust ja pahameelt, oli vabatahtlikke vähe. Siis alustati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui punaarmee lähenes Eestile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamalt, sest ei tahetud, et taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Armee, kuhu läksid mehed, kes olid valmis võitlema Eesti eest, läksid Soome armeesse. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal. Soome põgeneti 1943. aastal, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Umbes 4000 inimest põgenes sinna. Seal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku
seda hakati looma idapataljone, mille eesmärk oli kindlustada turvalisus Saksa tagalas. Hiljem kasutati neid pataljone Vene armee vastu. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS- leegionisse. Kuna sakslaste poliitika oli tekitanud eestlastes suurt pettumust ja pahameelt, oli vabatahtlikke vähe. Siis alustati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui punaarmee lähenes Eestile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamalt, sest ei tahetud, et taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, ühinesid soomlastega Soome armees. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Soome põgeneti 1943. aastal, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Umbes 4000 inimest põgenes sinna
kasutada sõja algperioodil vabatahtlikke ning nad ei lubanud luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi. Kiita ei olnud ka sõdurite omavahelised läbisaamised, kuid eeskujulike saavutuste pärast kriitilistel lahingulõikudel, hakati siiski eestlasi hindama. Võitlus idarindel toimus Eesti rahva vabaduse eest. Selle tõestuseks saatis prof. J.Uluots saksa sõjajõudude juhatusele märgukirja, kus rõhutas, et eestlased on selles sõjas erapooletud ja sõdivad vaid oma maa nimel, et taastataks Eesti Vabariigi õigused. Üsna pea sai aga selgeks, et Saksamaa ei taha taastada Eesti iseseisvust vaid asendada NSV Liidu okupatsiooni natsliku okupatsiooniga. Nii asendus eestlaste vabatahtlik värbamine sundmobilisatsiooniga, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes pahameelt ja vähesed soovisid minna võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna sõjaõnn aga pöördus ja Eestile lähenesid taas kommunistlikud vallutajad, tõi see kaasa ohu, et Eesti pinnal taastatakse taas Nõukogude
Pärast F. Bergi surma müüdi pärijate poolt korraldatud oksjonil 1939. a. suurem osa lossi mööblist, raamatukogust ja majakraamist. Laastavalt mõjusid ka sõjasündmused, rüüstamised ning lossi valdajate ( aretuspunkt, ülikool, turisminõukogu) sagedane vahetus. Lossist on kadunud esialgne mööbel, skulptuurid, peeglid, maalid, jahitrofeede kogu. Purustatud oli osa aknaid, uksi, katust. Seepärast ei suudetud täita L. Gensi soovitusi, et Sangaste lossi interjöör taastataks tema endisel kujul. Pealegi tehti Tartu Plastmasstoodete Katsetehasele 1968. a. ülesandeks muuta Sangaste loss kasutamiskõlblikuks võimalikult lühikese ajaga ja kohendada ruumid pioneerilaagri otstarbeks. See gigantne töö tehtigi tehase ehitustööde juhataja Erich Tammisaare juhtimisel. E. Tammissaar suri ootamatult tööülesannete täitmisel. Tema mälestuseks on lossi fuajeesse paigutatud mustast graniidist mälestustahvel tekstiga: ,,Sangaste loss restaureeriti a
Mazarin ja fronde · 1643 suri Louis XIII, troonile sai Louis XIV · 4-aastase Louis XIV regendiks sai tema ema Austria Anna · Tegelik valitseja ema armuke Jules Mazarin · Fronde võimude vastu tegutsemine o Esimesel etapil püüdis võimu võtta Pariisi parlament o Teisel etapil moodustas printside fonde mäss absolutismi ja Mazarini vastu · Mazarin nõudis: o Et taastataks parlamendi vana õigus arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta o Taotles õiguskorda ja vahistamise keelamist (kui 24 tunni jooksul süüdistust ei esitata) · Pariisi puhkes ülestõus Absolutism Louis XIV ja Louis XVI valitsusajal · 1661 hakkas Louis XIV valitsema abolutistlikult o Rõhutas monarhi jumalikku päritolu o ,,Riik see olen Mina" o Pidas laastavaid sõdu
ajal puudu sisemisest toetusest. · Mussolinil puudus tugev sõjaväeline liitüksus nagu oli Hitleri Waffen-SS ja tema luureteenistus oli lünklik. Kõik algas sellest, kui Mussolini 1943. aasta vallandas enamuse Fasistliku Partei kõrgematest võimukandjatest. See ajas parteis sisemisele võimuvõitlusele ning 1943. aasta Fasistliku Suurnõukogu istungil heideti Mussolinile ette oskamatut sõjategevust ning nõuti, et riigi seaduslikud organid taastataks ja Mussolini lahkuks kohalt. Toimus hääletus ning ettepanek läks läbi 19 häälega seitsme vastu. Järgmisel päeval vabastas kuningas Vittorio Emanuele Mussolini ametist ning ta toimetati Gran Sasso vanglasse. 9 Lee, 2002, lk 213 20 Hitler oli Mussolini tagandamisest rabatud ja saatis talle oma abi, tänu millele õnnestus 12. septembril Mussolinil vanglast põgeneda
valitud presidendi, Jean-Bertrand Aristide. Aristide põgenes Ühendriikidesse, 1993 aastal üritasid paljud Haitist talle järgneda aga neist üle poole saadeti USA rannavalve poolt tagasi. Kuigi Clinton oli varem Bushi sellise teguviisi eest kritiseerinud, jätkas ta ise seda poliitikat, kuna kartis, et see julgustab paljusid sama teed valima ja seeläbi aeglustab maa demokratiseerimist. 1994 nõudis Clinton avalikult, et Haitil taastataks demokraatlik kord. Kongress oli ameerika interventsiooni vastu, siiski saadeti suur väekontingent septembris 1994 riiki. Aga just enne kui sõdurid jõudsid Haitile saadeti delegatsioon Carteri juhtimisel, et püüda Cedras alistuma sundida, see õnnestus. Demokraatlik kord taastati aga tingimusega, et Haiti võtab omaks USA toetatud presidendikandidaadi majanduspoliitika. Lähis-Ida Clinton oli sügavalt seotud Lähis-Ida rahuprotsessis. Clinton üritas saavutada rahu iisraeli ja
- Charles II oli absolutismi ja kat. kiriku pooldaja, kes tahtis valitseda ilma parlamendita. Väispoliitika: - II Inglismaa ja Hollandi meresõda (1665-67). Inglismaa saab endale uus Uus-Amsterdami (New York). Sõja tulemus ei rahulda CII, kes sõlmib 1670 Doveri Salaleping Prantsusmaa kuninga Louis XiV-ga: 1. CII lubab toetada Prantsusmaa sõda Hollandi vastu (algas 1672) 2. Lubas Prantslastele, et suhtub pooldavalt sellesse,et Inglismaal taastataks kat. riigiusk 3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) ei pea paluma parlamendilt. - Leping tuli avalikuks - III Hollandi vastane (1672-74) on Inglismaal äärmiselt ebapopulaarne - 1673 Test ACT-Seadus: keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kehtis kuni 1829) sihitud troonipärija vastu. - Habeas Corpus ACT-Seadus: Keelas jälle omavolilised vahistamised ja tagas isikuvabadused - Probleem: Charles II oli ametlikult lastetu.
Saksa plaan hakkab teostuma Ida-Euroopas 1917-18 kui Saksamaa okupeerib / saab oma mõjusfääri EM alad (Kordub II MS ajal). Prantsusmaa Esialgu piiratud: Saksamaa rünnaku peatamine ja võimaluse korral Elsass- Lothringi tagasivallutamine. Liitlaste toetusel eesmärgid kasvavad E-L vallutamine ja Saksamaa nõrgendamine (muuhulgas Saari-kivisöeregiooni annekteerimine, Prantsusmaa idapiiri muutmine). Idas: Mõjuka Poola riigi loomine. 1918 fantaasia: Saksamaa aladel taastataks 1648a killustatus. Suurbritannia Esialgu Saksamaa agressiooni tõrjumine ja Belgia suveräänsuse taastamine. 1916: Saksamaa laevastiku hävitamine ja Saksamaa ja selle liitlaste kolooniate jagamine. Suurbritannia ei soovi muuta Mandri-Euroopa kehtivaid piire. (Nõustub E-L tagastamisega alles 1918). Venemaa Türgi väinade kättesaamine. Slaavlaste õiguste garanteerimine (Serbia vabastamine, Böömimaa iseseisvus). Poolakatele lubati autonoomiat (1914). Austria-Ungari Serbia löömine.
Pariisis (Louis XVI oli muutunud revolutsiooni pantvangiks). Juunis 1791 üritasid kuningas Louis XVI ja tema abikaasa Marie Antoinette põgeneda, kuid tabati ja toimetati Pariisi. See halvendas suhteid emigrantide ja teiste Euroopa suurriikidega. Augustis 1791 avaldasid Austria keiser Leopold II ja Preisi kuningas Friedrich Wilhelm Pillnitzi deklaratsiooni, kus nõudsid konsultatsioone kuninga staatuse üle ja nõudsid, et taastataks kuninga õigused. Oktoobris 1791 asendati Rahvuskogu uue konstitutsiooni kohaselt Seadusandliku Koguga, mis nõudis Austria keisrilt, et too tühistaks prantsuse rahva vastu suunatud lepingud. Keiser keeldus ja 20 aprillil 1792 kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja. 58 XII REVOTISOONILISED SÕJAD, NAPOLEONI SÕJAD JA IMPEERIUM 1. Revolutsiooniline sõda
annaabi.ee 
