Ms. Austria Ungari keisririik lakkas olemast. Austria muutus väikeseks vabariigiks, Ungari aga kuningriigiks.Kolmas riik, mis tekkis endise Austria-Ungari aladele, oli Tsehhoslovakkia vabariik, mille koosseisu läks Sudeedimaa. Sudeedi sakslaste probleem muutus 1930. aastatel Tsehhoslovakkia jaoks saatuslikuks. Selle alad läksid Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigile mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriige nime. 7. Kirjelda Saksamaa taasrelvastumist ja Itaalia ja Jaapani vallutusi. 1933. aasta algul tuli võimule Natsionaalsotsilistik Töölispartei(natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsusest tühistada "ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles' rahuleping. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidus välja. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge.1935. aastal toimus Saarimaal rahvahääletus
nõrgenenud Lääne riigid soodustasid oma põhjalikult muutunud majandustega Euroopas majanduslikku kaost. See omakorda koos 1930. aastate üleilmse majanudskriisiga soodustas diktatuuride teket kogu maailmas. Teiseks: Versaille rahulepingu alandavad tingimused muutusid Saksamaale talumatuteks ja teda aidanud bolsevistlik Venemaa ning mahitanud USA, võimaldasid Saksamaal seda lepingut rikkuda ja alustada hoogsalt taasrelvastumist. Kolmandaks: Lääne riigid, kes lootsid Saksamaa ässitada NSVLiidu kallale ja mahitasid tema agressorlikke plaane, pidid pettuma kui Hitler sõlmis salapakti Staliniga mõjusvääride jaotamise kohta. Seega olid Hitleril vabad käes uue maailmasõja alustamiseks, et saada revans I maailmasõjast. 10)Loetlege II maailmasõja põhilised tagajärjed. II maailmasõja tagajärjel hukkus üle 55 miljoni inimese, kellest enamik olid tsiviilinimesed. Sõjakahjud hõlmasid 40 riiki.
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia
hakatud juba Eestist lahkuma, kuna mujal on võimalik odavamalt hakkama saada. Inimesi on üritatud uskuma panna, et G8 otsustab ja tegutseb terve maailma huvides. USA president George W. Bush väljendab end aga selgelt, öeldes: «Mina kaitsen USA huve.» See tähendab suurtöösturite huve, kes finantseerisid tema valimiskampaaniat ja kellele ei ole meeltmööda keskkonnakaitsealane Kyoto protokoll. See tähendab ka sõjaväejuhtide ja sõjatööstuse huve, kes soovivad USA taasrelvastumist tähekilbi või biorelvade näol. Eelltoodu on paratamatult lihtsustatud kirjeldus maakeral valitsevast olukorrast, mille vastu avaldas meelt 200 000 inimest, kes esindasid kaheksatsada alternatiivset, valitsusvälist organisatsiooni tervest maailmast. Nad nõudsid maakera «suurtelt» arengumaade võlgade kustutamist, Kyoto protokolli kinnitamist, nn Tobin-Tax'i - rahvusvaheliste finantstehingute maksustamist kolmanda maailma riikide hüvanguks jpm.
kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle. Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi Jugoslaaviale, mitte Lääne - Saksamaale, aga loobus lääneriikide taasrelvastumist silmas pidades sellest mõttest. Ja täpselt nii, nagu lääneriigid tõlgendasid valesti nõukogulaste eesmärki Koreas, nii eeldas Stalin- kelle luuretalitused kandsid nagu kord ja kohus ette USA kiirest relvastumisest- ekslikult, et ameeriklastel on oma agresiivsed plaanid , mis puudutavad tema mõjusfääri Ida- Euroopas. Et tegemist on väärhinnangutega , polnud toona paraku selge ja poliitikud ning kindralid tegutsesid nii hästi , kui piiratud informatsioonile ja minevikust teada
Stalinil ega tema kohalikel esinedajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle.Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi -- Jugoslaaviale, mitte Lääne -- Saksamaale - , aga loobus lääneriigide taasrelvastumist silmas pidades sellest mõttest.Ja täpselt nii, nagu lääneriigid tõlgendasid valesti nõukogulaste eesmärki Koreas, nii eeldas Stalin -- kelle luuretalitused kandsid nagu kord ja kohus ette USA kiirest relvastumisest -- ekslikult, et ameeriklastel on oma agresiivsed plaanid , mis puudutavad tema mõjusfääri Ida -- Euroopas.Et tegemist on väärhinnangutega , polnud toona paraku selge ja poliitikud ning kindralid tegutsesid noo hästi , kui piiratud
Hiina; Itaalia vallutas Rahvasteliidu liikme Etioopia 1935 1936). 7 - Rahu tagamiseks Pariisi rahukonverentsil loodud Rahvasteliit (1920) ei suutnud agressoreid taltsutada ning riikidevahelisi kriise reguleerida. - Natsi-Saksamaa hakkas likvideerima talle Versailles rahuga peale pandud kohustusi, alustas taasrelvastumist ning võttis suuna Suur- Saksamaa loomisele ja riigi endise võimsuse taastamisele. - 1930.aastate teisest poolest kasvas võidurelvastumine, millele panustasid eriti Saksamaa ja NSVL. Rahvasteliidu poolt organiseeritud desarmeerimiskonverentsid (1932 1934) kukkusid läbi. - NSVL võttis 1930.aastate teisel poolel taas suuna endise impeeriumi taastamisele. - Eesti rahvusvahelist seisundit kahjustasid ka:
agressiivne. Maailmas tekkis mitmeid uusi konfliktikoldeid (Jaapan okupeeris Kirde-Hiina, Itaalia vallutas Etioopia 1935 1936). Rahu tagamiseks Pariisi rahukonverentsil loodud Rahvasteliit (1920) ei suutnud agressoreid taltsutada ning riikidevahelisi kriise reguleerida. Natsi-Saksamaa hakkas likvideerima talle Versailles`i rahuga peale pandud kohustusi, alustas taasrelvastumist ning võttis suuna Suur-Saksamaa loomisele ja riigi endise võimsuse taastamisele. 1930.aastate teisest poolest kasvas võidurelvastumine, millele panustasid eriti Saksamaa ja NSVL. Rahvasteliidu poolt organiseeritud desarmeerimiskonverentsid (1932 1934) kukkusid läbi. NSVL võttis 1930.aastate teisel poolel taas suuna endise impeeriumi taastamisele. Eesti rahvusvahelist seisundit kahjustasid ka autoritaarse diktatuuri kehtestamine
Maailmas tekkis mitmeid uusi konfliktikoldeid (Jaapan okupeeris Kirde-Hiina, Itaalia vallutas Etioopia 1935 1936). Rahu tagamiseks Pariisi rahukonverentsil loodud Rahvasteliit (1920) ei suutnud agressoreid taltsutada ning riikidevahelisi kriise reguleerida. Natsi-Saksamaa hakkas likvideerima talle Versailles`i rahuga peale pandud kohustusi, alustas taasrelvastumist ning võttis suuna Suur-Saksamaa loomisele ja riigi endise võimsuse taastamisele. 1930.aastate teisest poolest kasvas võidurelvastumine, millele panustasid eriti Saksamaa ja NSVL. Rahvasteliidu poolt organiseeritud desarmeerimiskonverentsid (1932 1934) kukkusid läbi. NSVL võttis 1930.aastate teisel poolel taas suuna endise impeeriumi taastamisele. Eesti rahvusvahelist seisundit
Ühisassamblee tagas demokraatliku sisendi kõikidesse ESTÜ otsustusprotsessidesse. Polnud efektiivne, liikmed määrati riikide parlamentide poolt. Ülesanne tsensuurida kõrgete võimude tööd, kuid jäi nõuandvaks. Kohus eesmärk lahendada institutsioonide ja riikide vahelisi konflikte. Kaitseühendus vastukaaluks NSVL pealetungi kasvule. Oli vaja, et kõik Lääneriigid oma jõud tugevdaksid. Kardeti Saksamaa taasrelvastumist. Lääne-Saksamaa astus NATOsse, ühendus muutus tähtsusetuks. Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega
Raadio 1924 anti eetrisse esimene eesti raadiosaade. 1926 alustati igapäevaste programmiga. Teater Paul Pinna Vivi Laid Film Esimene helifilm “Kuldämblik” Mängufilmide tootmine lõpetati. Toodeti dokumentaalfilme. Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel Alfred Neuland (1olümpiavõitja) Kristjan Palusalu (maadlus) Paul Keres (male) Eluolu II MAAILMASÕJA EELUGU JA ALGUS 28.nov 1935- SM alustab taasrelvastumist 1935 - Inglise-Saksa mereväeleping 1935 - Berliin-Rooma telg 1936 - Kominterni vastane pakt 1935 Saarimaa taasühendamine 1936 Reini relvavaba tsoon 1936 viidi sinna Saksa relvajõud. Hispaania kodusõda 1936-1939 Vabariiklased Rahvuslased Mässulisi rahvuslasi toetasid: Saksamaa ja Itaalia. Vabariiklasi toetas NSV LIIT. Franco memorial Anšluss
maatasa jne). Seega oli koostöö vajalik, et hoiduda uuest sõjast, tagada julgeolek ning heaolu. Majanduslik ja poliitiline integratsioon olid omavahel läbipõimunud. Loomine keset kaost: · II MS tulemusena: Euroopa oli kaotanud oma senise juhtiva positsiooni Eur oli jagatud huvisfäärideks: USA vs NL jagunemine Lääne- ja Ida-Euroopaks Euroopa oli majanduslikult nõrk kommunism kogus populaarsust (Itaalia, Prantsusmaa, Belgia) kardeti Saksamaa taasrelvastumist => majanduslik ja poliitiline integratsioon oli teineteisega läbipõimunud Neli koostöö tekkimise seletusviisi: 1) Integratsiooni sügavad juured ühised väärtused, ajalugu, majanduslik pool 2) 1945 aastate järgsed muutunud olud, II ms mõjud a. Poliitilised faktorid i. Võistlev natsionalism - äärmuslik rahvuslus viib sõjani 2 ii
annaabi.ee 
