Võib juhtuda ka et elusolend sünnib tagasi oma vastandina. Kaks asja võivad muutuda üksteiseks. Nii ei saa olla et kõik elavad või surevad, sest siis puuduks vastand ning sedasi ei saaks. Kui kõik elaksid ja ei sureks siis poleks enam midagi, millest saaks uus asi tekkida. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Kõik asjad meenutavad mingil moel midagi, kas siis otseselt või kaudselt. Ka joonistatud asjad võivad meenutada. Isegi ühe inimese nägemine võib teist inimest meenutada. Võrdsed ise ja võrdne ise pole sama. Taju asjast tuli saada enne sündimist, et peale sündi meenutaks võrdne asi seda mida oleme varem näinud, kuid mis pole otseselt võrdne. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja
Võib juhtuda ka et elusolend sünnib tagasi oma vastandina. Kaks asja võivad muutuda üksteiseks. Nii ei saa olla et kõik elavad või surevad, sest siis puuduks vastand ning sedasi ei saaks. Kui kõik elaksid ja ei sureks siis poleks enam midagi, millest saaks uus asi tekkida. · Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Kõik asjad meenutavad mingil moel midagi, kas siis otseselt või kaudselt. Ka joonistatud asjad võivad meenutada. Isegi ühe inimese nägemine võib teist inimest meenutada. Võrdsed ise ja võrdne ise pole sama. Taju asjast tuli saada enne sündimist, et peale sündi meenutaks võrdne asi seda mida oleme varem näinud, kuid mis pole otseselt võrdne.
ärkvelolekust saab magamine ning magamisest sünnib ärkvelolek, samuti nagu surnust sünnib elav. Hing, mis surres kehast Hadesse lahkub sünnib uuesti, oma uues maises kehas. Kui hinged enam uuesti ei sünniks ning lihtsalt kaoks, lõppeks sündimine üldse ära. 4. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavas elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Kui inimene midagi näeb, siis meenub tal nähtava asjaga seoses midagi. Juhul, kui inimesele meenub seoses nähtava asjaga see, et see asi peaks tegelikult olema teistsugune, siis on inimesel ju mingisugune varasem teadmine sellest asjast juba olemas. Inimene hakkab ümbritsevat tajuma sünnist saati. See tähendab, et tema teadmised pärinevad eelmistest eludest. See tähendab seda, et inimene on siin maailmas juba varem olnud
vastanditest, seega on ka elamine ja suremine vastandid. Kui aga elavad sünnivad surnuist, siis peavad surnute hinged paratamatult kuskil olema, et neist jälle elavad saaks sündida (seega on hinged Hadeses). Kui pärast suremist poleks uuestielustumist, olekski peagi kõik surnud. 4. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele. Esitage see tõestus argumendi kujul. Õppimise olemus pole midagi muud kui taasmeenutamine ja selle kohaselt on paratamatu, et me oleme õppinud mingil varasemal ajal seda, mida nüüd meenutame. See oleks omakorda võimatu, kui meie hing poleks enne kusagil olnud. Mingi asja meenutamiseks peab inimesel ideaalist olema teatav pilt, mida ta on näinud eelmistes eludes. 5. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest
Surnuist sünnivad tagasi elavad, kui neid poleks ei saaks nad ka tagasi sündida. Kellel on mingi vastand, sünnib tagasi oma vastandina.Ei ole võimalik, et kõik elavad ja surevad, kuna sellisel juhul ei oleks vastandit. Kui mitte keegi aga ei sureks, poleks enam midagi saamaks uueks. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Iga asi, ese või isegi inimene meenutab mõningal määral midagi, kedagi kas siis otseselt või kaudselt. Nähes lillepoes punast roosi müügil, meenub enesele kingitud roos kodus vaasis. Ühe inimese nägemine võib meenutada kedagi teist. Kui keegi näeb midagi või kuuleb või saab sellelt mingi teise taju, aga ei tunneta üksnes seda, vaid võtab mõtesse ka millegi teise, mille teadmine pole sama, vaid teine
Selles mõttes, et surm on hinge eraldiolek kehast ja elu on hinge ja keha koosolemine. Selleks, et surmast saaks elu, peab hing minema kehaga kokku, aga ka elust peab saama surm, ehk hing läheb kehast eraldi. Ja niimoodi see käib ringiratast:) Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavas elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. o Kui inimene näeb midagi ja talle tuleb selle asjaga mõttesse midagi muud, siis ta ju meenutab. Kui talle tuleb meelde, et see asi ei ole päris see mis ta ideaalis olema peaks, siis peab inimesel olema mingi eelnev teadmine sellest asjast. Muidu ei saaks ta öelda, et see asi ei ole päris see, mis ta peaks olema. Kuna
Esitage see tõestus argumendi kujul. Sokrates toob näite et igale tegevusele järgneb teine tegevus. Näiteks magamisele järgneb ärkamine ja vastubidi. Päikese tõusule järgneb Päikese loojumine. Järelikult peab sünnile järgnema surm ja surmale järgnema sünd. 4. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavas elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Kui inimene sünnib on temal olemas juba mingisugused algsed teadmised maailma kohta. Sokrates järeldab, et need teadmised peavad kuskilt pärinema. Järelikult pärinevad nad meie hauatagusest elust. 5. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast keha 11
Elamine tekib surnud olemisest ehk hing, mis elu katkemisel Hadesesse läks, tõuseb sealt ja saab endale uue maise keha. Kuna ühte vastanditest ilma teiseta olla ei saa, toimub pidev vahetusprotsess – hingede ringlus. Kui seda ei toimuks, lõpeks maailmas ka juurdesünd. 4. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Kõik meenutab meile miskit, mis võib seostuda asja enesega või millegi muuga. Õppimine kui tegevus on oma loomult taasmeenutamine. Selline väide saab tõene olla vaid juhul, kui me oleme seda teadmist eelnevalt omandanud ning järelikult on see toimunud eelmises elus. Ka loomeprotsessi juures tekkivad ideaalkujutlused valmivast teosest, et milline see olla võiks, on baseeruvad võrdlusel millegi eelnevaga
sünni see millestki muust kui oma vastandist. Elus olemise vastand on surnud olemine- seetõttu, kuna nad on tõesti vastandid, siis peavad nad tulenema üksteistest. Kui vastandil poleks vastandit, siis ei saaks vastand ka tekkida ning siis lõppeks otsa kõik siin ilmas. 85. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Midagi meenutada saab sarnase põhjal, teinekord aga ka mittesarnase kaudu. Meenutamine toimub paratamatult kui me näeme midagi, mis meenutab meile teist. Igalühel on oma kogemused võrdsete ja ebavõrdsetega. Et midagi puudulikuks mõtestada, peame olema teadlik sellest tervikust, millega me hakkame võrdlema. See teadmine peaks aga tulema enne seda, kui oskame kõneleda, näha või kasutada muid tajusid- ehk siis enne sündi