4. Konteksti mõju. Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast (Bartlett'i uuring Ameerika üliõpilastest, kes kuulasid indiaani legendi ja jutustasid selle hiljem ümber mitmed olulised, kuid üliõpilastele kultuuriliselt võõrad detailid olid ära jäetud, segi aetud või muudetud vastavalt oma ettekujutlusele taolistest tegelastest ja sündmustest. St mälu ei ole üksnes rekonstrueeriv (taasloov) vaid ka konstruktiivne protsess). Eriti tugevad rekonstruktsioonid tekivad, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes. Niisugune olukord esineb sageli siis, kui mingite kuritegude või õnnetusjuhtumite korral analüüsitakse pealtnägijate tunnistusi. (Selliste tunnistuste korral nõutakse mälult tegelikult tavalisest natuke enamat. Ülesande erakordsus on niisuguste tunnistuste puhul
Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena. Esimesed avatarad ei ole antropomorfsed. Veedades ei mainita jumal Sivat. Sival on ambivalentne olemus: purustav ning taasloov. Seda kujut ette Siva tantsuga. Siva on ka kunsti kaitsejumal ning askeetide kaitsja. Sivat kujut mitmenäolise ja-käelisena. Siva laubal on kujut kolmandat silma. Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman). Brahmanil on kolm isikulist aspekti: Brahma, Visnu ja Siva. Brahma kehastav loovat, Visnu maailmakorda hoidvat ja Siva purustavat, hävitavat ja taasloovat aspekti. Seda õpetust nimetatakse trimurti. Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad................................................
Mõtlemisliigid esemeline, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Diskursiivne mõtlemine, mis on loogiline, arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne diskursiivse mõtlemise vastand. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamisel vahetul, loogilist arutelu ennetavalt või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Reproduktiivne mõtlemisliik originaalsuse järgi - taasloov Produktiivne loov Tahteline mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - sihipärane Tahtmatu mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - juhuslik Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Insait tabamine, äratundmine. Andes pärdikule kasti ja kepi, kasutab ta neid varasemate kogemusteta laes rippuva banaani kätte saamiseks. Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp
Mõtlemisliigid esemeline, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Diskursiivne mõtlemine, mis on loogiline, arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne diskursiivse mõtlemise vastand. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamisel vahetul, loogilist arutelu ennetavalt või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Reproduktiivne mõtlemisliik originaalsuse järgi - taasloov Produktiivne loov Tahteline mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - sihipärane Tahtmatu mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - juhuslik Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Insait tabamine, äratundmine. Andes pärdikule kasti ja kepi, kasutab ta neid varasemate kogemusteta laes rippuva banaani kätte saamiseks. Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp
ümber jutustada. Tulemuseks oli, et jutustusetes olid mitmed olulised, kuid üliõpilastele kultuuriliselt võõrad detailid kas ära jäetud, segi aetud või muudetud vastavalt oma ettekujutusele taolistest tegelastest ja sündmustest. Siin ei olegi tegu niivõrd unustamisega, kuivõrd arusaamatute asjade omamoodi ümberseleustega (ümberkodeerimisega!) enda jaoks ning selle seletuse meeldejätmisega. Niisugused näited võimaldavad öelda, et mälu ei ole üksnes rekonstruktiivne (taasloov), vaid sageli ka konstruktiivne (loov) protsess. Eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes. Niisugune olukord esineb sageli siis, kui mingite kuritegude või õnnetusjuhtumite korral analüüsitakse pealnägijate tunnistusi. (Selliste tunnistuste puhul nõutakse mälult tegelikult tavalisest natuke enamat
Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne 37 - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane) - Tahtmatu(juhuslik) Mõtlemise alaliigid järgnevad üksteisele ontogeneesis, kusjuures järgnev sisaldab alati eelnevat ning väljaarenenult esinevad nad kõik tihedas seoses. Mõtlemist, mis on loogiline , arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev, nimet diskursiivseks mõtlemiseks. Diskursiivse mõtlemise vastandiks on fantaasiaga
Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane) - Tahtmatu(juhuslik) Mõtlemise alaliigid järgnevad üksteisele ontogeneesis, kusjuures järgnev sisaldab alati eelnevat ning väljaarenenult esinevad nad kõik tihedas seoses. Mõtlemist, mis on loogiline , arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev, nimet diskursiivseks mõtlemiseks. Diskursiivse mõtlemise vastandiks on fantaasiaga tihedalt
3. Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi Diskursiivne mõtlemine, mis on loogiline, arutlev, järenduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne fantaasiaga tihedalt seotud. Loomingulise mõtlemise moment. Lahenduse ootamatu, kiire leidmine. 3.4. Originaalsuse järgi Reproduktiivne (taasloov) Produktiivne (loov) 3.5. Tahte osavõtu alusel Tahteline (sihipärane) Tahtmatu (juhuslik) 3.6. Emotsioonid ja nende vajalikkus. Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mõtlemine, keel); isiksusepsühholoogia; emotsioonide psühholoogia. Kuna emotsioonid väljenduvad ka väliselt, siis saab seda ka objektiivselt vaadelda, saab
annaabi.ee 
