Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulptor. Kavandas Firenze toomkiriku kohale kupli. See oli eeskujuks kõigile selle ajastu arhitektidele. Pazzi perekonna kabel . Leidlaste Kodu
Nende jäätmete taaskasutuse osas on üks mahajäänumaid maailmas praegu USA, kus lammutustöödelt pärinev ehitusjäätmete kogus on 82 tonni aastas. Taaskasutatakse sellest vaid 20%. Seal on kehtestatud ka lammutusjäätmetele jäätmemaks- mida vähem jäätmeid sorteeritud seda suurem on maks. Põhjamaades kasutatakse 90-95% lammutusjäätmetest uute materjalide valmistamiseks. Teistes Euroopa riikides on seatud eesmärgiks ära kasutada 50-90% ehitusjäätmetest. Taaskasutusel kõrvaldatakse esmalt jäätmete hulgast keskonnaohtlikud ehitise osad, betoon purustatakse väikesteks tükkideks ja koos telliste jäätmetega muudetakse killustikuks. Metall ja klass saadetakse ümbersulatamisele. Roostevaba teras müüakse sorteerimise järel maha. Armatuurteras, kaablitest pärinev alumiinium,titaan,messing ja vask sulatatakse. Terved uksed ja aknad püütakse taaskasutada, muu puid kas põletatakse kütusena jõujaamades, kasutatakse
tekitada neis usaldusväärsust. Pikaajaliseks eesmärgiks on müüa kaasaegseid rõivaid, olla hea maine ja kindla kliendibaasiga, tuues võimalikult palju kliente meieni. Soovime tegevust laiendada ka Tallinnasse ja käivitada disainrõivaste müügi, millega pikemas perspektiivis on kergem alustada, kui kliente on juba hulganisti tekkinud, kes väärtustavad trendikat taaskasutust. 2.1 Ettevõtte missioon ja visioon Ettevõte visiooniks on olla hea maine ja tuntusega taaskasutusel tuginev rõivaäri, kelle ärid asuvad kahes suuremas Eesti linnas sh Tartus ja Tallinnas. Tuntud taaskasutusel põhinev rõivaäri müüb klientide taaskasutatud rõivaid ning lisaks ka ettevõtte poolt õmmeldud rõivaid nii vanast kui uuest kangast ning samas tegeleb ka rõivaparandusega. Missiooniks on pakkuda klientidele kvaliteetseid ja trendikaid taaskasutusrõivaid, rõivaparandusteenust, kaubeldes kvaliteetsete toodetega.
· Plastikute taaskasutus. Mis see meile annab? Katsuge mõelda, kui palju energiat plasti tootmine nõuab ja kui palju ta siis nõuab, kui seda taaskasutatakse? Plastiku taaskasutamisega on võimalik säästa 88% energiat võrreldes sellega, kui valmistada materjali algsest toormest. Ameerika Ühendriikides kasutatud ning kokku kogutud plastikpudelitest piisaks, et valmistada kett, mis ulatuks 4 korda ümber maakera. [11] Plastikjäätmete taaskasutusel purustatakse ja granuleeritakse plastik ning sellest toodetakse uusi plastesemeid, näiteks prügikaste, kilekotte, ehitusmaterjale ja muid pakendeid.[1] PET- pudeleid kogutakse muudest materjalidest eraldi, pudeleid sorteeritakse eraldi ka värvi järgi. Kokku kogutud pudelitelt eemaldatakse võõrkehad, nagu näiteks etiketid, ja seejärel pudelid purustatakse ning alles jäävad väikesed plastikhelbed. Helvestatud plastikut kasutatakse PET- kiudmaterjalide tootmisel
Siiski kulub seda väga palju ning tihti tähendab see lageraiet. Paberkottide tootmiseks kulub palju energiat- raie jaoks vaja minevad masinad, puidu töötlemine on keerukas ja kulukas protsess, transport. Kui tegemist on pruuni kiletamata paberkotiga võib seda peale kasutusaja lõppu kodus põletada, muidu tagastadakse see tavaliselt vanapaberina või visatakse tavalisse prügikasti. Prügimäel kõduneb kott alles aastate jooksul ning toodab lisaks kasvuhoonegaasi metaani. Taaskasutusel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Esiteks kulutab see protsess jällegi palju energiat, kuid samas säästab iga tonn ümbertöödeldud paberit umbes seitseteist loodulikust metsast pärit puud, lisaks veel vett ja energiat. Kilekottide suhtes on inimestel erinevad arvamused. Ühest küljest on valmistatakse neid nafta jääkidest ehk taastumatust loodusvarast, teisest küljest kulub kilekottide
aineringesse. Üksteisest raskesti eemaldatavaid materjale on raske taaskasutada (liim- ja värvainetega töödeldud materjalid). Sünteetiliste materjalide lagundamine looduses on raskendatud ja rikub looduslikku aineringet. Taaskasutamine võimaldab vältida uue tooraine ammutamist loodusest ja töötlemisele kuluvat energiat. Kasutatud materjalide puhul tuleks eelistada nende taaskasutust, teisena ümbertöötlemist, kolmandana põletamist, Materjalide taaskasutusel tuleb teada nende koostist, et vältida võimalikku õhu-, vee- või pinnasesaastet või materjali ootamatut lagunemist (7). Enamik meist on hästi teadlikud taaskasutamise vajadusest ja me kasutame seda võimalust päris tihti (kuigi sageli takistab meid vajalike kogumispunktide puudumine lähiümbruskonnas). Hollandlased, austerlased, sakslased ja belglased taaskasutavad üle poole oma jäätmetest ning isegi Suurbritannias, kus
saadi, ei kaasne kompostimisega ka keskonna saastamist. Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis põletamine. Ka see on üsna loodussõbralik, sest bioplasttoodete põlemisel eraldub õhku vaid niisama palju süsihapegaasi, kui palju plastitoormeks olnud taimed seda sealt võtsid. Põletamisel tekkivat soojusenergiat saab ära kasutada. Tarbijate käitumisharjumuste muutumine mängib olulist rolli bioplastist toodete kasutusest kõrvaldamisel ja taaskasutusel. Neid tooteid peab märgistama standardi EN13432 nõuete kohaselt, et tarbija saaks vahet teha kompostitavate ja tavaplastide vahel ning neid äraviskamise ajal õigesti sortida. [4] 18 KOKKUVÕTE Plastik on väga laialt levinud materjal, seda kasutatakse igas valdkonnas. Plastik ise ei lahusta vees, ja ei ole mürgine, aga plastiku valmistamisel kasutatakse mürgiseid lisaaineid
ammutamisviisile, omades viite põhilüli: nõudlus, ressursiallikas, vee väljavõtt, töötlemine ja laialijaotamine (joonis 4). Lisaks on aga jätkusuutlikku süsteemi rakendatud tarbimist vähendavad meetmeid, nagu näiteks madal-loputusega tualettpottide kasutamine, erinevate veetariifide kehtestamine, veekampaaniad tarbimisharjumuste muutmiseks, veeauditite rakendamine ning vihmavee kogumisel või heitvee taaskasutusel põhinevad süsteemid. Täiendavateks veetekkeallikateks on jõekallaste filtratsioon (river banks filtration), mille tulemusena osa veekogu veest imbub tagasi põhjavette või vee maapinnalt põhjaveekihti immutamise süsteem (soil aquifer tratement) (SWITCH, 2011). Samuti rakendatakse vee väljavõtu puhul täiendavat saastekontrolli ja kaitse ületarbimise eest, mis võib endaga kaasa tulla ressursi täieliku ammendumise tulevikus. Ühtlasi on säästva veesüsteemi puhul
kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks. Nullkasv - on tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel[1]. See tähendab ülemaailmset tarneahelat läbiva energiavarude ja toormaterjalide koguse stabiliseerimist Ringmajandus - on majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Toodete kokku kogumine nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks Biomajandus - Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks või ka muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks. Sinine majandus - (ingl blue economy) on majanduskorralduse kontseptsioon, mida levitas Rooma Klubi oma aruandes 2009. aastal
Reostuse ennetamise printsiip põhineb säästliku tootmise põhimõtetel nõuab selliste tehnoloogiliste printsiipide kasutamist, mille tulemusena minimeeritakse võimalikult keskkonda suunatavaid tootmise jääkprodukte nagu reovesi, saastunud õhk, jäätmed. säästliku tootmise printsiip toote valmistamisel on säästlikkus arvesse võetud kõigis toote staadiumides: tooraine ja tehnoloogia valikul, energia kasutusel, tootmise jääkproduktide taaskasutusel Säästlik tootmine võtab arvesse looduse lubatavat kandevõimet (nii tooraine kasutamise kui ka saaste keskkonda juhtimise osas) ja kasutab tänapäevaseid tehnoloogiaid ja vahendeid. Tootmisheidete mõju keskkonnale, kus horisontaalteljel on heidete puhastusaste ning vertikaalteljel heitmetes sisalduvate kahjulike ainete määr. Kõver A iseloomustab heitekoguse olenevust
Reversiivne logistika on ühtlasi tarneahelas vastassuunas liikuva materjali ja valmis- toodete liikumise ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ning kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika põhineb materjalide taaskasutusel tarneahelas. Tagastuslogistikaga on lahutamatult seotud materjalide taaskasutus.Taaskasutus on kesk- konnasäästlik toimimisviis kasutamaks uuesti toodete ja pakendite materjale ja/või neis sisaldu- vaid aineid. Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket ning
annaabi.ee 
