Roheline maailm klaasi taaskasutus Katri Tseskidov Tartu Karlovagümnaasium 10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naa...
How can people reduce the amount of waste? There are a lot of problems in the world. Big problem is that enormous amount of waste, that people can not put anywhere. There are not just enough space for it. What can be done for it? Actually, almost all the environmental problems are caused from enormous waste amounts. Waste is poisoning environment and substances poison their eaters. These substances may not kill in a short time, they accumulate into one's body and make damages in many years. Secondly, body do not digest eaten trash. Trash is not the thing one's body should digest. Trash on the ground it is the worst problem which needs solving. Fortunately, there are many campaigns today, which tidy the9ikmmj ground from the waste. To avoid catastrophes, we really should reduce the amounts of waste. It can be done with recycling and composting. There are many collecting centres, that buy old dangerous d...
Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. 11.klass Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. ...
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Arvatavasti vähesed inimesed mõtlevad enne, kui autot tankima lähevad, palju naftat veel maakeral alles on, või järgmise hõbeehte ostmisel esitavad küsimuse, kas mul on seda vaja. Me elame tarbimisajastul, me kodud on täis asju, tihti ka ebavajalikke. Palju on küll räägitud ka rohelisest eluviisist, nende ebavajalikke asjade taaskasutamisest, kuid millegipärast ei taha roheline mõtteviis meie ühiskonnas kuigi hästi juurduda. Kas on üldse võimalik ja kuidas on võimalik ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Tihti tundub mulle, et inimeste arvates on maakera ressurssid piiramatud. Või kui isegi mõeldakse, et need on piiratud, siis on väga vähe inimesi, kes seetõttu oma tarbimist ohjes hoiaksid. Tegelikult on probleem üsna tõsine. Kui vaadata seda numbrites, siis
Need torud sulatatakse ning saadakse 99.99% puhtusega vask, mis on väga tähtis elektrikomponentide jaoks. 4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte Mõlematpidi saab väga puhta vase, mida võib kasutada veetorude, vaskjuhtmete ja elektrikomponentide tegemiseks. Vask avastati küll 10 000 aastat tagasi, kuid enamus vaske kaevandati (ligi 96%) 1900 aastast alates. Praegu enam väga palju juurde ei kaevandata, sest enamus vaske saadakse tagasi taaskasutamisest. Vaseühendid on väga mürgised. Kaevurid, kes vanasti vasekaevandustes töötasid surid noorelt tänu düstroofia liigile, millega kaasneb vase kuhjumine organismis. Vask jõuab maost sappi ning sellega kaasneb aju- ja maokahjustused. Siiamaani arvatakse, et kõrge vasetase võib põhjustada skisofreeniat või muid psüühilisi häireid, kuid seda pole tõestatud. 7 5. VASE KASUTUSALAD
plavatus- ja tuleohtlikud jäätmed, nakkusttekitavad jäätmed, kemikaalid, mille mõju ei ole teada (laborijäägid) jne. Eestis kokku 2010. aasta seisuga 15 prügilat, millest 7 ohtlike jäätmete prügilat, 6 tavajäätmeprügilat ja 2 püsijäätmeprügilat. Jäätmete põletamine Jäätmete põletamise eesmärkideks on vähendada jäätmete mahtu, likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid ning toota soojus- või elektrienergiat. Jäätmete põletamine on osa jäätmete taaskasutamisest. Jäätmete põletamine on lubatud, vaid selleks ettenähtud jäätmepõletustehases või koospõletustehastes. Jäätmepõletustehas on jäätmekäiluskoht, mille põhielement tehniline seade või kompleks, mis ettenähtud jäätmete termiliseks töötlemiseks olenemata kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte. Koospõletustehaste puhul on eesmärk energia tootmine või toodete valmistamine. Jäätmete põletusel jäätmepõletustehastes
patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed. *Jäätmekasutus aineringet ei katkesta, kuid lükkab edasi materjali prügilasse jõudmise. *Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine. Korduvkasutatavaid materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi _ samaks otstarbeks uuestikorduvkasutus _ samaks otstarbeks ümber töötadestaaskasutus. *Korduskasutus on taaskasutamisest alati odavam, sest materjali ei pea ümber töötama *Otsene taaskasutus-kui jäätmeid kasutatakse toormena, nt kui klaasipuru sulatakse ümber uute klaasesemette valmistamiseks, *Kaudne on taaskasutus siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks *Veomaksumust mõjutab; _ vahemaa; _ materjali tihedus; _ vahelaadimine; _ materjali puhtus; _ prügi- ja toorme koosvedu; _ orgaaniliste jäätmete biokäitlus; Jäätmete ladestamine
- olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid; - kas ja millises ulatuses on rakendatud jäätmetekke vältimist hinnatakse jäätmete taaskasutuse majanduslikku poolt (tehakse kindlaks, milliseid tulusid võrreldes traditsioonilise jäätmekäitlusega on oodata või mil määral tuleb teha täiendavaid kulutusi) Võrreldakse jäätmete käitlemise kulusid st. konteinerite, transpordi, töötlemise lõppladustamise maksumust säästu jäätmete taaskasutamisest, st. materjali väärtus, vähem prügilasse minevaid jäätmeid, sellest tulenevad väiksemad käitluskulud, jms. Käivitatavast jäätmete taaskasutamise programmist tuleb informeerida ka elanikkonda/ettevõtte töötajad, vastasel korral võib juhtuda, et hästikavandatud süsteem ei hakka tööle. Head näited: Skandinaaviamaades ja Saksamaal on väga populaarsed vanapaberist toodud ümbrikud, kirjapaberid, jms. Enim taaskasutatakse metallijäätmeid, levinud on ka paberi- ja
- olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid; - kas ja millises ulatuses on rakendatud jäätmetekke vältimist hinnatakse jäätmete taaskasutuse majanduslikku poolt (tehakse kindlaks, milliseid tulusid võrreldes traditsioonilise jäätmekäitlusega on oodata või mil määral tuleb teha täiendavaid kulutusi) Võrreldakse jäätmete käitlemise kulusid st. konteinerite, transpordi, töötlemise lõppladustamise maksumust säästu jäätmete taaskasutamisest, st. materjali väärtus, vähem prügilasse minevaid jäätmeid, sellest tulenevad väiksemad käitluskulud, jms. Käivitatavast jäätmete taaskasutamise programmist tuleb informeerida ka elanikkonda/ettevõtte töötajad, vastasel korral võib juhtuda, et hästikavandatud süsteem ei hakka tööle. Head näited: Skandinaaviamaades ja Saksamaal on väga populaarsed vanapaberist toodud ümbrikud, kirjapaberid, jms. Enim taaskasutatakse metallijäätmeid, levinud on ka paberi- ja
- olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid; - kas ja millises ulatuses on rakendatud jäätmetekke vältimist hinnatakse jäätmete taaskasutuse majanduslikku poolt (tehakse kindlaks, milliseid tulusid võrreldes traditsioonilise jäätmekäitlusega on oodata või mil määral tuleb teha täiendavaid kulutusi) Võrreldakse jäätmete käitlemise kulusid st. konteinerite, transpordi, töötlemise lõppladustamise maksumust säästu jäätmete taaskasutamisest, st. materjali väärtus, vähem prügilasse minevaid jäätmeid, sellest tulenevad väiksemad käitluskulud, jms. Käivitatavast jäätmete taaskasutamise programmist tuleb informeerida ka elanikkonda/ettevõtte töötajad, vastasel korral võib juhtuda, et hästikavandatud süsteem ei hakka tööle. Head näited: Skandinaaviamaades ja Saksamaal on väga populaarsed vanapaberist toodud ümbrikud, kirjapaberid, jms. Enim taaskasutatakse
Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid taaskasutavad rohkem kui 50% pakendijäätmetest. Jäätmekasutus aineringet ei katkesta, kuid lükkab edasi materjali prügilasse jõudmise. Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine. Kord juba kasutatud materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi Samaks otstarbeks uuesti - korduvkasutus Samaks otstarbeks ümber töötades - Taaskasutus. Korduvkasutus on taaskasutamisest alati odavam, ei pea ümber töötama. Otsene taaskasutus - Kui jäätmeid kasutatakse toormena, nt kui klaasipuru sulatatakse ümber uute klaasesemete valmistamiseks. Kaude taaskasutus - Siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks. Veomaksumust mõjutab: Vahemaa, materjali tihedus, vahelaadimine, materjali puhtus, prügi ja toorme koosvedu, orgaaniliste jäätmete biokäitlus. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale
Hans Rämmal ja Janek Luppin tutvustasid rehvi koostist ning struktuuri. Külastati firmat AS Master Pärnus, mis tegeleb sõiduautorehvide taastamise ning nende jae- ja hulgimüügiga. Seal tutvuti protekteerimise tehnoloogiaga ning tööprotsessiga tehases. Inimeste teadlikuse uurimiseks viidi läbi küsitlus eraisikute hulgas. Eesmärk oli välja selgitada, milliseid vanarehvide taaskasutamisvõimalusi inimesed teavad, mida arvatakse rehvide taaskasutamisest üldiselt, millised on nende kokkupuuted kasutatud rehvidega ja kas eelistatakse rohkem uusi kui taastatud rehve. Küsitleti elektronposti teel ning saadud andmeid on antud töös analüüsitud. Töö on koostatud peamiselt veebimaterjali kasutades. Lisamaterjalidena kasutati Riigi Teatajas avaldatud kasutatud rehvide käitlemisega seotud õigusakte, 2006. aastal G. Graudingu poolt koostatud bakalaureusetööd ,,Erinevad kasutatud rehvide
Üldjuhul on tootjale kasulik olukord, kus toode, mis ei leia enam kasutust, suunatakse tagasi tema valdusesse. Kui tootja ise ei tunne huvi toodete tagastamise vastu, siis teevad seda tavaliselt muud organisatsioonid, kes leiavad, et saavad kasu materjalide ümbertöötlemisest ja taaskasutamisest. Tootja huvi võib tuleneda ka vastutustundliku irma maine ja kuvandi loomisest või pare- maks muutmise soovist. Kui ettevõtja panustab oma välise kuvandi loomisel keskkonnasõbralik- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kusele, on tagastuslogistika selle peamiseks alustalaks.
annaabi.ee 
