2 2 2 2 8 Lmr 8 Lmr G = 4 2 L + m + 1 r + 2 r + r ( T2 - T12 ) r 4 ( T22 - T12 ) r 4 ( T22 - T12 ) 1 r 4 ( T22 - T12 ) 2 2 2 16 Lm ( r12 + r22 ) 8T2 r 4 Lm ( r12 + r22 ) 8T r 4 Lm ( r 2 + r 2 ) 2 +- r + T + 1 1 2
4 m ( r12 + r22 ) 4 L ( r12 + r22 ) 2 2 2 2 8 Lmr 8 Lmr G = L + m + 1 r + 2 r + r 4 ( T22 - T12 ) r 4 ( T22 - T12 ) r 4 ( T22 - T12 ) 1 r 4 ( T22 - T12 ) 2 2 2
valemiga Gr 4 f (6) 2L kus r on traadi raadius ja L selle pikkus. Võrrandi (5) lahendamisel saadakse I T 2 (7) f Pendli inertsmomendi I elimineerimiseks määratakse kaks erinevat perioodi väärtust T1 ja T2 pendli erinevate inertsmomentide I1 ja I2 korral. T12 I1 (8) T22 I 2 Arvutusvalemite tuletamine. Süsteemi inertsmoment I arvutatakse valemiga m r12 r22 1 I (13) 2 kus m on ketta mass, r1 on ketta välisserva raadius, r2 on ketta ava raadius. Süsteemi inertsmoment ketta lisamisel avaldub seega 1 I 2 I1 m( r12 r22 ) (14) 2 kus I1 on süsteemi inertsmoment lisakettata.
( 4Lm( r12 + r22 ) 4 1,23 0,613 ( 69,925 10 -3 ) + ( 3,05 10 -3 ) 2 2 ) = 7,63 10 10 Pa r (T22 - T12 ) (5,515 10 -4 ) 4 (3,15 2 - 1,832 ) 2 2 2 2 2 2 2 G G G G G G G G = L + m + r1 + r2 + r + T1 + T2 L m r1 r2 r T1 T2 4 m ( r12 + r22 ) 4 L ( r12 + r22 )
Pükste põhilõige. Vene metoodika. 96-II-176. 1:5 T5 T31 T6 T T2´T2 T2´´ T11 T1 T3 T4 T22 B4 B B3 B2 B1 1 2 J J3 3 J2 J5 J1 J21
Sirge tõusunurgaks nimetatakse nurka (alfa), mis on x-telje positiivse suuna ja sirge vahel. Sirge tõusuks nimetatakse suurust tan(alfa). Sirge algordinaadiks nimetatakse ordinaadi väärtust, kus sirge lõikab y-telge. Sirge võrrand kahe puntki abil: x-x1 / x2-x1 = y-y1 / y2-y1 Sirge võrrand ühe punkti ja sihivektoriga: x-x1 / s1 = y-y1 / s2 Sirge võrrand punkti ja tõusuga: y-y1 = k(x-x1) Sirge võrrand tõusu ja algordinaadiga: y = kx + b Ühel sirgel on lõpmata palju sihivektoreid. Teame järgnevaid sirge määramise viise: kahe punkti abil, punkti ja sihivekotriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga. Sirge on omavahel risti kui nende tõusude korrutis on -1, s.t. k1 * k2 = -1. N: 12x 3y = 0; 2x + 8y 9 = 0 s1(3;12) s2(-8;2) s1*s2=3*(-8)+12*2=0 Sirge üldvõrrand: ax + by + c = 0 => s(prim) = (-b; a) Kahe sirge vastastikused asendid: s: a1x + b1y + c1 = 0 t: a2x + b2y + c2 = 0 I ühtivad: a1/a2=b1/b2=c1/c2 II p...
1 I 2 , kus m on ketta mass, r1 on ketta välisserva raadius, r2 on ketta ava raadius. Süsteemi inertsmoment ketta lisamisel avaldub seega 1 I 2 I1 m(r12 r22 ) 2 kus I1 on süsteemi inertsmoment lisakettata. T12 I1 2 Valemist T2 I 2 järgneb I1 mT12 r12 r22 2 T22 T12 I1 I T1 2 T2 2 2 Asetades saadud avaldise valemitesse f ja f , saadakse T1 2 I1
Parandatud termomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 0,15 = 110,35 Takistuse suhteline sõltuvus temperatuurist WT = RT / R0 = 110,5 / 100 = 1,105 Temperatuur T 27,2°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 110,5 1)) * 110,5 / 100 = ± 0,2105 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,5°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,52)1/2 = = ± 0,6403 ± 0,6°C Temperatuur T = 27,2 ± 0,6 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus Mõõtmine Nominaal Lubatud Mõõdetud väärtused tolerants R 5,1 0,5 % C = 0,51 pF G = 0,196 mS L = -0,0116 mH
Takistuse suhteline sõltuvus temperatuurist WT = RT / R0 = 109,33 / 100 = 1,0933 Temperatuur T 23,7°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 109,50 1)) * 109,50 / 100 = ± 0,2095... ± 0,21 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,1°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,12)1/2 = = ± 0,412... ± 0,4°C Temperatuur T = 23,7 ± 0,4 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus Element Nominaal- Lubatud Mõõdetud Liik Tüüp väärtus tolerants väärtused Takisti C5-5-2BT 0,01050 µF 0,5 % C = -0,084 pF
WT2- WT1==0,00004 T=0,01°C K* T= WT2- WT1=0,00004 k*0,01=0,00004 K* T= k=0,004 R=0,4* T e) Määran takistuse Rt mõõtevea Rt: Rt=±(0,15+0,05*(Rk/Rt-1))*Rt/100==±(0,15+0,05*(200/111,105))*111,105/100=0,266652 =0,26 f) Leian takistusest tingitud temperatuuri vea: T2===±0,65°C g) Leian temperatuuri mõõtemääramatused: Termomeetri viga, vaadatuna lisalehe joonist on: T1=±0,4 °C Summeerin mõõtevea: T= T12+ T22=0,42+0,652=0,76°C=0,8°C Temperatuur on T=28,0±0,8 °C 2. a) Komponentide mõõtmine Mida mõõdame Nominaalväärtu Lubatud Järjestik Paralleel s tolerants R 510m 2% R=53,90 G=19,4ms L=1,90 H C=-0,546nF C 3,0nF 5% R=0,18 G=0,08ms
Kepleri seadused: 1. Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike 2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude summa on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega T21/T22=r31/r32 Tugev vastastikmõju on elementaarosakestevaheline vastastikmõju. Osakeste lagunemist ja muundumisi põhjustabb nõrk vastastikmõju. Liikumine maa külgetõmbe jõul. v=vo-gt h=h0+v0t-gt2/2 Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m 3
III kosmiline kiirus - 42,1 km/s, keha lahkub päikesesüsteemist Kepleri seadused käivad planeetide liikumise kohta ümber päikese I - planeedid tiirlevad ümber päikese ellipsikujulisel trajektooril, mille ühes fookuses asub päike II - tiirlemise käigus katab planeeti ja päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III - erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega [T12 / T22 = r13 / r2 3] Geostatsionaarne orbiit - orbiit, millel olev tehiskaaslane on Maa suhtes koguaeg ühe koha peal Inertsiaalne taustsüsteem - kehtivad Newtoni ja teised mehaanikaseadused st seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Igasugune tiirlev, pöörlev keha saab olla ainult mitteinertsiaalne Inertsijõud Fi - kujuteldav jõud, mis mõjub kehale kiirendusega liikuvas taustsüsteemis, suund on süsteemi kiirendusele vastupidine [F i = m*a]
2 0,004009641 [ t 12 ( m1 -m1 ' ) ]= t U C (t 1 t1 (m1-m1') 2 0,0387727636 [t1 (m1-m1')] 2 0,002860268 t22(m2-m2')=0,032±0,004 kg*s2 t12(m1-m1')=0,039±0,003 kg*s2 [ t 22 [ ( m2 -m2 ' ) ] = t
Meteoor-meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosfääri(võib meteoriidina Maale langeda) 5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad ümber Päikese mõõda ellipsikujulist trajektori ,mille ühes fookuses on Päike. Kepleri II seadus planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikus kaetud pindalad on võrdsed.(joonis konspektist) Kepleri III seadus- planeetide siirdeliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuubiga. T12/T22=a13/a23 6. Päike koosneb H-92 protsenti ja He 7,8 ;ülejäänud muud ained. Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris).Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Päikese laik-koosneb UMBRAST e. Päikese pleki tume osa ja PENUMBRAST e. Päikese pleki äärmine hele osa. Päikese energiaallikas on tuum, kus toimub termotuumareaktsioon(kergete tuumade
1. Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Seose a1/a2=F1/F2 kontrollimiseks asetage koormisele C ja C' lisakoormised nii, et m1 > m'1. 3. Teostage mõõtmised nagu teepikkuse valemi kontrollimiselgi punktis 4.1. 4. Viige osa lisakoormistest C' lt üle koormisele C, jättes süsteemi kogumassi m muutumatuks. 5. Teostage uued mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 3. 6. Arvutage valemitest a1/a2=t22/t21 ja F1/F2=m1-m'1/m2-m'2 vastavalt kiirenduste ja jõudude suhted ning nende vead. Tehke järeldus Newtoni teise seaduse kehtivuse kohta. Tabel 1 Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll Katse s ± s, cm t, s t-t, s (t-t)2, s2 nr. 1 2 3 t1=......±......... t2=.......±.......... t3=..........± ............. Tabel 2 Kiiruse valemi kontroll m1=....
UC a 2 U C ( s) 3 U C (t ) t t (6) Newtoni teise seaduse kontroll: a1 F1 a2 F2 a1 t 22 t22 m1 m1 ' a 2 t12 t12 m2 m2 ' (7) F1 m1 m`1 F2 m2 m`2 Kaugsete mõõtmiste määramatuse leidmine: mn m n ' =f(mn, m´n) mn mn mn mn
avastatud tema korral tõukumist. (F= G*(m1*m2/r2) · Kepleri seadus kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. (T12/T22=a13/a12). · Tähesuurus - ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. · Doppleri efekt määratakse taevakehade vaatekiiresihilist (radiaal-) kiirust. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastatikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb.
Available: http://www.buzzle.com/images/diagrams/power-steering-system/power-steering-parts.jpg. [Kasutatud 26. Mai 2016]. [7] Hüdrauliline roolivõimendi pump, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.abboudisauto.com/power-steering/ [Kasutatud 26 Mai 2016]. [8] EL. Roolivõim, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.elesys-na.com/large/EPS-large.png [Kasutatud 26. Mai 2016]. [9] Tagumine rattalaager, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.energizedcustoms.co.uk/shop/toyota-avensis-t22-1997-2003-rear-hub-wheel-bearing- kit.html. [Kasutatud 26. Mai 2016]. [10] Esimene rattalaager, [Võrgumaterjal]. Available: http://i.ebayimg.com/images/a/(KGrHqV,! qMFC9TFUZT1BQyfmK!Scg~~/s-l500.jpg [Kasutatud 26. Mai 2016]. 27
- mida lähemal on planeet päikesele, seda suurem on tema kiirus - komeetide orbiidid on väga ekstsentrilised (on teada mõnikümmend perioodilist - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide suurte komeeti, mida on korduvalt vaadeldud näit. Halley komeet) pooltelgede kuubid: T12/T22 = a13/a23 , - Päikesele lähenedes tekib gaaside aurustumise tõttu komeedile saba, mis on - see seadus võimaldab leida planeetide kaugused päikesest ühikutes aü suunatud Päikesest eemale - Newton tuletas lähtudes grav. seadusest valemi täpse kuju (vana õp. 34) - meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb
õnnestunud katset ning "0" ebaõnnestunud katset. Tabel : eksperimentide tulemused N SAATJ VASTUVÕTJ TULEMU R A A S 1 T1 T17 1 2 T2 T3 0 3 T3 T4 1 4 T4 T2 1 5 T2 T4 0 6 T3 T2 1 7 T5 T18 0 8 T6 T19 0 9 T7 T20 1 10 T2 T21 0 11 T8 T2 1 12 T2 T22 0 13 T9 T21 1 14 T3 T14 0 15 T10 T2 0 16 T11 T3 0 17 T3 T11 0 18 T12 T13 1 19 T13 T14 1 20 T14 T12 0 21 T15 T16 0 22 T16 T15 1 KOKKU 10 Kokku viisime läbi 22 katset, mille ajaline kogupikkus oli 11 tundi. 22-st eksperimendist 10- ne korral valis vastuvõtja õige pildi
-) Gravitatsioon on seotud massiga, mida suurem mass, seda suurem gravitatsioon. * Kepleri seadused: -) Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub Päike. -) Tiirlemise kigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. -) Erinevate planeetide tiirlemisperiood ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahede kauguste kuupide suhtega: T12/T22 = r13/r23. * Õhk takistab vabalt kukkumist. * Õhu puudumisel tekib nähtus nimega vabalangemine, mis tähendab, et ükskõik millised kehad langevad samal kiirusel, olenemata raskusest või kujust. * Vabalangemise ühik on [9,8m/s2] ja tähis = g 4.1.2. Kiirendus * Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. -) Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv. * Kiirenduse tähis = a; valem = a = (v-v0)/t -) v = lõppkiirus; v0 = algkiirus; t = aeg; a = kiirendus
annaabi.ee 
