Tšehhovi Kajakas (0)

Väikerahvaste ohud ja võimalused
Maailmas on väga palju erinevaid rahvuseid, mida on võimatu üles lugeda. Väikses
maailmas on väikerahvad pidevalt elanud tuleviku ootuses ja  kartuses . Oma pidevalt väikese
rahvaarvu   ja   tihti   ka   oma    rahvusluse    selge   määramatuse   tõttu   on   lihtne    manipuleerida
rahvuskildude   kultuuri   ja   keele   säilimisega.   Nii   on   pandud   küsimärgi   al a   ka   eestlaste,
maride ,   komide,   udmurtide,   saamide   ja   mitmete   teiste   soomeugrilaste   ajalugu,   tulevik   ja
eksistentis. Ni  mõnigi rahvakild on pidanud al a vanduma oma võimetusele vastu panna aina
väiksemaks jäävas maailmas ja andma teed võimsamatele.
Väikerahvaste   edasipüsimist   ohustab   enim   võõrkeelte    pealetung .   Soomeugrilased
määratlevad end pigem keele kui kultuuri järgi ja seetõttu on oluline, et keel püsiks. Enim
levib inglise keel ja  släng , toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad
eri   kultuurid   üheks   massiks.   Inglise   keel   on   siiski   väga   oluline   ja   kasulik,   et   tänapäeval
hakkama saada näiteks töö leidmisel. Kuid li gne võõrkeele kasutamine tekitab harjumuse
jäädagi selles keeles kõnelema ja see põhjustab aeglaselt oma emakeele unustamist.
Väikeseid sugulasrahvaid ei tohiks eraldada  vaenulik  piir ja li ga suur  vahemaa , mis
takistab neil hoida sidet.  Soomeugri   rahvad  on eraldatud kahte leeri: üks osa on Euroopa
Li dus, millesse kuuluvad Eesti, Soome ja Ungari, teine osa on Vene Föderatsioonis, kuhu
kuulub   ülejäänud   valdav   osa   rahvakilde.   Piiride   ja   väga   suurte   vahemaade   tõttu   on
raskendatud   läbikäimine   sugulaste   vahel.   Suur   roll   hääbunud   sidemete   puhul   on   suurte
vahemaade tõttu – soomeugrilaste levikuala on Läänemere kaldast Siberini põhjaosani. Pika
tee tõttu ei ole rahvad  võtnud  vaevaks sõita oma sugulaste juurde juba sajandeid.  Olen
kuulnud  siiski ka ütlust, et mida kaugemal elavad sugulased, seda parem on läbisaamine
nendega. Mingi tõetera sel es kindlasti leidub.
Väikerahvastele  luuakse  il usioone omariiklusest. Vene Föderatsiooni all eksisteerivad
mitmed   meie   sugulasrahvaste   ni nimetatud   vabari gid   või   autonoomsed   piirkonnad:   Mari,
Komi,  Karjala , Udmurdi jne. Iseseisvast ri gihaldusest ei saa siiski   juttugi ol a, sest kohalik
kuulub ikka enamasti venelastele, keda pigem ei huvita kohaliku vähemusrahvuse huvid oma
kultuuri ja elu  arendamiseks . Seetõttu on nendes piirkondades domineerivaimaks rahvuseks
kujunenud  venelased  ehk vähemalt 50% rahvastikust moodustavad venelased. Nimetusest
tekkiv arusaamine pole seega alati tõde vaid pettekujutelm.
Globaliseeruv  maailm on andnud rahvastele siiski võimalusi luua paremaid  sidemeid
oma  sugulastega  ja suurendada eneseteadvust oma päritolu kohta. Umbes 25 aastat on
korraldatud maailmakongresse soome- ugri  keeli kõnelevatele rahvastele, iga aasta valitakse
soome-ugri   kultuuripealinn,   milleks   näiteks   2015.   aastal   oli    Setumaal    olev    Obinitsa ,   ning
koolides    käivad   ringi   enamasti   Venemaalt   tulnud   erinevad   soomeugri    rahvused ,   kes
tutvustavad oma keelt ja kombestikku. Suur abi tuleb Euroopa Li dult, kes  rahastab  enda
liikmesri kide  projekte,   mis   on  seotud  kultuuri  ja   keele   edasipüsimisega.   Nii  on   suudetud
suurel määral  elavdada  väiksemate rahvusgruppide kultuuri.