osadevahelised vastandused e. opositsioonid, mitte niivõrd see, mida need osad endast praktikas kujutavad. subjekt e. alus sufiks e. järel- e lõppliide- käib tüve järgi sõltuvus- teatavasuunaline seotus. Lause juhtivaks liikmeks võib tunnistada verbi, mille omadustest sõltub ju kogu lause ülesehitus sõnasemantika- uurib põhiliselt paradigmaatilisi tähendussuhteid e. keelelise mõistesüsteemi ehitust sõne- iga üksik tekstis esinev sõnavorm sõsarkeeled- üheealised tütarkeeled sünkroonne käsitlus- puhtkaasaegne käsitlus sünonüüm- samatähenduselised, erineva väljendusvormiga sõnad süntagma- ühe tasandi elementide järjend süntagmaatilised suhted e. seostamissuhted süntaks e. lauseõpetus süntaktilise süvastruktuuri kirjeldus- selle ülesandeks oli kujutada lause tähendust. süsteemigrammatika- keelesüsteemi käsitletakse, kui kasutuselolevate ning osaliselt üksteisest sõltuvate valikuvõimaluste võrku, grammatikat aga kui keerulise lülitusskeemi
Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled on üldse suhuluses ja mis keelepered või keelkonnad maailmas olemas on. Tänapäeval on pearõhk keelte muutumise ja üksikkeelte ajaloo uurimisel. Sugulaskeelte ajloolise võrdlemise eesmärgiks on selgitada, millised ühisomadused lähtuvad samast algkeelest ja teiselt pool uurida, kuidas ja mis tegurite mõjul tütarkeeled on muutunud. üpris tavalised on mitmesugused reduktiivsed ehk vähendavad muutused. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme)
aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm. Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid: absoluutsed häälikuseadused ehk häälikuseadustes ei ole erandeid ! Tunnistati vaid üht erandit - analoogiat mille põhjal mood sõnu teiste keeltes olevate alusel. (laenamine) XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism - Chomsky)
teooria Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi.
· Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige rohkemates riikides inglise keel: 50
1. sooritus (performance) a) Chomsky b) Austin c) Jakobson 2. indeksikaalsus (indexicality) 3. osalus (participation) 10 12. Keelte sugulus ja selle määramine. Genealoogiline liigitus ehk geneetiline liigitus käsitleb keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid, mida esitatakse tihti keelepuu vormis. See on süsteem, mis otsib algkeelt ning sellest arenenud tütarkeeli. Tütarkeeled muutuvad aja jooksul aina erinevamaks ning kui need omavahel eriti kokku ei puutu, muutuvad need (murded) erinevateks iseseisvateks keelteks. Meetodi olulisim osa on sugulaskeelte häälikuloo väljaselgitamine. Sageli ei ole sugulussuhteid võimalik kirjalike tekstide andmete abil välja selgitada sel juhul tuleb algkeele põhisõnavara ja sturktuur rekonstrueerida tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Sugulaskeelte
*Generativism. Chomsky oli süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: *keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem *keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni *keeleõppimise võime on pärilik. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel). Keele päritolu. Keelekontaktid. Liigitamise alused: 1. Genealoogiline – liigitatakse suguluse alusel, algkeeltest kasvavad välja tütarkeeled 2. Tüpoloogiline – liigitatakse struktuuri ja sõnavara omaduste järgi 3. Areaalne – liigitatakse piirkonna järgi 4. Sotsiolingvistiline – uuritakse empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Keelte tüpoloogiline liigitus: 1. Artikulatoorne – sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe. NT: inglise k „on the table“ – „table“ ei muutu 2. Isoleeriv – sõnade lõppudes ja algustes on palju liiteid NT: talu-de-sse-gi 3
Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla juhuslikult kokkulangevuse tulemus. Võib olla ka laenamise tulemus.seetõttu nõuavad sugulushüpoteesid mitmeid kontrollimisi ja üha rohkem võrreldakse lisaks põhisõnavarale ka erinevate teadusharude tulemusi
Suuremad perekonnad on Indo- Euroopa keeled, Afro-Aasia keeled, Austroneesia keeled, Sino-Tiibeti keeled. Keelte ühised osad võivad olla tingitud samadest esivanematest (nagu homoloogia bioloogias). Genealoogiline liigitus ehk geneetiline liigitus käsitleb keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid, mida esitatakse tihti keelepuu vormis. See on süsteem, mis otsib algkeelt ning sellest arenenud tütarkeeli. Tütarkeeled muutuvad aja jooksul aina erinevamaks ning kui need omavahel eriti kokku ei puutu, muutuvad need (murded) erinevateks iseseisvateks keelteks. Sugulaskeelte sarnasuse põhjus võib paraku olla ka muus kui suguluses, tegu võib olla ka juhusliku kokkulangevusega, laenamise või universaalsete tendentsidega. 37. Areaalne klassifikatsioon lingvistikas Geograafilise asupaiga järgi (sprachbund): Balkani keeled; Kaukaasia keeled; Ida-Aasia keeled. Keelerühmas olevad
annaabi.ee 
