,,Tüdruk nimega Maricruz" Tegelased: Mirrit- 12. aastane Tallinna tüdruk kelle perre tuleb elama tema poolhispaanlasest täditütar. Maricruz- 10. aastane poolhispaanlasest tüdruk kes tuleb elama oma tädi perekonda. Lauren- Mirriti sõber enne Maricruzi tulekut Eestisse, kes hiljem osutub vargaks. Raimond- Mirritist kolm aastat vanem vend kes istub pidevalt oma toas. Jaanika- Laureni sõbranna kes aitas hiljem Mirritil Laurenit paljastada. Triin- Laureni teine sõbranna kes aitas Laurenil kuritegu toime panna. Õpetaja Saar- Mirriti klassijuhataja. Ema ja isa- Mirriti vanemad. "Tüdruk nimega Maricruz" peategelane oli 12
9. L' oncle [l' oncl] Onu 10. La tante [la tant] Tädi 11. Le grand-père [lö granper] Vanaisa 12. La grand-mère [la granmer] Vanaema 13. Le mari [lö mari] Mees 14. La femme [la femm] Naine 15. L' enfant [l' anfaa] Laps 16. Le cousin [lö cusin] Onutütar 17. La cousine [la cusin] Täditütar 18. La belle-mère [la belmeer] Ämm 19. Le beau-père [lö bopeer] Äi 20. Les beaux- [le bopeer] Vanavanemad parents 21. Le beau-fils [lö bofis] Väimees 22. La belle-fille [la belfill] Minia 23. Un ex [an ex] Endine mees 24. Une ex [ün ex] Endine naine
purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud - isa-ema arutavad, et tood nii palju, keegi ei jaksa enam, ehk peaks mõned loomad ära andma
purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud - isa-ema arutavad, et tood nii palju, keegi ei jaksa enam, ehk peaks mõned loomad ära andma
Huck, Tom ja Joe jooksid kodust ära. Kui nende matus oli, otsustasid nad tagasi koju minna. Matuste ajal kõndisid nad kolmekesi kiriku uksest sisse. Täpsustus: Öö veetsid nad kiriku rõdul, sealt kuulasid nad ka jumalateenistust pealt ja siis õigel hetkel astusid uksest sisse. 8. Miks ei avastanud Indiaani Joe Tomi ja Hucki, kui nad vanas majas olid? 9. Kus sõid Tom ja Becky " pulmakooki " ? 10. Milline kirjanduskangelane tahtis Tom olla? 11. Kes oli Mary Tomile? Täditütar. 12. Milline Tomile kuuluv asi oli firma " Barlow" oma? Nuga 13. Mille eest sai pühapäevakoolis piibli? Kümne sinise kollase kaardi eest . 14. Kuidas sai kokku koguda kaotatud marmorkuulikesi? Jutusta poiste teooriast. 15. Kus kuulasid mereröövlid oma matusekõnet? Kiriku katuseluugist. Näita mulle teoses seda kohta. 16. Kes määris Tomi õpiku? Mis õpik see oli? Alfred määris. See oli õigekirja-õpik. 17. Kes oli mestiits? 18
"Neljateistkümnes neljapäev" (1995) kirjeldab lastekodupoisi saatust ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamist Saksa okupatsiooni ajal. Lember on kirjutanud kuuldemänge ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema tekste on viisistanud Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter. 2006. aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop". Lastekirjanik Erika Esop oli Ira Lemberi täditütar. Nad on kirjutanud neli raamatut Artur Erichi varjunime all. Artur Erich on nimekombinatsioon Ira Lemberi ja Erika Esopi isade eesnimedest. Ira on Arturi tütar ja Erika oli Erichi tütar. Artur Erichi nime all ilmunud viieosalisse romaanisarja kuuluvad: "Äike" , "Pärast äikest", "Välgust tabatud", "Varjud", "Varjude allee". Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elab USA-s, Illinoisi osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna. Esimest korda külastas Ira Lember Veerat 1974. aastal.
käitumisviisi, mida võib samuti anneteks nimetada, näiteks külalislahkus, hea huumorimeel, positiivne ellusuhtumine. Kas aga oma andekust alati märgatakse? Kui olin väike, ei avaldunud minus veel mingeid erilisi andeid peale ilusa lauluhääle. Mu isa on rääkinud, et alati, kui ma laulsin, tuli mõnel kuulajal pisar silma. Varsti hakkasin huvi tundma klaverimängu vastu. Minu peamiseks mõjutajaks oli minu täditütar, kes samal ajal muusikakoolis käis. Ma nägin, kuidas ta mängis, ja loomulikult tahtsin ka pillimängu õppida. Varsti pandigi mind muusikakooli klaveri erialale. Peagi olin võimeline koos täditütrega pereringis jäätiseraha eest kontserte andma. Nüüdseks olen lastemuusikakooli edukalt lõpetanud. Nagu näite põhjal selgub, avastati minu anded küllalt vara selleks, et oleks aega neid arendada. Kindlasti on olnud aga juhtumeid, kus lapse anded on jäänud märkamatuks või
Tõõt-öelda ta peas end venelaseks ning oli kindel, et ta isa on venelane. Kuid teda lähedased põlgasid neid hingepõhjani. Tahan pöörata tähelepanu dioloogile peategelase ja täditütra vahel: -"Miks sa tahad venelane olla? Ükski eestlane ei taha. Ma olen uhke, et ma eestlane olen." -,,Ega ma tahagi venelane olla, aga mis teed, kui ma olen," seletasin nukralt. ,,Ma arvan et mu isa on venelane. See polegi nii hull, venelased on üldiselt ilusad." Täditütar vaatas mind uurivalt ja arvas: ,,Sina küll ilus ei ole." Siis jooksis ta sõna lausumata minema."(Berg 2004:10) Väga haavav väljendus minu meeles. Tekkib niisugune tunne, et nende peres üldse ei olnud sellist arusaamist, nagu kombelisus ja viisakus. Kui inimene tunneb end natuke isemoodi kui teised, see ei tähenda et ta on rahvavaenlane. Kui tüdruk tunneb ühendust venelastega, ei saa selles teda süüdistada. Keelega seotud probleemid on alati aktuaalsed
Pidev kulu on meil trantspordi peale, kuna sinna on vaja trantsportida nii sööki, jooki, puhtaid linu. Söögi materjali saame erinevate firmadega kokkuleppel. Varustamise eest vastutab kokk esialgu. Töötajaid palkan alguses põhiliselt oma perekonnast. Hiljem tuleb kindlasti juurde ka muid töötajaid. Esialgsed töötajad on siis kokku, giid, koka abi, ja administrator ning siis juhataja ehk mina. Giidiks on isa, kokaks on täditütar ning administrator ja koka abi tuleb leida kas ajalehe kuulutustest või cv-keskusest. Stardiperioon on kusagil aasta või poolteist. Keskkond. Keskkond ei mõjuta eriti teenuse pakkumist, kui siis ainult ilmaga. Suvel vihmased ilmad võivad rikkuda nii mõnegi ekskursiooni kui antud momentidel hakkame kohe alternative otsima, et kliendid ei maksaks mitte millegi eest. Talvel pole ka nii palju teenuseid kui on suvel, kuid paljuid teenuseid saab ka talvel osutada
populaarne, et teeb väikesi pilkavaid luuletusi oma õpetajate kohta. 1831 ilmub luulekogu ,,Luuletusi" suureks hämmastuseks avaldavad kaasõpilased, et polegi lõbusad värsid, vaid tõsised luuletused, väga kummalised, ja see pahandas neid. Läheb oma kunagiste kaasõpilastega tülli. 1833 tema elus väga omapärane juhus, millest tema ometigi kinni haarab. Nimelt on tal võimalus minna elama Baltimore'i ja lähebki sinna. Vihase tädi juurde, kui sinna elama asub, siis tema täditütar Virginia on 11-aastane. Esialgu kasutab tüdrukut kirjatuvina, viib Poe armastuskirju suurtele tüdrukutele, daamidele. Rahaline olukord on üsna sant. Küll aga kuulutatakse kohalikus ajalehes välja võistlus, kus tuli kirjutada lühijutt ja ka luuletus. Poe võtab mõlemast osa ja võidab need võistlused. 1835-37 on seal samas kohalikus lehes toimetaja, on väga andekas ajakirjanik, sellepärast et viib tellijate arvu väga kõrgele ja
1831 ilmub luulekogu ,,Luuletusi" suureks hämmastuseks avaldavad kaasõpilased, et polegi lõbusad värsid, vaid tõsised luuletused, väga kummalised, ja see pahandas neid. Läheb oma kunagiste kaasõpilastega tülli. 1833 tema elus väga omapärane juhus, millest tema ometigi kinni haarab. Nimelt on tal võimalus minna elama Baltimore'i ja lähebki sinna. Vihase tädi juurde, kui sinna elama asub, siis tema täditütar Virginia on 11-aastane. Esialgu kasutab tüdrukut kirjatuvina, viib Poe armastuskirju suurtele tüdrukutele, daamidele. Rahaline olukord on üsna sant. Küll aga kuulutatakse kohalikus ajalehes välja võistlus, kus tuli kirjutada lühijutt ja ka luuletus. Poe võtab mõlemast osa ja võidab need võistlused. 1835-37 on seal samas kohalikus lehes toimetaja, on väga andekas ajakirjanik, sellepärast et viib tellijate arvu väga kõrgele ja suudab organiseerida
Läheb 2a sõjaväkke. Avaldab järgmise teose. Sõjaväe kooli võeti vastu tänu kasuisale, kuid on kohustuste täitmisel lohakas ning langeb koolist 40 välja. Kolib Baltimore’i tädi juurde, kus elab boheemlase elu. Pälvib kirjandusliku tunnustuse kohaliku lehe jutu- ja luulevõistluse võitjaks tulles. Elatamiseks teeb ajakirjaniku tööd. Eluarmastuseks on Virginia Clemm, kes on täditütar. Lisaks juttudele kirjutab ka luuletusi ning ajakirjanduslikke esseesid. Virginia sureb tuberkuloosi ning saab alguse Edgari allakäik. Hakkab tarvitama narkootikume ja alkoholi. Varsti sureb. Tema teosed on mitmekihilised: põnevuslood, psühhoanalüüs, rikkalik sõnavara. Teda peetakse õudusjuttude ja kriminaalkirjanduse loojaks. Keskendus olulisele, lihtsustas. Ärev ja ängistav õhustik, samas usutav. Lõpus püänt. Luuletustes ida, valgustuslik temaatika.
väike kannataja, kelle mured on lõppenud. Nende unistuste paatos erutas nii väga Tomi tundeid, et ta pidi korduvalt neelatama -- miski pigistas kurgus; ja ta silmad ujusid vees, mis voolas pilgutamise juures alla ja tilkus nina otsast maha. Ja nii tore oli see oma murede hellitamine, et ta ei oleks võinud taluda, kui mingi ilmalik lõbu või närvidele käiv rõõm oleks seda seganud; see oli liiga püha säärase kokkupuute jaoks. Ja kui siis täditütar Mary tantsiskledes sisse tuli, täis ülekeevat rõõmu, et jälle kodu nägi pärast igipikka ühenädalast külaskäiku maal, tõusis Tom ja läks pilvises sünguses välja ühest uksest, kuna Mary tõi laulu ning päikesepaiste sisse teisest. Ta hulkus ringi, hoidudes eemale poiste tavalistest koosviibimiskohtadest, ja otsis üksildasi kohti, mis olid kooskõlas tema meeleoluga. Palkidest parv jões meelitas teda, ja ta istus selle
annaabi.ee 
