R. Pääsuke [email protected] Praktikum 5. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Murdesõnastik Sünonüümisõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Kõnekäänud ja fraseologismid (KM) Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI)
1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Eesti keele mõisteline sõnaraamat Eesti slängi sõnaraamat Murdesõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti slängi sõnaraamat 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Sünonüümisõnastik (IBS) Väike murdesõnastik (EKI) 2. Kas ja mida tähendab Teie perekonnanimi (murdes, käändes, slängis) ? Minu perekonnanimi on Gross (saksa keeles Groß), mis tõlkimisel annab sellised tulemused: suurel määral, suuresti, pikk, kõrge. Näiteks pikk on saartemurdes kölges. Kõik perekonnanime tõlgitud vasted on omadussõnad.
Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed). Laensõnad: hammas ; Võõrsõnad: gloobus 7) Seleta, mis järgnevad sõnad tähendavad/korrasta need. feeling elamus action-film märul 8) Nimeta 2 mitmekeelset sõnaraamatut. * Õigekeelsussõnaraamat * Sünonüümisõnastik 9) Nimeta 2 ühekeelset sõnaraamatut. * Tõlkesõnaraamat * Oskussõnaraamat 10) Milleks on vaja sünonüümisõnastiku? Kui mõnd teksti koostades kipuvad teatud sõnad korduma või kui otsid täpset väljendust. 11) Milleks on vaja oskussõnaraamatut? Kui on vaja majandusteaduslikke termineid. 12) Kes oli Heinrich Göseken ja Heinrich Stahl? Kirjutasid põhjaeesti kirjakeelest, kuid tuginedes ladina ja saksa eeskujule moonutasid eesti keelt.
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas
vastavate lühenditega. Kui mingi sõna esineb ainult eesti keeles, siis on ta kas omapärane või laenatud
(tähendatakse <).
Nt.:
Kell lmsm.
ühe keele sünonüümide kogumit. • Sünonüümkond on sünonüümirida, mille liikmed väljendavad sama põhitähendust, kuid erinevad tähendusvarjundi, stiilivärvingu ning kontekstisobivuse poolest. Sünonüümkond • Sünonüümkonnas on üks dominant ehk peasõna, mis on kõige harilikum ja stiililt neutraalne • Muud sõnad on enamasti mingi stiilivärvinguga. • Sünonüümkonnad on avatud read, neid saab vajadusel täiendada. Näide sünonüümkonnast (“Sünonüümisõnastik”) • POISS, poeglaps, poisslaps, poisu, poja, poju, mehehakatis, väikemees, poisterahvas kõnek, poisinaaskel, poisinaga, nagamann, poisikonn, poisihakatis, jõmpsikas, poisijõmpsikas, poisike, poisijõnglane, poisiklunn, poisiklutt, poisinaakmann, poisipõnn, poisijõmm, naakmann, poisipõngerjas, junts, jüts, juntsu, klutt, klunn, jõmps, jõngermann, jõss 'tüse poisijõmpsikas',
vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg (vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt. Tõlkida eesti kirjakeelde M. Hindi võrukeelne resümee. Sõnavara Fraseoloogia: Feliks Vakk 1970 ,,Suured ninad murdsid päid", Asta Õim, Katre Õim Asta Õim: fraseoloogia-, sünonüümi-, antonüümisõnastik. Paul Saagpakk: sünonüümisõnastik Langemets, Sutrop, Vainik Tuumsõnavara: Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Ann Veismann Foneetika ja fonoloogia Veske, Ariste, Lehiste, Eek, Hint, Viitso 1973 M. Hint ,,Eesti keele sõnafonoloogia I" 1978 M. Hint ,,Häälikutest sõnadeni" Pire Teras, Karl Pajusalu Aktsent: Mart Rannut, Lya Meister Morfoloogia 1992 Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" Elmar Muuk, Paul Alvre, Mati Hint, Toomas Help, Kristiina Ross, Martin Ehala
c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu. Kasutatakse kujundlikku ja ülevoolavat keelt. SÕNARAAMATUD: Eesti keele sõnaraamat e ÕS (vt ka www.keeleveeb.ee) Võõrsõnade leksikon. Sünonüümisõnastik. Väike murdesõnastik. 9 KIRJANDI ÜLESEHITUS: Kuidas kirjutada kirjandit Pealkirja lõpus pole
muutkonnad" (1997)
Süntaks: Helle Metslangi doktoriväitekiri ,,Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of
Estonian and Finnish" (1994)
Tüpoloogiline suunitlus ja tekstikorpused: 1996. aastast TÜ eesti keele õppetooli toimetiste allsari: ,,Estonian:
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid-oskussõnastikud-erialade terminoloogiasõnastikud. Peale II MS oli oluline, et teadusterminid- ja standardid oleksid moodustatud oma malli järgi mitte vene omade järgi. ,,Väike vormisõnastik" 1992, ,,Sünonüümisõnastik", ,,Eesti-inglise sõnaraamat", ,,Fraseoloogiasõnaraamat", ,,Antonüümisõnastik", ,,Väljendiraamat", ,,Esimene eesti slängi sõnaraamat", ,,Võõrsõnade leksikon", ,,Väike uudissõnastik", tõlkesõnaraamatud, millest suurema osa moodustavad kakskeelsed (inglise-eesti, saksa-eesti, vene-eesti, prantsuse-eesti jpm). leksikograafia meetodid-leksikograafia e sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika
otstarbekohast mahtu, saades käsitada õigusnormidena ka sanktsioneerimatuid norme, mis õiguskordades moodustavad küllaltki olulise osa ja mida praktiline õigusteadus on 6 tahtnud ikka vaadelda kui õigusnorme". ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 Olm: tõik, tõsiasi; olmas: kindlakujuline. Paul F. Saagpakk. Sünonüümisõnastik. Maarjamaa, 1992, lk 189. * Eesti varasema kõnekeele mõiste; võime ilmselt mõista ka: kindlate tunnustega tõik, olustik (J.L. viide ning interpretatsioon). 2 Meevima: mitte omama, ilma olema; puudama. Paul F. Saagpakk. Sünonüümisõnastik. Maarjamaa, 1992, lk 162. * Eesti varasema kõnekeele mõiste. Meevimatus: peaksime vastandmõistena käsitama: omama; mitte puudama, s.t just mitte puudu olema ehk olema, evima (J.L
annaabi.ee 
