2c( P1 - ce) Kus P1 saagi kokkuostuhind. Teraviljadel 3 kr / 0,19 eur ce (enam)saagi koristamise kulud. 0.3 kr/kg / 0,019 eur cv väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta. 12,5 kr / 0,8 eur Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj arvutatud järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab keskmiselt 12,5 kr / 0,8 eur : I. Ristik Xmax = 0 kg N-i Xmaj = 0 kg N-i II. Suvinisu suviteravili ristiku järel: b=10,5 ; 2c=0,100 10,5 Xmax = 0,100 = 105 kg N-i 10,5( 2,5 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 45 kg N-i 0,100( 2,5 - 0,4) III. Oder suviteravili teravilja järel: b=15,2 ; 2c=0,144 15,2 Xmax = 0,144 =106 kg N-i 15,2( 2 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 51 N-i 0,144( 2 - 0,4) IV
Majanduslikult optimaalne väetisenorm: eurot eurot ( 17,0 0,17 kg −0,03 kg ) −1,2 Xmaj= eurot eurot =22,2 kg N-i 2∗0,19 0,17 ( kg −0,03 kg ) 3. Suviteravili teravilja järel , seisukindel– suvinisu b – 15,2 ; c – 0,117 15,2 Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax= 2∗0,117 = 65,0 kg N-i Majanduslikult optimaalne väetisenorm: eurot eurot ( 15,2 0,17 kg −0,03 kg ) −1,2
Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel. Antud väetus plaanis on xmax ja xmaj järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab 12 kr. : 1. Kultuurniit, kõrrelisterikas, mitmeniiteline Põldhein I 14,0 xmax= 0,052 = 269,2 kg N-i 14,0(1,5 - 0,3) -12 xmaj= = 77 kg N-i 0,052(1,5 - 0,3) 2. Suviteravili Rühvelkultuuri järel: Suvinisu 13,7 xmax = 0,144 = 95,1 kg N-i 13,7( 2 - 0,6) -12 xmaj = = 35kg N-i 7,18 0,2016 0,144(2 - 0,6) 3. Suviteravili teravilja nimel kaer 15,2 xmax= 0,144 =106 kg N-i 15,2(2 - 0,6) -12 xmaj= = 96kg N-i 0,144(2 - 0,6) 4. Taliteravili talinisu 17,0 xmax = 0,190 = 89,47 kg N-i
· Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis
kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid, võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L.
19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud. Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder ristikuga. Rohumaade tööde aastaring Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20
ristik Oder Kartul, Taliteravili, Lina, kaer, söödajuurvili, ristik, raps, rüps suvinisu, oder kaunvili Kaer Kartul, Segatis, oder, Kaer, lina söödajuurvili, suvinisu, raps, kaunvili, ristik rüps Herne Kartul, Taliteravili Suviteravili, s, vikk söödajuurvili segatis, raps, põldu rüps ba Kartul Kaunvili, ristik Taliteravili, Kaer, oder, söödajuurvili, suvinisu Sööda Kaunvili, Kartul, segatis, Kaer, oder,
kui muld kannatab niiskusepuuduse all; sellisel juhul kobestame mulla liigselt ära). Näide 1. Külvikord taimekasvatustalus 1. oder allakülviga 2. ristik haljasväetisena (ei müüda maha) 3. nisu (peaks olema liblikõielise järgi, et saada head saia) + vahekultuur (näiteks õlirõigas) 4. hernes (liblikõieline kultuur) 5. rukis Näide 2. Külvikord loomakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. põldhein 3. põldhein + sõnnik 4. taliteravili 5. hernes (või segavili) + vahekultuur 15 Näide 3. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. ristik haljasväetiseks 3. kapsas/porrulauk 4. suviteravili raiheina allakülviga (allakülv haljasväetiseks); raihein valmib teraviljaga üheaegselt
Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili Viljavaheldussüsteem(mitmeväljasüsteem, norfolgi külvikord): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder koos ristikuga. Rohumaade tööde aastaring *Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. *Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. *Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu
(10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g · Väetiste kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toiteelementide kogusest Sügisene väetamine PK-väetised järgmise aasta saagiks sügiskünni alla, kui ei planeerita paiklikku väetamist kompleksväetisega N-väetis taliteraviljadele (kuni 30 kgN/ha NH4NO3 ) külvieelse mullaharimisega, kui eelkultuuriks oli suviteravili ja sõnnikut ei anta Orgaanilised väetised sügiskünni alla, mis viiakse mulda kiiresti pärast laotamist Orgaanilisi väetisi pealtväetisena pikaajalistele rohumaadele (4..6 aastat pärast rajamist) pärast viimast niidet (karjatamisringi) PK-väetised pealtväetisena rohumaadele pärast viimast niidet või karjatamise lõppu Kevadine väetamine N-väetis kultuuridele külvi eel mullaharimise alla, viies need võimalikult kiiresti mulda
annaabi.ee 
