(1935) ja "Girl-power" (1934) · 1944-1947 1944-1947 eksperimenteeris ruumiliste, futuristlikke, ekspressionistlikke, sürreaistlikke ning sümbolistlikke teostega. · "Enese portree " (1941) ja " The Blind Man " (1946) 1947-1951 · 1947-1951 arendas ta geomeetrilist, abstraktset kunsti ehk optilist kunsti, mis sai ka tema stiiliks · 1948. aastast suvitas ta Lõuna-Prantsusmaal, kus ta sai inspiratsiooni Gordes/Cristal galerii jaoks · Maal: " Belle-Isle" 1949 · "The pebbles, the sea shells on the beach, the whirlpools, the hovering mist, the sunshine, the sky... in the rocks, in the pieces of broken bottles, polished by the rhythmic coming and going of the waves, I am certain to recognize the internal geometry of nature." 1951-1965 · 1951-1965 Gordes'e töödest edasiarenenud liikumisega
Pianisti küll Erist ei saanud, kuid muusik sai küll. Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb. Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna Pärnus. Juba tol ajal oli Pärnu suvepealinn. Kui Eri oli saamas 13, evakueeriti Anna, vanaema, Eri ja vanaisa Siberisse. Nad elasid võõrastemaja tüüpi majas. Eri ja tema ema olid ühes toas kunstniku Aino Bachiga. Sealt hakkavad peale Eri esimesed muusikalised mälestused, mis ei ole sugugi seotud tema emaga, vaid meeskooriga. Eri ema hakkas teda sümfooniakontsertidele kaasa võtma juba üsna varakult
Baer korraldas mitu ekspeditsiooni ja käis ise mitmel teaduslikul retkel. Lisaks kõigele oli Baer Vene Geograafiaseltsi asutamise mõtte algataja, selle president ning Geokrüoloogia ning füüsilise antropoloogia ja etnograafia rajaja. Lisaks veel tegutses Baer teaduspoliitika ja raamatukogunduse alal. Peterburi Teadeste akadeemias valiti Karl kirjavahetajaliikmeks. Elu Peterburis tugevdas oluliselt tema sidemed kodumaaga, eriti Tartu ülikooli teadlastega. Ta suvitas korrapäraselt oma kodumõisas Piibel. Kuigi Baer ei tulnud Tartusse tööle osales ta Eestimaa loodusteaduslikus uurimises. Geograafiahuviline nagu ta oli, käis Baer aastail 183842 korduvalt Põhja-Eesti rannikul jääaja jälgi uurimas. Esimese teadlasena uuris ta 1851.52. aastatel põhjalikumalt Peipsi järve ja Läänemere idakalda kalandust. Kusjuures võeti tema eestvõttel 1859. aastal Venemaal vastu esimene looduskaitsemäärus, mis korrastas kalapüügi reegleid nende veekogudes
1978. aastal möödus Peeter Põllu sünnist sada aastat. Ajaloolistel põhjustel seda Eestis avalikult ei tähistatud. Juhan Tork, meie esimene pedagoogikadoktor 1939. aastast, kirjutas eksiilis, et ,,rahva valgustajaid" s.o. õpetajaid-kasvatajaid tuleb arvata liialduseta iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Peeter Põldu pidas ta eesti rahva suurimaks kasvatajaks. LAHKUMINE Peeter Põld oli haige. Võsul, kus ta koos perega suvitas, sattusid ta organismi tüüfusepisikud ja alustasid väsinud mehe kallal oma õõnestustööd. Ta suri 1. septembril 1930 ootamatult oma parimas tööaastais. Näiliselt jäi ta töö pooleli. Peeter ja Helmi Põllu lapsed jäid Helmi kasvatada. Oma lastele on Helmi Põld mitmel puhul öelnud: Ma tänan Jumalat, et teie isa ei tarvitsenud kogeda eestlaste saatust Teise maailmasõja ajal. Teie pärast oleks ta tahtnud veel vähemalt 10 aastat elada, kuid need 10 aastat me saimegi elada rahus..
o loomingut mõjutas sügavalt tema isiklik elu oli homoseksuaal, varjas seda terve elu · elulugu o oli moskva konservatooriumi professor hiljem nimetati Tsaikovski nimelises konservatooriumiks o elus olid rahalised probleemid hiljem aitas teda üks noor daam rahaliselt, kuna ta armastas tema loomingut, kuigi nad kunagi ei kohtunud. o 1837 suvitas ta oma vennaga haapsalus Siin kirjutas ta ka oma esimest ooperit. Talle meeldis Haapsalu päikese loojang ja meri Selle mälestuseks kirjutas ta klaveri palade tsükki ,,Mälestusi Haapsalust" (koosneb kolmest osast) · Tähtsamad teosed: o Ooperid: ,,Jevgeni Onegin" ,,Padaemand" o Balletid:
Ja loomingut ei saanud see enam kuidagi mõjutada. Nii või teisiti oli Tammsaare dramaatilise närviga kirjanik. Kas ta enda elu labiilse ja hüsteerilisevõitu Käthega samavõrd konfliktidega täidetud oli kui Karini ja Indreku abielu, on raske öelda. Ilmselt oli siingi teos dramaatilisem kui selle lähtepunktiks olnud elu. Igaühel oma rist Tammsaare isalikest ja õpetlik-manitsevatest kirjadest, mis ta suviti naisele saatis (Käthe suvitas lastega Narva- Jõesuus või Pärnus, samal ajal kui mees Tallinnas kirjutas) võib küll välja lugeda Käthe ja Karini iseloomusarnasusi, kuid ka seda, et ohjad selles abielus olid kindlalt mehe käes. Kiri naisele Tallinnast 21. VII 1926. "Õpi oma ja teiste asju õieti mõõtma, õieti võrdlema, siis on Sul palju kergem ilmas elada. Aga mis veel tähtsam: õpi seda tahtma, mida Sa tõepoolest tahad, muidu on Sul ainult hädad." 16
ajastu esindaja. Sündis Peterburis sõjaväeinseneri Vassili Lotarjovi pojana. Tema emapoolseteks sugulasteks olid revolutsionäär Aleksandra Kollontai, aga ka ajaloolane Nikolai Karamzin ja poeet Afanassi Fet. Esimesed eluaastad elas Peterburis, aastatel 18981903 Novgorodi kubermangusTserepovetsis (praeguse haldusjaotuse järele Vologda oblastis), kus õppis Tserepovetsi reaalkoolis. Aastast 1904 elas põhiliselt Peterburis. Külastas aastal 1912 Eestit, suvitas aastatel 1914 ja 1915 Toilas, jäi aastal 1921 sinna alaliselt elama. Käis aastast 1921 sageli esinemisreisidel Lätis, Leedus,Poolas, Saksamaal, Tsehhoslovakkias ja mujal. Aastatel 19301931 viibis ta pikemat aega Jugoslaavias ja Bulgaarias, aastatel 19331934Rumeenias ja Jugoslaavias. Aastast 1935 elas ta peamiselt Tallinnas; aastatel 19381939 Saarkülas (Vaivara kihelkonnas, Narva lähedal, praegu Leningradi oblasti territooriumil; aastatel 19391941 Narva-Jõesuus,
viini ja jäi sinna elu lõpuni. Sai kuulsaks klaverimängijana kui andis palju kontserte ja oli vabakutseline ja teoste honoraridest. 25 aastaselt tekkisid kuulmishäired. Kriitiline aasta oli 1802 kui ta oleks peaaegu omalt elu võtnud kui sai aru et kurtus aina süveneb ja süveneb ja see oli tema kontserdi andmisel õnnetus ja tagus mitu klaverit katki kuna ta ei kuulnud klaverit ja püüdis kõvasti mängida peale seda ta tõmbus endaette ja tõmbus viini äärelinna kus ta suvitas ja kirjutas seal testamendi oma vendadele kuid ta ei võtnud endalt elu sest ainuke asi mis tal elu sees hoidis oli kunst. Testament leiti hiljem ta teoste seast. Järgmised 10 aastat oli ta loomingu kõrgperiood mis oli 1802-1812 mis sündisid ta tuntuimad teosed. Kirjastati palju ta noote ja esitati neid palju sümfooniad olid edukad ja eriti hästi võeti vastu ta viimane sümfoonia (9). Viimases osas oli toodud sisse ka koor. Koor laulab teksti ,,ood
veterinaarid ja ämmaemandad. Apteek tegutses juba 1905. aastast. Väljaspool alevit oli elva peamiselt tuntud suvituskohana. Suveti tõusis alevi elanike arv kahekordseks tänu suvitajatele. 1930-date aastate lõpul oli suve jooksul Elvas üle 2000 registreeritud suvitaja. Tõenäoliselt oli see arv veelgi suurem, kuna mitmed sajad inimesed ei registreerinudki end üldse. Välismaalasi käis siin aasta jooksul keskmiselt üle saja, neist enamus Lätist ja Saksamaalt. Keskmiselt suvitas inimene Elvas 55 päeva. Tuba suveks maksis keskmiselt 40-100 krooni. Pilet Tartust Elvasse ja tagasi maksis 1 kroon. Korraldati ka suviseid huvironge, mis tekitasid kohalikes elanikes ja rahulikemas suvitajates pahameelt, kuna turistid olevat käratsenud ja prügi loopinud. Postkontor oli Elvas juba 1906. aastast saati. Aleviperioodi lõpus töötas postkontoris 9 inimest. Selle teeninduspiirkoda kuulusid Uderna, Pangodi, Kirepi, Hellenurme, Rannu, Konguta, Aru vallad
Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jm. Eesti tööstuse kaasajastamine sai võimalikuks tänu Saksa, Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Kogu maad kattis autobussiliinide tihe võrk. Eestil oli regulaarne laeva-ja lennuühendus paljude Euroopa riikidega. Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM Tööstuse edusammudele vaatama jäi Eesti põllumajandusmaaks. Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks
22 Kaitsmisele lubatud "......".............. 20....a 23 Transporditeaduskonna dekaan Priit Siitan .................................... (allkiri 1 SISUKORD 2 3 4 1 2 3 4 5 1 PÕHJALIK SÜGISENE STIILISPIKKER NAISTELE 6 Sügis keerab tooni võrra tumedamaks päikesekiired ja sama toimub moevärvide paletil sinna, kus 7 suvitas türkiis, astub raskem rohekassinine ja korallide koha hõivab külluslik veinipunane. Kuid 8 värvid ei kao sel aastal kuhugi! See on tõesti tõsi, mustjashalli hooaja asemel tervitab meid 9 värvikas, jõulise karakteriga ja kirglik sügis. (vt foto 1) [1] 10 1.1 Väärikas veinigamma 11 Veinikarva punased ja lillad on moemaailma kuninglikemad toonid. Sel sügisel on moesõprade 12 käsutuses kogu spekter sügavlillakast nebbiolost noore rubiinja pinot noir'ini
Võru keele sügavam omapära, temas peituv teistsuguse maailmanägemise ja filosoofia võimalus on tema meelest paraku kadund. Kuigi kadund ei ole võimalus võru keele säilinud elementidest panna kokku mingi uusvõru keel, mis ei oleks nii sõltuv eesti kirjakeelest, mis on ta meelest üks Euroopa kehvemaid ja tehislikumaid keeli. Tuleks mainida veel üht paika, kus paar korda emaga suvitas ja millel on muidki kirjanduslikke seoseid, nimelt Jaan ja Marta Portile kuulunud Koplimärdi talu Tartu lähedal Kobratul, Ammejõe ääres. Seal valitses hoopis teistsugune õhkkond. Jaan Port oli ta vanaisa hea tuttav, aiandusteadlane ja mitmete selle ala käsiraamatute autor. Porti "Koduaed" on neil maal praegugi oluline käsiraamat. Kui ta Jaan Porti nägin, oli liigestepõletik Porti juba raskelt
annaabi.ee 
