- Siberist ja Califor- niast - Põhja-Ameerikast - Beringi meri - Beringi väin - kolmandat mere- reisi Beringi saar - 1660 km². - mägine - kuni 751 meetrit. - Nikolskoje külas umbes 800 inimest. - Kamtsatkalt, Põhja Ameerikast - vallandatud Vene karusnahakaup- meeste massiline sööst - marisaarmad - üheksaks kuuks Beringi meri - liivasüvendis lebades - Mida sügavamal maa.. - viiendal hommikutunnil - pigem nälja, külma, janu.. - ,,Bering 91" suvelaagrisse - neli arheoloogi koos saatjaskonnaga - rahvusvaheline jõupingutus - esimesel tööpäeval - kuus surnukeha - ainukesena maetud kirstu 1681-1741 Kuulsale meresõitjale kommodoor Vitus Beringile Kamtsatka elanikelt Juuni 1966 - erinevaid marke - väin - meri - jne. Sündmuste kronoloogia 5.aug.1681- toimub Vitus Jonassen Beringi ristimine Taanis Horsensis. 1696- Bering asub laevapoisina ametisse alusel, mis suundub Indiasse Traquebari.
midagi. Humbert Humbert oli vahepeal ka abielus naisega Valeria, kes pettis teda vene immigrandiga. Humbert lahkus ta juurest ja läks Ramsdale linna, kus ta tahab kirjutada. Ta läheb vaatama tuba lese Charlotte Haze juurde, kuhu ta algul ei soovi jääda kuni ta näeb ta tütart Dolorest. Lolita päevitab just õues. Ja Humbert on lummatud. Ta on nõus üürima väikese toa seal. Ta jälgib Lolitat igapäev ja nad saavad omavahel hästi läbi. Aga Charlotte otsustab viia Doloresi suvelaagrisse ja sel ajal kui ta teda viima läks tegi ta ülestunnistuse Humbertile. Ta jättis talle kirja kus ta tegi ultimaatumi, et ta armastab Humbertit ja kui ta teda ei armasta siis lahkugu kohe ja kui ta otsustab jääda siis see tähendab seda, et ta tahab temaga abielluda ja armastab teda. Humbert otsustab jääda ja abielluda temaga, et olla Lolita lähedal. Ta kirjutab oma ihadest Lolita vastu üles ja peidab need ära ja Charlotte saab jälile. Ta murrab ta sahtli lahti ja saab teada Humberti
ta tahab kirjutada.Hiljem sealses linnas kohtub Lolitaga, kui ta omale elamispinda otsib. Ta armub temasse esimesest silmapilgust, krvutades teda oma tollase lapseplvearmastusega. Elamispinda otsides lheb Humbert vaatama tuba lese Charlotte Haze juurde, kuhu ta algul ei soovi jda, kuni ta neb ta ttart Dolorest. Lolita pevitab ues ja Humbert on lummatud. Ta on nus rima vikese toa seal. Ta jlgib Lolitat igapevaselt ja nad saavad omavahel hsti lbi. Aga Charlotte otsustab viia Doloresi suvelaagrisse ja sel ajal, kui ta teda viima lks tegi ta lestunnistuse Humbertile. Jttes talle kirja, kus tunnistab, et armastab Humbertit ja kui ta teda ei armasta siis lahkugu kohe ja kui ta otsustab jda siis see thendab seda, et ta tahab temaga abielluda ja armastab teda. Humbert otsustab jda ja abielluda temaga, et olla Lolita lhedal. Charlotte ja Humbert abielluvad. Humbert allub tielikult oma pahelistele tunnetele ning muutub sna pea armukadedaks Lolita peale. Humbert on oma lauasahtlis pidanud
romaani. Ta üürib endale toa Charlotte Haze juures, aga ei ole sellest eriti vaimustuses kuni kohtub Charlotte 12-aastase tütre Dolorese ehk Lolitaga. Lolita on oma ea kohta ebatavaliselt küps ning näitab ka ise mehe suhtes üles seksuaalset huvi. Mees on valmis kõigeks, et Lolita lähedal olla ning seepärast abiellub Charlottega. Charlotte on Humbertisse sügavalt kiindunud, aga mehel tema vastu tunded puuduvad. Kui Lolita sõidab mitmeks kuuks suvelaagrisse, leiab Charlotte Humberti päeviku ning saab teada, mida mees tema tütre vastu tunneb. Naine keeldub Humebrtiga rääkimast ning kirjutab talle kirja, kuid teel postkastini jääb ta autoalla ja sureb. Humberti jaoks on see ainutl hea uudis, sest nüüd on nad Lolitaga kahekesi. Mees läheb Lolitale laagrisse järgi, kuid valetab, et Charlotte on haiglas ning, et ta viib Lolita teda vaatama. Teel haiglasse sõidavad nad läbi mitme linna ja küla ning peatuvad erinevates hotellides
midagi. Humbert Humbert oli vahepeal ka abielus naisega Valeria, kes pettis teda vene immigrandiga. Humbert lahkus ta juurest ja läks Ramsdale linna, kus ta tahab kirjutada. Ta läheb vaatama tuba lese Charlotte Haze juurde, kuhu ta algul ei soovi jääda kuni ta näeb ta tütart Dolorest. Lolita päevitab just õues. Ja Humbert on lummatud. Ta on nõus üürima väikese toa seal. Ta jälgib Lolitat igapäev ja nad saavad omavahel hästi läbi. Aga Charlotte otsustab viia Doloresi suvelaagrisse ja sel ajal kui ta teda viima läks tegi ta ülestunnistuse Humbertile. Ta jättis talle kirja kus ta tegi ultimaatumi, et ta armastab Humbertit ja kui ta teda ei armasta siis lahkugu kohe ja kui ta otsustab jääda siis see tähendab seda, et ta tahab temaga abielluda ja armastab teda. Humbert otsustab jääda ja abielluda temaga, et olla Lolita lähedal. Ta kirjutab oma ihadest Lolita vastu üles ja peidab need ära ja Charlotte saab jälile
võrdselt (erinevad tulemused). Siis pani ta inimesed kokku ja lasi neil arutada, kuhu punkt liikus. Küsis uuesti, kuhu see liikus ja arvamused olid palju ühetaolisemad. Ühine referentsraam (frame of reference) kui inimesed on rühmas, tekib ühesugune arusaam, kuidas asjad toimuvad; arvamused ühtlustuvad. Röövlite koopa (Robbers cave) eksperiment kuidas rühmad toimivad. Võttis hulge keskklassi poisse (11-12-aastased), viis nad justkui suvelaagrisse, mille käigus ta manipuleeris nende keskkonda ja ülesandeid, et aru saada, milline on rühmasisene dünaamika. Esialgu jagas poisid kaheks, majutas erinevatesse kohtadesse (nad ei olnud üksteisest teadlikud), esimese nädala jooksul tekkis rühm jaotusid rollid, ühtne referentsraam selle suurenemiseks pidid rühmad panema endale nime. Esimese nädala lõpus said nad tuttavaks hakkasid pidama võistlusi, II etapis tekkis
Reisiraamatu esitlus Raido Sirel 8a klass MINU ALASKA Autor: Maria Kupinskaja · Valisin selle raamatu seepärast, et tegemist on kauge paigaga kus ma ei ole kunagi käinud. · Autor kirjutab raamatus oma enda elust ja seiklustest Alaskas, kuhu ta sõitis väga ootamatult ülikooliõpingute ajal internetikuulutuse peale suveks tööle kelgukoerte suvelaagrisse. Alaska on Ameerika Ühendriikide põhjapoolseim osariik kuid tema ja emamaa vahele jääb veel Kanada. · Autor käis Alaskal kelgukoerte laagrites tööl 2 suve järjest, 2006 ja 2007. Laiuskraadi mõttes asub see maalahmakas Alaska umbes Lapimaa ja Leedu vahel, nii et kui välja arvata päris põhjapoolne tundra, on Alaska üsna Eestile sarnane: suviti roheline, talviti valge, ainult et Eestist umbes nelikümmend korda suurem
Ühine referentsraam (frame of reference) – kui inimesed on rühmas, tekib ühesugune arusaam, kuidas asjad toimuvad; arvamused ühtlustuvad. • Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt. Konflikti lahendamiseks superordinaarsed ülesanded (vaja rohkem inimesi). Röövlite koopa (Robbers cave) eksperiment – kuidas rühmad toimivad. Võttis hulge keskklassi poisse (11-12-aastased), viis nad justkui suvelaagrisse, mille käigus ta manipuleeris nende keskkonda ja ülesandeid, et aru saada, milline on rühmasisene dünaamika. Esialgu jagas poisid kaheks, majutas erinevatesse kohtadesse (nad ei olnud üksteisest teadlikud), esimese nädala jooksul tekkis rühm – jaotusid rollid, ühtne referentsraam – selle suurenemiseks pidid rühmad panema endale nime. Esimese nädala lõpus said nad tuttavaks – hakkasid pidama võistlusi, II etapis tekkis kiiresti in-group/out-
õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi. Üllatun Otto reaktsioonist ja sõnakasutusest; mõtlen, keda vanemad kurnavad, kas isa ema või vastupidi. /---/"... (.... lk.....) Koolide materiaalne baas kannatas raamatukogude puhastamise ning
Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Kutsuti poisid suvelaagrisse. Kõigepealt jagati poiste seltskond kahte gruppi, grupielu korraldati kolmes staadiumis. 1. Grupid tegutsesid omaette ja prooviti toetada seda, et tekiks grupisisene meie-tunne. Kui grupi sisene tunne oli tekkinud, siis lasti grupid kokku võistlema. Spordivõistlused, tiimi-võistlused(üle jõe koos vedamine) , seati kaks gruppi võistlussituatsiooni, mille tulemusel üks grupp osutus parmaks kui teine. Kui see oli
Tüdrukud pikkades valgetes kleitides, poisid mustades ülikondades – viimaks ometi pääsesid naaad oma ebamugavast helehallist vormist. Cum laude lõpetamise puhul sain kooli poolt kingituseks inglise arstist kirjaniku a J. Cronini romaani „The stars look down“. Suur oli mu rõõm, kui saabus Stockholmist kiri, et olen instituuti vastu võetud! Muretult ja kerge südamega – kool viimaks ometi läbi ja tulevik teada – läksin 1940. aasta juunikuu algul Idla eliitvõimlejate suvelaagrisse. 44 […] Kuid siis saabus päev, kui ei olnud enam pääsu. […] Kusagilt oli tulnud teade, et midagi tavatut on teoksil. Et nad kogunevad. Et nad on juba teel. Et nad liiguvad mööda Narva maanteed Kadrioru poole. […] Ja siis nad tulid. Korrapäratult rivis, vaikides süngete nägudega. Kuid asi polnud rivis. Kust küll sellised tüübid välja võetud? Minul, keskklassist pärit vasakpoolse maailmavatega tüdrukul polnud aimugi, et
annaabi.ee 
