PÕHISED Liitsõnad, millele tänapäeval ei Kindlad liitsõnad, vasta samasuguse ehitusega fraas: pealtnäha, möödaminnes, mille tähendus on fraasi omast omateada, vahetpidamata, eristunud: teinekord, ükskord, otseteed, igatahes, mistahes, võib- vastuoksa, vastumeelt, paugupealt, suusoojaks, vaeseomaks, omapead, olla kõigepealt käsikäes, sedamoodi, teistmoodi, või millele tänapäeval ei vasta ühteviisi samasuguse ehitusega fraas: praegusest erinevas järjestu- Sh instruktiivivormilised käänd- ses liitunud kaassõnafraasid sõnaühendid:
ja muusik Robert Jürjendal, kes ise ka nendega vahel lavalaudadele astub. Grupi kasutatud kvinthäälestusega kitarridel oli täiesti omanäoline ja huvitav, aga kuna olen ka ise kitarri õppind ja sellega tutvust teinud, ei tundunud see enam nii hämmastav. Kontsert oli ülesehitatud enamjaolt R.Jürjendali ja triloiikmete autoriloomingust ning sekka mängiti ka tuntuimate pärimusmuusika arranzeeringuid. Vahele räägiti ka oma tegevustest, muusikutest ja ka niisma suusoojaks juttu. Kontsert oli väga vabaloomuline. Kontserdi põhipaladeks olid kitarrilood, mille VGT liikmed ühiselt ja sujuvalt ette kandsid. Teoste zanr oli pärimusmuusika, mis oli ümbertehtud omanäolisemaks ja isikupärasemaks. Paljud palad olid üldvaates kokkusobimatud, esitati nii pikki, lühikesi, kiireid ja aeglasi, kuid just see oligi nüanss, mis ei muutnud seda kontserti tavapäraseks. Üldine kontserdi mulje oli meeldiv, seltskond oli selline vabam ja üldiselt hästisuhtuv.
Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2. esseistika ja artiklid 3. uudiskirjanduse arvustused 4. ringvaade Looming 1/2012 Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. jaanuaril 70. sünnipäev. Paul-Eerik Rummo luule. Toomas Haugi intervjuu Paul-Eerik Rummoga. Joel Sang ,,Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks". Aare Pilv ,,Suusoojaks". Jaanuarikuu numbris avaldati luulet ka Linnar Priimäelt, Albert Trapeezilt, Jan Kausilt, Mihkel Kaevatsilt, Henn-Kaarel Hellatilt. Mõned näited Henn-Kaarel Hellat § Kõige lühem palve ja luuletus Aamen § Lugu Kõnnid kõigi ohtude labürindis ega väsi imestamast et see olevat elu Ajakirjast võime lugeda proosat Mihkel Mutilt, Tarmo Tederilt, Mart Kivastikult. Lühiproosat Ilmar Jaksilt. Esseistikat Berk Vaherilt, kes analüüsib Mehis Heinsaare
Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam
Kui keegi noorem poiss seda üritas, toppisid teised talle karistuseks nõgeseid püksi. Ka jälgisid külapoisid kiivalt, et nende tüdrukute juurde ei tuleks võõraid poisse. Kui võõras tabati, sai ta suure tõenäosusega selle küla poistelt peksa. Samal ajal oli jälle auasjaks võõra küla tüdrukute juurde minna, mis sageli lõppes lööminguga. Mõned peremehed püüdsid ehakäimise kombe vastu ka võidelda, kuid enamasti üksnes suusoojaks, üks pereisa õelnud: "Peab tänama kui keegi tuleb, sest kus sa selle häbiga lähed kui tütart põlatakse." Tüdrukuid kelle juures ehal ei käidud, pilgati ja püüti neile igasugu tempe mängida. Üks kõva unega vanatüdruk oli kantud voodiga välja tee peale ja ta polnud ärganud veel siiski kui pühapäeva hommikulisi kirikulisi juba mõõda käis.Neil õhtul kui ehaletulijat oodata, valmistusid ka tüdrukud selleks: ei sõõnud
6. Lõpuks surevad nii Juula, Jürka kui ka lapsed, elama jääb ainul Riia, kes jääb naabrite hoole alla. " Aga lõpuks leiti, et Jürkal on järele jäänud kesik, kaks noort lammast, kaks kana, kukk, kass ja laps......." Näide lk 191. 3. Mida Jürka soovib saavutada? Jürka pikameelsus, kannatlikkus, kindlat usk. Jürka tahab inimese kombel õndsaks saada. Jürka usub, et ta on Vanapagan, kes inimesena on tulnud maailma, et õndsaks saada. Näide lk 66-67. "Suusoojaks rääkis ta sellest Jürka endagagi...."( Kindel usk, pikameelsus.) Näide lk 102. "Ükskõik, lausu Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja pärast: Nii et mida rohkem tööd, seda rutem saab õndsaks?"... Näide lk 104. (kannatlikkus, pikameelsus) 4. Pastori ja Jürka kokkupuuted Jürka vesteles pastoriga usu teemal, kirikuõpetaja imestas mehe kindla usu üle. Ta ei uskunud, et Jürka on päris vanapagan. Jürka ja Juula laulatatakse ning lapsed pannakse hingekirja. Näide lk 54-55.
Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam
Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam
Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam
Olles nii talitanud, on tähtis vältida emotsionaalse stressi taset tõsta võivaid nõudeid tegelikkusele („Ta peab...“, „Ma pean...“, „Teised enesesüüdistustesse laskumist ning edasi liikuda. peavad...“). Lõppude lõpuks pole tegelikkusel mingeid kohustusi meie nõudmistele alluda. Eelnevat tuleb eristada õpetajatest, kes neile omaselt distsiplineerivad ja juhivad pahuralt, See pole vaid suusoojaks öeldud. Rääkimine, isegi iseendaga rääkimine, on tegu ja tegudel on tusaselt, halvatujuliselt; sihiga (nii see näib) panna oma õpilased tundma, isegi taluma tarbe- mõjud. Kui ma ütlen: „Ma olen kehv,“ on see üleüldistamine. Kui selliste mõtete taga on tungiv tut ärevust ja vastumeelset kontrolli nende üle. Kuigi sellised õpetajad saavutavad (mõnedes kognitiivne nõue („Ma ei tohi kunagi eksida“), sean ma enda ette võimatu isikliku normi
niipalju kui tahad väljas maja ees. Näe ,,Lindaga" oli: karju niipalju kui tahad, aga lõpuks polnd enam midagi võtta. Mina muidugi härra Mauruse maja ette karjuma ei tule, sest nagu ma juba ütlesin, mul on omal maja ja, kui kellegil on juba maja, siis oskab ta häbi tunda mitte ainult teise karjumisest oma maja, vaid ka iseenda karjumisest teise maja ees. Mina pole kalanaine ja milleks ma tulen iseend Mauruse maja ette häbistama! Nii hull pole asi tõesti veel mitte, olgu ainult suusoojaks nõnda rääkida. Mina pole venelane. Raha rahaks, aga suguvend ikkagi suguvennaks. Ja meie oleme härra Maurusega tõsised suguvennad. Meie oleme üheskoos rahvaasju ajand, olime üheskoos Kirjameeste seltsis. Seal me tuttavaks ja pärast sõbrakski saime. Ja mina olingi õieti see mees, kes selle kooli mõtte härra Maurusele pähe pistis. Just mina, nii et minus näete teie, noormees, härra Mauruse esimese järgu kooli vaimulist isa. See
annaabi.ee 
